Kostja vastus hagiavaldusele Kostja oma kirjalikus vastuses 17.10.2007.a. kohtule tunnistab hagi osaliselt. Ta leiab, et hagi on põhjendatud hageja panusega 50 000 krooni ulatuses, millest kostja on hagejale tasunud 20 000 krooni, 1 220 000 krooni nõue on põhjendamata. 1998.a. lõpul ja 1999.a. algul avaldas kostja isa kostjale, et soovib kostjale kinkida xxxxxxxxx, xxxxxx xxx xxx xx asuva temale kuulunud kooperatiivkorteri omandiõiguse ning anda üle osaluse elamukooperatiivis xxxxxxx Isa esitas vastavasisulise avalduse elamukooperatiivile, kes rahuldas avaldused. 2001.a. andis korteriühistu xxxxxxx korteri kostja omandisse. Kostja kandi korteri omanikuna ka kinnistusraamatusse. Seega omandas kostja 2001.a. korteri vallasasjana kinke teel, kuigi korter muutus kinnisasjaks abielu ajal. Seega on korter kostja lahusvara. 25.07.2002.a. müüs kostja talle kuulunud korteriomandi 465 000 krooni eest. Notariaalaktis kinnitas kostja, et korter kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kostja kinnitus oli sel ajal õige, kuna korteriomand kuulus juriidiliselt abikaasade ühisvara hulka, sest kostja ja hageja ei olnud sõlminud abieluvaralepingut, samuti polnud kindlaks määratud ühis- ja lahusvara koosseisu. Korteri müügist saadud 460 000 krooni tasus kostja AS-le xxxxxx, kellega oli kostja sõlminud kokkuleppe sooviga omandada xxxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxx , xxxxx xxx xx kinnistu ja püstitada kinnistule eramu. Kostjale teadvalt paigutas hageja eramu ehitusse u 90 000 krooni aastal 2004, millise raha sai hageja oma vanemale kuulunud kinnisasja müügist. Kostja on nõus, et hageja on paigutanud umbes 100 000 krooni eramu ehitusse. Rohkem hageja eramusse panustanud ei ole. Kostja on tema isale poolt kingitud korteri müügist laekunud raha ja kostja enda töötasudest soetanud kinnisasja, seda parendanud, pidevalt ülal pidanud hagejat ja lapsi, kuna hagejal pole kunagi olnud sissetulekut omapoolsete rahaliste panuste tegemiseks. 06.10.2006.a. kostja võttis laenu AS-ist xxxxx xxxx summas 250 000 krooni eramu renoveerimiseks, kostja tasub laenu igakuiselt kuni 19.10.2011.a., kokku summas 354 561,56 krooni. Seega tuleb kinnisasja turuväärtusest maha arvestada laenu summa koos intressidega, so. 354 561,46 krooni. 13.08.2007.a. pöördus kostja OÜ xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx poole kinnistu turuväärtuse väljaselgitamiseks. Ekspert hindas kinnistus turuväärtuseks 1 800 000 krooni. Kostja leiab, et kinnistus turuväärtusest tuleb maha arvata kostja võetud laen 354 561,56 krooni, on kinnistu turuväärtuseks 1 295 438,50 krooni. Kui arvestada kostja ja hageja panust kummagi vanemate kingitud rahaliste vahendite näol, siis on kostja panus 83,64% ja hageja panus 16,36%. Seega kuuluks hagejale (745 438,50x 16 36%) 121 953, 74 krooni ja kostjale (745 438,50 x 83,64%) 623 484,76 krooni kinnisasja turuväärtuse tõusust. Vastuses palub kostja jätta menetluskulud jätta kostja kanda, mis on ilmselt ekslik. 2 Kostja juhindub
