KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2310 Haldusasi Toomas Kiileri kaebus Saue Vallavalitsuse 09.10.2007 korralduse nr 734 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Toomas Kiileri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Toomas Kiiler Vastustaja: Saue Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta Toomas Kiileri apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsus muutmata. Menetluskulud jätta Toomas Kiileri kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 11.12.2006 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga tuvastas Saue Vallavalitsus, et Saue valda Tuula külla X kinnistule (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) on rajatud elamu vundament (ehitis). Ehitise rajamiseks puudus ehitusluba. Saue Vallavalitsuse 18.12.2006 ettekirjutusega kohustati kaebajat peatama omavoliline ehitus eelpoolnimetatud maaüksusel. Ettekirjutuse sai kaebaja kätte 18.12.
- 3-07-2310 Saue Vallavalitsuse 26.06.2007 kirjaliku hoiatusega teavitati kaebajat, et 18.12.2006 ettekirjutuse mittetäitmine – ehituse jätkamine peale 25.06.2007 – toob kaasa sunniraha rakendamise. Hoiatuse sai kaebaja kätte 26.06.
- Saue Vallavalitsuse 25.09.2007 korraldusega nr 701 määrati kaebajale 18.12.2006 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 7000.- krooni. 05.10.2007 tuvastas Saue Vallavalitsus sündmuskoha vaatluse protokolliga, et ehitustegevus on jätkunud. Saue Vallavalitsuse 09.10.2007 korraldusega nr 734 määrati Toomas Kiilerile Saue Vallavalitsuse 18.12.2006 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 7000.- krooni.
- Toomas Kiiler esitas halduskohtule kaebuse korralduse nr 734 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 7 lg 4 kohaselt saab uut sunnivahendit rakendada ainult siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole ettekirjutuse täitmist saavutatud. Vaidlustatud korraldusega on kaebajale määratud teistkordne sunniraha, samas esimest sunniraha määramise korraldust ei oldud selleks ajaks kaebajale teatavaks tehtud ning seega ei olnud võimalik ka seda täita. Seega on vaidlustatud korraldusega määratud kaebajale seadusevastane sunniraha nõue. Ehitusseaduse § 60 lg 1 p 2 kohaselt peab ehitusjärelvalvet teostav isik enne vaatlust teavitama ehitise omanikku. Kuna maaomanikku ei ole teavitatud vaatlusest, on 11.12.2006, 17.04.2007, 18.04.2007, 26.04.2007, 19.06.2007, 16.08.2007 ja 05.10.2007 koostatud vaatlusprotokollid õigustühised. Kaebaja leiab, et vastustaja väide, et neil puudus võimalus kaebajaga kontakti saada, ei ole õige, kuna vastustaja teab, et kaebaja elab sisuliselt X kinnistul kuuse all, samuti on kaebaja pidanud vastustajaga sagedast kirjavahetust meili teel ning teada on kaebaja telefoninumber. 27.06.2007 teavitas kaebaja vastustajat oma postiaadressi muutmisest.
- Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: Vaidlust ei ole selle üle, et poleks täidetud sunnivahendi rakendamiseks AtSS § 2 toodud sunnivahendi rakendamise eeldused. Vastustaja on 18.12.2006 teinud kaebajale ettekirjutuse Tuula külas X kinnistul omavolilise ehitustegevuse peatamiseks ja see on kaebaja poolt samal kuupäeval vastu võetud. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et Toomas Kiiler ettekirjutust ei täitnud ja 26.06.2007 tegi vastustaja talle AtSS § 7 lg 1 vastava hoiatuse, et 18.12.2006 ettekirjutuse täitmata jätmise ja Saue Vallavalitsuse poolt ehitustegevuse jätkamise igakordsel fikseerimisel Tuula külas X maaüksusel peale 25.06.2007 rakendatakse sunniraha 7000 krooni. Kaebaja esitatud tõenditest (tl 88) ja vastustaja esitatud vaatlusprotokollidest nähtub, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja jätkas ebaseaduslikku ehitamist vaatamata hoiatusele. Ka on vaidlusalune korraldus ning korraldus nr 701 kaebajale 30.10.2007 kätte toimetatud. Kaebaja tõlgendab seadust valesti ja soovib, et kohus kohaldaks seadusesätet, mis ei ole asjakohane. Kõigepealt nõustub kohus siinkohal vastustaja seisukohaga, et AtSS § 7 lg 4 käsitleb olukorda, kus hoiatuses on märgitud ettekirjutuse täitmiseks ettenähtud erinevad sunnivahendite liigid ja nende rakendamise järjekord ning järjekorras eespoolnimetatud sunnivahendite rakendamine ei ole andnud soovitud tulemust. Käesoleval juhul ei ole 2
(6)3-07-2310 hoiatuses tegemist erinevate sunnivahendite järk-järgulise rakendamisega. Kaebajale 26.06.2007 tehtud hoiatuse tekstist nähtub selgesti, et vastustaja on ette näinud ainult üheliigilise sunnivahendi – sunniraha – rakendamise ettekirjutuse täitmatajätmisel. Lisaks nähtub hoiatusest selgelt, et kaebajat on hoiatatud, et sunnivahendit rakendatakse korduvalt igakordsel ehitustegevuse jätkamise fikseerimisel vastustaja poolt. Seega ei ole kaebaja poolt viidatud seadusesäte asjakohane ja ei kuulu rakendamisele. Kohus leiab, et sunniraha määramine ei kujuta endast haldusakti andmist, vaid selle täitmistoimingut, mis on vahendiks, et kallutada seaduserikkujat ettekirjutust järgima ja seaduserikkumist lõpetama. Sunnivahendi rakendamise lubatavuse eeldused on toodud AtSS § 8 lg
- Need eeldused on nähtuvalt käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest täidetud – ettekirjutus ja hoiatus on kaebajale teatavaks tehtud ja neid ei ole märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleva kaebuse puhul ei esine ka muid asjaolusid, mis vastavalt AtSS § 8 lg 3 välistaks sunnivahendi rakendamise. AtSS § 10 ei tee piiranguid sunniraha korduvaks rakendamiseks. AtSS § 10 lg 1 sätestab põhimõtte, et sunnirahana määratud rahasumma tuleb tasuda, kui kohustust hoiatuses märgitud tähtajaks ei täideta. AtSS 10 lg 2 sõnastus näitab selgelt, et sunniraha võib määrata mitmeid kordi. Vastavalt AtSS § 3 lg 2 ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Kõigest eeltoodust nähtuvalt asub kohus seisukohale, et seadusandja ei ole teadlikult ja põhjendatult pannud sunniraha korduva kohaldamise lubatavust sõltuvusse eelmise sunniraha määramise otsuse kättetoimetamisest ja selle täitmata jätmisest või täitmisest. Sunniraha eesmärgiks on tagada selle määramise põhjuseks ja aluseks oleva ettekirjutuse täitmine. Selle eesmärgi saavutamise seisukohast ei ole õige ja efektiivne panna korduva sunniraha määramise tingimuseks eelneva sunniraha määramise otsuse täitmine või täitmata jätmine. Vastavalt seadusandja poolt sätestatule omab sunniraha igakordsel määramisel tähtsust eelneva ettekirjutuse ja hoiatuse täitmata jätmine. Oluline on ka asjaolu, et kohtu hinnangul on vastustaja teinud endast oleneva, et toimetada ka korraldus nr 701 kaebajani. Kohus leiab, et vastustajale ei saa ette heita, et ta ei pidanud MTÜ Keila Moto postiaadressi kaebaja isiklikuks