Pärast käskkirja sissejuhatavat osa, milles on nimetatud õigusaktid, mille alusel käskkiri on antud, on vormistatud käskkirja resolutiivosa, mille p 2 kohaselt on otsustatud peatada Rannakivi ja Kaasiku kinnistutel metsateatistega lubatud raied. Käskkirja viimase alapunkti "Peatamise tähtaeg ja mõjud" viimases lauses on resolutsioonina vormistatud lause "Otsustan peatada kuni kaitseala avaliku väljapaneku tulemuste selgumiseni ja kavandatud raiete mõjude hindamise tulemusteni eelnimetatud metsateatiste kehtivus.". Nii on käskkirja erinevad osad üksteisega vastuolus ning sisaldavad kahte erinevat resolutsiooni - esmalt otsustust raiete peatamiseks ning teiseks otsustust metsateatiste kehtivuse peatamiseks. Käskkirjast jääb arusaamatuks, milline otsustus on vastu võetud, kuivõrd otsustus raiete peatamise ja metsateatiste kehtivuse peatamise kohta ei ole samasisulised. Käskkiri on
lg 2 p 5 kohaselt tühine, kuna see on vastuoluline ja ebaselge ning seda pole sellest tulenevalt võimalik täita. Käskkirja ei ole andnud pädev organ. Keskkonnaministri pädevus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS, § 49) ning Keskkonnaministeeriumi põhimääruses (§ 14) ning mitte kummagi nimetatud akti kohaselt ei ole keskkonnaministri pädevuses raiete peatamine.
lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine selle kehtetuks tunnistamise ajal, muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul. Osundatud sättest nähtuvalt oleks metsateatiste kehtivuse peatamise pädevus HKT-l. VVS § 93 lg 2 p 2 ei saa metsateatiste kehtivuse peatamise aluseks olla. Teenistuslik järelevalve toimub halduse siseaktide üle, mitte aga haldusvälistele isikutele suunatud haldusaktide üle. Teenistusliku järelevalve korras on haldusakti kehtivus võimalik peatada üksnes teenistusliku järelevalve läbiviimiseks ning seega ka teenistusliku järelevalve läbiviimise ajaks. Käskkirjas on aga ühe resolutsiooni kohaselt metsateatiste kehtivus peatatud kaitseala avaliku väljapaneku tulemuste selgumiseni ja kavandatud raie mõjude hindamise tulemusteni. Seega on metsateatiste kehtivuse peatamine seostatud asjaoluga, mis ei ole mitte kuidagi teenistusliku järelevalve läbiviimisega seotud.
lg 2 p-st 3 tulenevalt on käskkiri tühine.
lg 2 p 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti adressaat. Käskkirjas ei ole märgitud, kes on selle adressaat, so kellele on käskkiri suunatud. Kaebajat ei ole haldusmenetlusse kaasatud ega võimaldatud tal teostada õigust olla ära kuulatud (
lg 1).