Hageja 15.11.2007.a. kirjalik arvamus kostja 16.10.2007.a. vastuse kohta Hageja leiab, et kinnistu ei ole soetatud lahusvara arvel. Kostja väidab, et tema isa N.D. kinkis temale xxxxxxxxx xxxxxx xxx xxx xx asuva korteri. Seda järeldab kostja elamukooperatiiv "xxxxxxx“ liikmelisuse üleandmisest isalt pojale 1999.a. (EK "xxxxxxx" volinike (juhatuse) koosoleku 25.01.1999.a. protokoll nr 11). Elamuseaduse (ES) 1999.a. kehtinud redaktsioonis § 14 lg 1 kohaselt on elamuühistu (kooperatiiv) mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (kooperatiivile) kuuluvas elamus. ES § 17 lg 3 järgi elamuühistu (kooperatiivi) liikme elamuühistust (kooperatiivist) väljaastumisel või väljaarvamisel on temaga koos elanud perekonnaliikmel õigus eluruumi edasi kasutada juhul, kui mõni neist omandab osamaksu ja astub elamuühistu (kooperatiivi) liikmeks. Hageja väidab, et kostja isa tegi kinke osamaksu näol kogu perele, sest siis peres oli juba ka kolm last ja kõik elasid nimetatud korteris. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et osamaksu kinkis tema isa ainuüksi temale. Seda tõendab ka xxxxxx xxx xxx xx asuva korteriomandi xx xx xxxx .a. sõlmitud müügileping (kostja tõend), milles kostja ja hageja kinnitasid, et müügiobjekt kuulub ühisvara hulka ja hageja abikaasana annab nõusoleku selle võõrandamiseks. Kostja väidab, et juriidiliselt oli see kinnitus õige, kuid jääb arusaamatuks, miks ta nüüd juriidiliselt ei taha seda tunnistada. Korteriomandi müügihinnaks oli 465 000 krooni, millest 140 000 krooni oli tasutud enne lepingu sõlmimist ja 325000 krooni 3 päeva jooksul panga kaudu. Jagatava kinnistu omandamiseks ja arendajaga on sõlmitud abielu kestel. eramu püstitamiseks vajalikud kokkulepped Kinnistu omandati xx xx xxxx .a. müügilepinguga (kostja tõend) müügihinnaga 30 000 krooni, mida on tasutud xx xx xxxx a. (kostja tõend). Siinjuures ei ole oluline, kas see summa tuli käsirahana ja kellelt. Samuti pole olulised ka kõik muud, 2002.a. tehtud maksed, kuna neid on tehtud abielu kestel ehk ühisel majandamisel. Abielu kestel laenu võtmine perekonna huvides on arvestatav ühisvara jagamisel (
Kostja võttis laenu Xxxxx xxx xx asuva elamu renoveerimiseks xx xx xxxx .a., st pärast abieluliste suhete lõppemist. Seega oma varalise kohustuse eest vastutab kostja ise. Kui ta tegelikult kasutas laenu elamu renoveerimiseks, siis peab ta tõendama, mis on selle raha eest pärast abieluliste suhete lõppemist tehtud ning seda tuleb arvestada jagatava vara väärtuse kindlaksmääramisel. Kostja ise väidab, et on teinud teatud töid (kaminaahju ehitus), kuid ei ole seda toenditega tõendanud. Hageja ei käi majas ning ei tea, millises seisus on elamu parast abieluliste suhete loppemist. Tõendamata on, et hageja ei ole osalenud mõjuvate põhjusteta oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Hageja käis samuti tööl ja kasvatas lapsi. Hageja ei töötanud siis kui kostja oli tööl xxxxxxxxx mis oli laste huvides. 3 Sellistel asjaoludel puudub õiguslik alus ühisvara jagamisel poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks kostja kasuks. Seoses sellega jätab hageja tähelepanuta kostja arvutused, mis on seotud korteriomandi müügist ja pangalt saadud raha kasutamisega. Hageja leiab, et antud juhul tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale poolte osade võrdsusest hageja kasuks, kuna ühisvara omandati osaliselt tema lahusvara arvel. 04.06.2002.a. päris hageja oma xx xx xxxx .a. surnud ema L.P. järgi 1/3 mõttelist osa xxxxx Maakonnas xxxx linnas xxxxxx xx xx asuvast kinnistust. Päritu müügist sai hageja xx xx xxxx .a. ülekandega 123 334 krooni. Saadud raha panustas hageja ühisvarasse selliselt, et maksis kostja sõpradelt perekond L.käest kinnistu soetamiseks ja maja ehitamiseks laenatud summa 100 000 krooni tagasi. Seda ei eita ka kostja, märkides oma vastuses, et hageja vahendeid on ühisvarasse panustatud ca 100 0000 krooni. Kostja eksib vaid selles, et ühisvara jagamisel tuleb hagejal tema 100 000 krooni tagastada, arvestamata siinjuures jagatava kinnistu väärtust. Hageja leiab, et