KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli 2008, Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-14311 Tsiviilasi O V avaldus isiku surnuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: O V (sünd. xxx) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Kaido Kooga Kohtuistungi toimumise aeg
- juunil 2008 RESOLUTSIOON
- Tunnistada A M (IK xxx), kes on sündinud xxx.a Kohtla-Järvel, surnuks ning lugeda tema surmaajaks 31.detsember 1999.a.
- Avaldada määruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
- Toimetada määrus kätte avaldajale ja siseministrile. Kohtumääruse jõustumisel saata kohtumäärus kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtumääruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Määruskaebuse võib esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. I Asjaolud ja avaldus
- O V esitas
- juunil
- kohtule avalduse oma isa A M`i surnuks tunnistamiseks.
- Avalduse kohaselt läks A M 1993 aastal Venemaale ja sellest ajast pole ta enam Eestis viibinud. Viimased andmed on temast 1998 aastast, kui ta kirjutas oma emale, et püüab ebaseaduslikult Eestisse tulla.
- märtsil 2004 suri avaldaja vanaema, kes oli A M`i ema. Vanaema J M pärandvaraks on korteriomand asukohaga xxx. Avaldaja on pärandi vastu võtnud, kui pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist takistab asjaolu, et J M seaduslikuks pärijaks on A M. Avaldaja on pöördunud politsei poole, et välja selgitada isiku asukohta, kuid vastuse kohaselt on A. M asukoht teadmata. Avaldaja eeldab, et tema isa on surnud. 1
(3)- Kohus avaldas 21.12.2007 Ametlikes Teadaannetes teate, kutsudes igaüht üles andma kohtule andmeid A M`i kohta kahe kuu jooksul. Kohtule andmeid ei esitatud. II Kohtuistung
- Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, kuna isik ei ole välja ilmunud. 1998 aastal kirjutas A M viimati oma emale. Peale seda mingeid andmeid isiku kohta ei ole.
- Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A P ütluste kohaselt kasvatas tema avaldajat kui oma tütart, kuna vanemad kuritarvitasid alkoholi. Avaldaja on tunnistaja õe lapselaps. A. M sõitis 1993 aastal Venemaale, 1998 aastal püüdis ta ebaseaduslikult Eestisse naasta. 1998 aastal leiti Eesti-Vene piirilt toru seest meesterahva laip, tunnistaja eeldab, et see oli A. M. Pöördudes Venemaa ametiasutuste poole mingit vastust ei saadud. 1998 aastani pidas A. M sidet oma emaga ning küsis pidevalt ema käest raha. Tunnistaja eeldab, et kui A.M oleks olnud elus, siis oleksid jätkunud ka raha küsimised. Ema matustele A. M ei tulnud. Avaldaja asus õppima Venemaale ning ka elas seal. Kui isa oleks elus, oleks ta saanud avaldajaga kontakti võtta. Keegi ei ole A. M`it peale 1998 aastat näinud ega mingeid teateid temast saanud. III Kohtumääruse põhjendused
- Kohus, vaadanud läbi avalduse, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja esindaja seletused ning tunnistaja ütlused ning uurides dokumentaalseid tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud.
- Jõhvi Vallavalitsuse tõendi (tl 45) kohaselt oli A M Jõhvi valla elanike registris registreeritud alates 04.02.1983 kuni 16.02.
- Korterist on isik välja registreeritud J M´i avalduse alusel.
- Rahvastikuregistris A M`i kohta andmed puuduvad (tl 11-12).
- Ida Politseiprefektuuri vastuse kohaselt kodanik A M`i asukoha kohta andmed puuduvad (tl 9,56).
- Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel ei ole A M dokumendi väljastamiseks ametisse pöördunud (tl 55).
- Piirivalveameti vastuse kohaselt ei ole A M`i piiriületusi fikseeritud (tl 58) .
- Siseministeeriumi vastuse (tl 82) kohaselt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel puuduvad neil andmed A M kohta, Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud piiriületusi A M kohta.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
- Kohus leiab, et asjas kogutud andmed kogumis annavad alust järeldada, et A M on rohkem kui viis aastat teadmata kadunud, mistõttu teda võib surnuks tunnistada. Kuna A M eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata ja tema elusoleku kohta pärinevad viimased andmed
- aastast, tuleb ta surmaajaks lugeda 31.detsember 1999.a. 2
(3)Kohtumäärus on tehtud eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse §§-de 463-466, 509-512 sätetest. Helgi Vinni Kohtunik 3
(3)