lg 2 sätestab alused, mille esinemisel võib haldusakti andmise ajal õiguspärast haldusakti isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, seega ka sellise haldusakti kehtivust peatada. Käesoleval juhul ei esine ühtki
Metsateatiste väljastamist reguleeriv metsaseadus ei sätesta metsateatiste kehtivuse peatamise võimalust, samuti ei olnud sellisele võimalusele metsateatistes viidatud. Kaebaja usaldus välistab metsateatiste kehtivuse peatamise (
). Kaebaja on metsateatiste väljastamisest lähtudes kahel korral sõlminud lepingud metsa langetamiseks. Kaebaja on seega teinud tehingu oma vara käsutamiseks, kuid seda ei ole käskkirja andmisel ning metsateatiste kehtivuse peatamisel arvesse võetud. Kaebaja on seisukohal, et tema usaldus metsateatiste kehtimajäämiseks kaalub üles vastustaja poolt käskkirjas esitatud asjaoludest tuleneva avaliku huvi. Käskkirjas avaliku huvi olemasolu esinemise kohta esitatud asjaolude puhul märgib kaebaja, et käskkiri ei kajasta asjaolusid adekvaatselt. Tegelikkusele ei vasta väide, justkui oleks Kaasiku - Rannakivi kinnistutel avastatud Euroopa Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas loetletud kaitstavaid linnuliike - käskkirjas viidatud Eerik Leibaku ekspertiisis ei ole 2 linnuliike mainitud. Kaebaja peab asjakohatuks käskkirjas nimetatud asjaolu, et loodusdirektiivi art 6 lg-s 3 nimetatud asjakohane hindamine metsaraie mõjudest on esmatähtsatele asjaoludele on läbi viimata – HKT on pidanud võimalikuks metsateadete väljastamise ilma taolise hindamiseta ning kaebajal on metsateatiste väljastamisest tulenevalt tekkinud usaldus, et metsateatised jäävad kehtima. Vastustaja vastulause ja taotlus Metsateatiste ja sellega lubatud raiete peatamine ei ole omavahel vastuolus. Üheselt on ka selge see, et kui peatati metsateatiste kehtivus, siis on selle otsustuse õiguslik mõju selline, et kavandatav metsaraie ei ole enam lubatud. Kui seda on käskkirjas eraldi nimetatud, siis ei tee see käskkirjas esitatut vastukäivaks. Käskkirjaga on peatatud metsateatiste kehtivus, mis loomulikult tingis ka lubatud raiete peatumise. VVS § 93 lg 2 p 2 sätestab, et teenistusliku järelevalve teostajal on õigus akti kehtivus peatada. Kaebaja eristab meelevaldselt teenistusliku järelevalve pädevust halduse siseste aktide ja halduse välistele isikutele suunatud aktide üle. Kaebaja ei esita argumentatsiooni, millel tema veendumus tugineb. VVS § 93 lg 1 alusel on tegemist laialdase kontrolliõigusega, kusjuures teenistusliku järelevalve pädevus haldusakti liigiti ei ole piiratud. Teenistusliku järelevalve käigus oli oluline suunata HKT-d astuma samme avaliku väljapaneku korraldamiseks. Niisamuti oli oluline anda võimalus kõikidele isikutele esitada oma seisukohad kaitse alla võtmise kohta avalikus menetluses, mis suurendaks kaitse alla võtmise otsuse hilisemat läbipaistvust. Juhul, kui raie oleks teostatud avaliku arutelu toimumise ajal või eelselt, puuduks avalikkusel üldse mõte ja vajadus haldusmenetlusse kaasatud olla, kuna kaitse alla võtmise eesmärk muutuks küsitavaks. Väga otseselt on metsateatiste menetlemisel aga tehtud viga – täitmata on jäetud KeHJS § 6 lg 3 p-s 1 ja § 11 lg-s 2 sätestatud nõuded ja teostamata on kohane mõjude eelhindamine. Teisisõnu - metsateatise menetlemisel oleks pidanud hindama raietegevuse võimalikke mõjusid elupaigatüüpide säilimisele. Käskkirjas viidatud ja ka teistest Euroopa Kohtu lahenditest ilmneb, et Loodusdirektiivi art 6 lg 3 mõju hindamise kohustus on liikmesriigil olenemata sellest, kas ala on esitatud Euroopa Komisjonile või mitte. Asjaolu, et käesoleval aastal ala ei ole esitatud Natura 2000 võrgustiku alana Euroopa Komisjonile, ei välista, et seda ei esitata hiljem. Kui liitumishetkel (s.o 2004. a) vastas ala Natura 2000 kriteeriumitele, peab Eesti selle ala ka Euroopa Komisjonile esitama, vastasel korral võidakse Eesti vastu algatada rikkumismenetlus Euroopa Kohtus. Teenistusliku järelevalve käigus antavate otsuste puhul on tegemist tavaliste haldusaktidega võrreldes mõneti erandliku olukorraga. Antud juhul on haldusorganile (Keskkonnateenistusele) antud suuniseid edasiseks tegutsemiseks – viia lõpule avalikustamismenetlus ja hinnata kavandatava raie mõju. Kui teenistusliku järelevalve käigus on peatatud ka haldusaktide kehtivus, siis on vaieldamatult käskkiri suunatud ka sellele isikule, kelle õiguseid see peatamine puudutab. Seetõttu ongi käskkirja lõpus esitatud isikute loetelu, kellele käskkiri teatavaks tehakse. See asjaolu, et käskkiri on adresseeritud ka isikule, kellele on metsateatised tagastatud, on ilmne. Menetlusosaliste vastuväidete ärakuulamise kohustus ei ole absoluutne ja