kinnistu turuväärtuseks võib olla 2 200 000 krooni. Kinnistus hind soetamise hetkel xxxx.a. oli 520 000 krooni, millest hageja raha oli 100 000 krooni, ehk 19%. Kinnistus hind hetkel 2 200 000 krooni, sellest hageja lahusvara osa 19% ehk 418 000 krooni. See tuleb ühisvara väärtusest maha arvata ja jagamisele kuulub 1 782 000 krooni. Kostja 07.05.2008.a. kirjalikud seisukohad hageja 15.11.2007.a. arvamuse kohta Kostja jääb oma seisukoha juurde, et xxxxxx xxx xxx xx asuv korteriomand, mille müügist saadud 465 000 krooni on panustatud xxxxxx xxx xx , xxxxxxx alevikxxxxxxxx soetamiseks ja elamu ehitamiseks, on omandatud kostja lahusvara arvelt. Kostja ei ole nõus, et kostja isa tegi kinke osamaksu näol kogu perele. Kostja isa soov oli kinkida korter oma pojale. Kui kostja vanemate soov oleks olnud kinkida korter abikaasadele, oleks avaldus osamaksu ja korteri üleandmiseks antud mõlema nimele mitte kostja nimele. Kostja on nõus, et peale abieluliste suhete lõppemist võetud kohustused jäävad selle kanda, kes kohustusi võttis. Kuid laen on võetud kinnistul asuva elamu renoveerimiseks, millise tegevuse tulemusena omakorda suurenes kinnistu väärtus. Seega tuleb kinnistu väärtusest maha arvata laenusumma, kuna selle summa ulatuses on kinnistu väärtuse tõusus osalenud ainult kostja, milline asjaolu on üheks aluseks abikaasade osade võrdsuse kõrvalekaldumiseks. Kostja 30.05.2008.a. täiendavad põhjendused 22.05.2008.a. eksperthinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 1 470 000 krooni. Kostja esitas fototabelid, millest nähtub, et hageja on peale abieluliste suhete lõppemist majas käinud ja näinud, kuhu saadud raha on kulutatud. Kostja on käinu tööl regulaarselt alates xxxx a., seega osalenud järjepidevalt oma sissetulekuga ühisvara suurendamises. Dokumentaalselt on tõendatud, et hageja on saanud töötasu OÜ-st xxxxxx xxxxxxxxxx xx xx xxxx .a novembri kuu eest 1240,00 krooni ja xx xx xxxx a detsembri kuu eest 1240,00 krooni, milline teeb tööl käimise ajaks kaks kuud. Seega hageja väide abielu ajal 5 aastat töötamise osas on paljasõnaline. Kinnistu turuväärtusest s.o 1 470 000,00 kroonist tuleb maha arvestada xx xx xxxx .a. AS- ist xxxxx xxxx kinnistu renoveerimiseks võetud laenu summa koos intressidega, s.o 354 561,56 4 krooni, milline teeb kinnistu ja elamu kogumaksumuseks 1 115 438,44 krooni. Kostja panus ühisvarasse isalt saadud korteri müügist 460 000 krooni ja hageja panus pärandina saadud 100 000 krooni moodustab kostja panuse 82,14% ja hageja panus 17,86%. Ühisvara suuruseks on 555 438,44 krooni (1 115 438,44 – 460 000 – 100 000). Jagades selle summa proportsionaalselt hageja ja kostja panustega, kuulub hagejale (555 438,44 x 17,86%) 99 201,31 krooni ja kostjale (555 438,44 x 82,14%) 456 237,13 krooni kinnisasja turuväärtuse tõusust. Hageja ei ole oma sissetuleku või tööga ühisvara väärtuse suurendamisel oluliselt osalenud ning hageja lahusvara väärtus on abielu kestel suurenenud kostja töö ja rahaliste kulutuste arvel. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue ühisvara jagamises on põhjendatud ja kooskõlas hageja panusega 50 000 krooni ulatuses, millele lisandub hageja lahusvara osa 100 000 krooni. Hageja 05.06.2008.a. täiendavad kirjalikud seisukohad Hageja jääb oma seisukoha juurde, et jagatav kinnistu ei ole soetatud kostja lahusvara arvel, ehk et xxxxxxxx xxxxxx xxx xxx xx asuv korter ei olnud kostja lahusvara. Kostja väidab, et tema isa N.D. kinkis temale xxxxxxxxx xxxxxx xxx xxx xx asuva korteri. Hageja väidab, et kui kostja isa tegigi kinke osamaksu näol, siis kogu perele. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et osamaksu kinkis tema isa (kui kinkis) ainuüksi temale. Kinketehingut pole üldse tõendatud. N.D. tahteavaldus (kinke puhul) peaks olema suunatud kingisaajale, kuid tegelikult esitas kooperatiivi liige avalduse ühistu juhatusele liikmete hulgast väljaarvamise kohta. TsK § 259 lg 1 sätestas, et kinkelepingu järgi annab üks pool vara tasuta teise poole omandusse. Sama TsK § 260 lg 1 kohaselt kinkeleping summaga üle 500 rubla pidi olema notariaalselt tõestatud. TsK § 244 kordas nõuet sõlmida notariaalne leping elamu (või selle osa) ostu suhtes. Kortereid TsK ei käsitlenud, kuna need ei olnud isikute omandis. Tehingu vormi mittejärgimisel ei olnud tehingul õiguslikke tagajärgi, st ei saa lugeda omandiõigus vaidlusalusele korterile kostja üleläinuks kinke teel. Omandiõigus korterile läks kostjale üle vastavalt üleandmise aktile ja ilmselt selles viidatud 24.11.2000.a. üldkoosoleku otsusele abielu kestel. Alates 01 12.1993.a. kehtima hakanud AÕS § 92 järgi tekib vallasomand asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Xxxxxx xxx xxx x asuva korteriomandi xx xx xxxx .a. sõlmitud müügilepingus kostja ja hageja kinnitasid, et müügiobjekt kuulub ühisvara hulka ja hageja abikaasana annab nõusoleku selle võõrandamiseks. Seega pole õige ühisvara jagamisel võtta arvesse nimetatud korterist saadud raha 460 000 krooni. Kinnistu omandati xx xx xxxx .a. müügilepinguga (kostja tõend) müügihinnaga 30 000.krooni. Enne seda on kostja sõlminud kokkuleppe elamu ehitajaga AS-ga xxxxxx, mille kohaselt püstitatakse elamu xx xx xxxx .a. ja selle hinnaks on 520 000,-krooni. Seega kokku kulus hoonestatud kinnistu omandamiseks 550 000,-krooni. 5 Abielu kestel laenu võtmine perekonna huvides on arvestatav ühisvara jagamisel. Hageja nõustub, et xx xx xxxx .a. kostja poolt võetud laen oli võetud elamu renoveerimiseks (edasiehitamiseks), kuigi pärast abieluliste suhete lõppemist. Laenu võeti summas 250 000.krooni. Kohtutoimikus puuduvad andmed selle kohta, kui palju laenu koos intressidega on kostja tänaseks välja maksnud. Õige ei ole kostja seisukoht, et ühisvara jagamisel tuleb ühisvara väärtusest maha arvata kogu laen koos intressidega (kostja arvutuste järgi 354561.56 krooni). Hageja arvates tuleb maha arvestada vaid reaalselt välja makstud summad, mida ei ole teada, kuna kostja neid tõendeid ei esitanud. Kostja ei ole tõendanud, et laen on kulutatud elamu renoveerimiseks. Pärast hageja kodust lahkumist on elamus tehtud vaid kamin-ahi, mille maksumuse kohta on kostja esitanud kuludokumente summas 59 600 krooni (46600+13000). Nimetatud kulu hageja aktsepteerib, samuti ka uste ostu kokku summas 4170 krooni. Hageja ei aktsepteeri köögimööbli maksumuse arvestamist ühisvara jagamisel, kuna köögimööbel soetati pärast abieluliste suhete lõppemist. Seega hageja eeldab, et laenust läks elamu renoveerimiseks 63770 krooni (59600+4170). Tõendamata on, et hageja ei ole osalenud mõjuvate põhjusteta oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel (
lg 2 p 2)
lg 2 p 2 sätte kohaldamine eeldab kahte tingimust: 1) et üks abikaasadest ei osalenud ühisvara omandamisel ja 2) ühel abikaasal ei pidanud selleks olema mõjuvaid põhjusi. Kostja üritab tõendada, et kui tema käis kogu aeg tööl, mida võis järeldada tema tööraamatust, siis hageja ei ole pidevalt tööl käinud, seega ei omanud sissetulekuid, mida ühisvarasse panustada. Antud juhul ei oma see tähtsust, kuna tegemist peab olema vara omandamisega ja asjas on leidnud tõendamist, et omandati kinnistu ja ehitati peale maja ühistest vahenditest. Kohaldamisele ei kuulu
lg 2 p 4, kuna tegemist ei ole ühe abikaasa lahusvaraga, mille väärtus on oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Kostja arvates tuleb tema kasuks osade võrdsusest kõrvale kalduda ka arvestades laste tähelepanu väärivat huvi. Erilist laste huvi ei ole kostja välja toonud. Käesoleval ajal elab majas koos kostjaga vaid noorem poeg, ülejäänud lapsed on täiskasvanud. Kuna hageja pidi kodust lahkuma, siis ajutiselt elab hageja üürikorteris, kuid ühisvarast saadud raha eest kavatseb ta soetada korraliku eluaseme, kuhu saavad soovi korral tulla elama ka lapsed. Kostja on nõustunud, et ühisvara jagamisel tuleb arvestada hageja lahusvaraga (pärand), millest 100 000 krooni panustati ühisvara soetamisse ja ehitamisse. Kostja eksib vaid selles, et ühisvara jagamisel tuleb hagejal tema 100 000 krooni tagastada, arvestamata siinjuures jagatava kinnistu väärtust jagamise ajal. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-07 kohaselt tuleb ühisvara jagamisel kõrvalekaldumisel poolte võrdsusest pooltele jääva osa kindlakstegemisel lähtuda samast proportsioonist, mis oli vara soetamisel. 6 Hageja jääb oma nõude juurde, et kinnistu tuleb jätta kostjale (milles vaidlust ei ole) ning kohustada kostjat hüvitama hagejale enamsaadud vara eest järgmiselt: kinnistu hind soetamise hetkel 2002.a. 550 000 kr, millest on hageja raha 100 000 kr, ehk 18 % (kostja arvutuste järgi 17,86 %, kuid arvutamise alus on vale). Kinnistu hind jagamise hetkel - 1 470 000 kr, sellest on hageja lahusvara osa samuti 18 %, ehk 264 600 kr. Ühisvarast lahutatakse hageja lahusvara ja kostja tehtud tööde maksumus laenusummana pärast abieluliste suhete lõppemist (1 470 000 kr - 264 600 kr - 63 770 = 1 141 630 kr – ühisvara. Ühisvara jagatakse järgmiselt: Hagejale hüvitis 570 815 (1 141 630:2)+ 264 600=835 415 krooni (nõutud hüvitisest on hageja juba 50 000 krooni kätte saanud), kostjale jääb kinnistu väärtusega 1 470 000 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ja 05.06.2008.a. esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Kostja jääb oma 30.05.2008.a. seisukohtade juurde ja palub arvestada ka varasemaid seisukohti ja arvamusi. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja T.D. selgitas, et hagejaga suhted pole kunagi head olnud. Kui poja pere nende xxxxxxx xxx korterisse elama asus ei tahtnud nad hagejat sinna sisse kirjutada. Abikaasaga otsustasid, et annavad korteri pojale ja ise kolivad ära. Hagejale korterit jätta ei tahtnud. Tunnistaja N.D. seletas, et xxxxxx xxx korteri üleandmine kostjale toimus ühistu kontoris, kui kirjutas korteri poja nimele. Ta tahtis anda korteri pojale, st. kostjale. Ta ei teadnud, et peab korteri üleandmise vormistama notari juures. Poeg oli abielus, andis korteri pojale, sest tema on peremees. Kohtu seisukoht
kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 5 kohaselt jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kostja väidab, et hageja ei ole oma sissetuleku või tööga ühisvara väärtuse suurendamisel oluliselt osalenud ning hageja lahusvara väärtus on abielu kestel suurenenud kostja töö ja rahaliste kulutuste arvel. Vaidluste ei ole, et pooltel on kolm last: vanim xx-aastane ja noorim xx-aastane. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ta ei käinud tööl ja oli kodune seoses laste kasvatamisega laste ja pere huvides. Kohtu arvates ei saa alahinnata ema hoolt kolme lapse kasvatamisel.