Antud olukorras oli tegemist situatsiooniga, kus Keskkonnaministeeriumile oli teatavaks saanud informatsioon, et alustatud on raiega alal, kus käib üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüüpide kaitse alla võtmise menetlus. Iga isegi tundides mõõdetav pikem viivitus oleks toonud kaasa pindalaliselt üha suurema ala, kus elupaigatüübid ei ole säilinud. Seega oli vajadus tegutseda viivitamatult avalike huvide kaitseks. Ka
lg 3 p 1 näeb ette võimaluse haldusmenetlus läbi viia ilma menetlusosalise arvamust ära kuulamata, kui avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult 3 tegutseda. Pooleli on ala kaitse alla võtmise menetlus. See võib lõppeda Vabariigi Valitsuse määrusega, millega kehtestatakse õigusnormid, mis piiravad metsaraiet antud alal (
Tegemist ei ole ei vara ärakasutamisega või vara käsutamisega
Töövõtulepingu sõlmimine metsa langetamiseks ei ole vara käsutamine, milleks võiks olla langetatud metsa müük või siis kinnistu võõrandamine. Samuti ei ole tegemist vara ärakasutamise olukorraga, kuna mets on valdavalt raiumata. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 1. Kaevatud haldusakt ei ole tühine
lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; sellest ei selgu haldusakti adressaat; seda ei ole andnud pädev haldusorgan; see kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja on seisukohal, et kaevatud haldusakt on tühine, kuna sellest ei selgu õigused ja kohustused, käskkirja ei ole andnud pädev haldusorgan ning käskkirjas puudub adressaat. Kohus analüüsib neid kaebaja väiteid vastavalt esitatud järjekorrale. 1.
lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Käesoleval juhul oli vastustaja viivitamatu tegutsemine vajalik, sest iga viivitatud päev oleks kaasa toonud suurema ala, kust raie oleks teostatud. Seega võinuks kaebaja menetlusse kaasamine ja talle vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine tuua kaasa olukorra, kus haldusakti andmine oleks hiljem osutunud 5 mõttetuks – metsateatised oleks olnud realiseeritud ning nende edasine kontroll sisutühi. Seepärast oli vastustaja kiire reageerimine olukorra ja potentsiaalselt kaitstavate loodusväärtuste suhtes proportsionaalne ja õigustatud ega saa kaasa tuua akti õigusvastasust. 2.2. Haldusaktide kehtivuse peatamise eeldus on täidetud Kaebaja väide, et vastustajal puudus alus metsateatiste kehtivuse peatamiseks, kuna puuduvad alused aktide kehtetuks tunnistamiseks
Vastustaja on metsateatiste kehtivuse peatanud VVS § 93 lg 2 p 2 alusel, kust vastav õigus tuleneb. Metsateatisi ei ole kaevatud käskkirjaga kehtetuks tunnistatud. Ametiisiku akti täitmise või toimingu, välja arvatud riikliku järelevalve või riikliku sunni kohaldamisel antud akti täitmine või toimingu, võib peatada Vabariigi Valitsus või teenistuslikku järelevalvet teostav ametiisik vastavalt oma järelevalvepädevusele akti või toimingu õiguspärasuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks (VVS § 99 lg 1). Kaevatud käskkirjast nähtuvalt ongi metsateatiste kehtivus peatatud seetõttu, et välja selgitada täiendavad andmed metsateatiste õiguspärasuses või õigusvastasuses veendumiseks. Vastustaja on pidanud vajalikuks välja selgitada, millist mõju avaldavad kavandatud raied kaebaja kinnistutel asuvatele loodusväärtustele ning millised on avaliku väljapaneku tulemused ala kaitse alla võtmisega seoses. Kohtu arvates on vastustaja selline tegevus olnud põhjendatud. Kaevatud käskkirja kohaselt on tuvastatud, et kaebaja kinnistud vastavad Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ loodusalade kriteeriumidele ja seal on tuvastatud vanad loodusmetsad ja soostunud ja soo-lehtmetsad elupaigatüüpidena. Lisaks on aladel tuvastatud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi 79/409/EMÜ I lisa tähenduses linnuliike, mille kaitseks on vaja rakendada kaitsemeetmeid. Neid väiteid ümberlükkavaid tõendeid ei ole kohtule käesoleva menetluse kestel esitatud. Keskkonnamõju hindamise kohustus ei tulene Eesti riigile üksnes siseriiklikust õigusest. Loodusdirektiivi art 6 lg-te 2 ja 3 kohaselt astuvad liikmesriigid vajalikke samme vältimaks loodushoiualadel looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade seisundi halvenemist, samuti selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib olla oluline käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohast. Mis tahes kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala korraldamisega või ei ole ala korraldamiseks otseselt vajalik, kuid mis kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, tuleb asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitse eesmärke. Arvestades kava või projektiga kaasnevate tagajärgede hindamise järeldusi ning vastavalt lõikes 4 toodud sätetele, teevad pädevad riigiasutused kava või projekti suhtes positiivse otsuse üksnes pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see kava või projekt ei mõju kahjulikult asjaomase ala terviklikkusele ja, vajaduse korral, pärast avaliku arvamuse väljaselgitamist. Linnudirektiivi art 4 lg 4 kohaselt astuvad liikmesriigid lõigetes 1 ja 2 märgitud kaitsealade suhtes vajalikke samme, hoidmaks ära elupaikade saastumist või nende seisundi halvenemist või lindude mis tahes häirimist, kuivõrd see on käesoleva artikli eesmärkide seisukohast oluline. Liikmesriigid püüavad vältida elupaikade saastumist või nende seisundi halvendamist ka väljaspool neid kaitsealasid. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja kinnistud ei ole hetke seisuga esitatud Euroopa Komisjonile Natura 2000 aladena, küll aga käib selles suunas vastav haldusmenetlus. Euroopa Kohtu mitmetes lahendites on kohus toonitanud, et loodusdirektiivi kaitserežiim hakkab kehtima aga juba enne ala kinnitamist ühenduse jaoks oluliste alade loetellu (n Dragaggi lahend nr C-117/03, Bund Naturschutz vs Freistaat 6 Bayern lahend nr C-244/059). Kokkuvõtvalt on kohus nendes asjades leidnud, et alade puhul, mis võidakse määratleda ühenduse tähtsusega aladena, on liikmesriigid loodusdirektiivi alusel kohustatud võtma direktiivis sätestatud kaitseeesmärgile kohaseid kaitsemeetmeid, et kaitsta asjakohast ökoloogilist huvi, mis on nende alade suhtes siseriiklikul tasandil olemas. 2.3. Kaebaja usaldus ei välista metsateatiste kehtivuse peatamist Kaebaja viitab
§-le 67 ja leiab, et kaebaja usaldus välistab metsateatiste kehtivuse peatamise.
reguleerib haldusakti kehtetuks tunnistamist ning seega ei ole kaebaja viide akti kehtivuse peatamise puhul samale sättele asjakohane. On siiski loogiline, et isikut soodustava akti kehtivuse peatamisel kaalutakse ühelt poolt isiku usaldust, et akt jääb kehtima ja teiselt poolt avalikku huvi, mis tingib akti kehtivuse peatamise. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul esines kaalukas avalik huvi aktide kehtivuse peatamiseks: loodusväärtuste säilimine tuli tagada kuni teenistusliku järelevalve menetluse lõpetamiseni. Lisaks eelnevale sätestab VVS § 99 lg 4 järgmise võimaluse: juhul, kui üksikakti täitmise või toimingu sooritamise alusetu peatamisega tekitati kahju teistele isikutele, hüvitab tekitatud kahju akti või toimingu peataja seaduses määratud korras ja ulatuses. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Poolte ülejäänud väidetele ei pea kohus vajalikuks hinnangut anda, kuivõrd need ei saa asja lahendamisel omada otsustavat tähendust. 3. Menetluskulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, menetluskulud. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Maret Altnurme Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.