lg 2 p 2 võimaldab abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui üks abikaasa mõjuvate põhjusteta ei ole osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, et hagejas oleks hoidunud kõrvale mõjuva põhjuseta vara omandamisel.
lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui ühe abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
lg 1 järgi on abikaasa lahusvara vara, mis on omandatud enne abiellumist, abielu kestel kinke või pärimise teel ning vara, mis on omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Vaidlust ei ole, et ühisvara jagamisel tuleb arvestada hageja lahusvaraga (pärand), millest 100 000 krooni panustati ühisvara soetamisse ja ehitamisse. Kostja palub arvestada ühisvara jagamisel, et ta hageja teadmisel on xx xx xxxx .a. AS-st xxxxx xxxx võtnud laenu 250 000 krooni ühisvaraks oleva kinnistu renoveerimiseks (tl 8391). Nimetatud laenu tasub igakuiselt kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kogu võetud laen on kulutatud elamu renoveerimiseks. Kohus leiab, et tõendatud on elamu renoveerimiseks kulutatud 63770 krooni: arvega xx xx xxxx .a. kamina ehituse materjalid summas 46 600 krooni, arvega xx xx xxxx .a. uste ostmiseks summas 4 170 krooni ja arvega xx xx xxxx .a. moodulkorsten summas 13 000 krooni. Kohus leiab, et köögimööbli ostu ei saa arvestada elamu renoveerimisena. Muid tõendeid, mis tõendaks, et kostja võetud laenu ülejäänud summad oleks kasutatud elamu renoveerimiseks, kohtule esitatud ei ole. Seega on tuvastatud, et kostja poolt võetud laenu arvel on toimunud ühisvara juurdekasv, mis annab võimaluse ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdusest kostja kasuks kõrvale 9 kalduda. Samuti saab osade võrdsusest kõrvale kalduda hageja kasuks
Kuivõrd aga asja kohtuliku arutamise käigus ei ole selgunud ega tuvastatud, millises ulatuses kostja poolt ühisvara renoveerimiseks kulutatud rahast mõjutas ühisvara juurdekasvu ehk tõstis ühisvara turuhinda, siis peab kohus õiglaseks jagada ühisvara poolte vahel võrdsetes osades.
lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Pooltel on ühisvara kokku 1 470 000 krooni väärtuses, millest kummalgi poolel on õigus ½ osale, s.o varale 735 000 krooni väärtuses. Kohus jätab kogus ühisvara väärtuses kostjale Eelnevast tulenevalt peab kostja maksma hagejale enamsaadud ühisvara arvel rahalist hüvitist 735 000 krooni. Kuivõrd kostja on hagejale tasunud juba hüvitust 50 000 krooni, kuulub see arvestamisele ja tuleb väljamõistetavast hüvitisest maha arvata. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kostja palub jätta hageja kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib menetluskulud lõikes üks sätestatust erinevalt jaotada, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. TsMs § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdselt, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud osaliselt, so õigusabi kulude ja kohtuväliste kulude osas poolte endi kanda, ülejäänud menetluskulud jaotada võrdselt. Anu Tammeniit Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.