postiaadressiks ja saatis oma vastavad kirjad talle teadaolevatele kaebaja isiklikele postiaadressidele ning nende tagasituleku järel toimetas korraldused kätte sobiva võimaluse avanemisel. Kohus leiab, et sellises käitumises ei ole vastustajapoolset pahatahtlikkust. Samuti ei muuda see sisuliselt olematuks kaebajapoolset jätkuvat seadusvastast ehitustegevust. Kohus loeb asjakohatuks ka kaebaja taotluse tunnistada õigustühiseks Saue Vallavalitsuse 11.12.2006, 17.04.2007, 18.04.2007, 26.04.2007, 19.06.2007, 16.08.2007 ja 05.10.2007 vaatlusprotokollid. Kohus leiab, et nimetatud vaatlusprotokollid on koostatud seadusi järgides ja kaebaja on ekslikul seisukohal, et nende õigustühisuse põhjustab asjaolu, et nende koostamisel ei rakendatud ehitusseaduse (EhS) § 60 lg 1 p 2 kohaselt ettenähtud ehitise omaniku teavitamise kohustust. Nähtuvalt kõigist vaidlustatud protokollidest on nende koostamise aluseks olnud mitte kaebaja viidatud ehitusseaduse säte, vaid EhS § 60 lg 1 p 1, mis asjaolusid arvestades on kohane ja seaduslik alus ning selle rakendamine ei nõua ehitise omaniku eelnevat teavitamist. Lisaks peab kohus siinkohal oluliseks ka asjaolu, et nende menetlustoimingutega kindlaks tehtud asjaolusid kinnitab oma kohtule esitatud tõendis ka kaebaja ise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Toomas Kiileri apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, kuna ta ei nõustu otsuse punktis 14 välja toodud seisukohtadega. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 3
(6)3-07-2310 Kaebajat 05.10.2007 toimunud vaatlusest ei teavitatud ning maaomaniku teadmisel ei viibinud X maaüksusel vaatluse toimumise ajal ühtegi isikut. Protokolli saaks koostada ainult X maaüksusel viibides, andes sellest maaomanikule eelnevalt teada, saamaks maaomaniku luba kinnistul viibimiseks (asjaõigusseadus § 142 lg 1). Ehitusjärelevalvet teostav isik on EhS § 60 lg 1 p 2 kohaselt kohustatud enne järelevalve teostamist ehitise omanikku teavitama ning vastavalt EhS § 60 lg 3 p 1 esitama oma ametitõendi. Nimetatud nõudeid ei täidetud. Seega on 05.10.2007 vaatlusprotokoll tühine, kuna miski ei tõenda, et see on koostatud antud ajal ja kohas, ning tööde teostamine ajavahemikul 25.09.2007 – 09.10.2007 ei ole tõendatud. Fotol olev kuupäev ei saa olla piisavaks tõendiks, mis kinnitab, et foto tehti just konkreetsel ajal. Kaamerat saab seadistada vastavalt kasutaja soovile. Kuna korraldus nr 734 põhineb 05.10.2007 väidetavalt läbiviidud vaatlusel, mis on õigustühine, puudub korraldusel HMS § 56 lõikes 2 nõutav õiguslik alus. Korraldus nr 734 tuleb tunnistada õigustühiseks ka tuginedes HMS §-le 54 ja § 63 lõikele
- Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 49 lg 2 p 5 ütleb selgelt, et menetlustoimingu protokolli lisatakse menetlustoimingule allutatud isiku isikuandmed. Vastustaja on rikkunud ka VTMS § 49 lg 2 p 8 ja § 49 lg 3 nõudeid. Koostatud vaatlusprotokoll ei vasta justiitsministri poolt 16.12.2002 kehtestatud määruse nr 82 (kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine) lisadele nr 11 ja
- Saue Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad: Vaatluste toimumine on tõendatud vaatlusprotokollidega ning vaatluse ajal tehtud fotodega. Fotodele kui digitaalsetele failidele jääb teatavasti näha nimetatud failide loomise kuupäev. Asjakohane ei ole kaebaja viide EhS § 60 lg 1 punktile
- Vaatlused on tehtud EhS § 60 lg 1 punkti 1 alusel, mille puhul ei ole kohustust omanikku 24 tundi vaatlusest ette teavitada. Vastustaja küll teavitas kaebajat, kui tegi seda telefoni teel, mistõttu on seda võimatu objektiivsete tõenditega tõendada. Asjakohatu on ka viide asjaõigusseaduse § 142 lõikele 1, kuna EhS § 60 lg 1 p 1 sätestab erinormi ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule. Väidet, et ajavahemikul 25.09.2007 – 09.10.2007 ehitustöid X kinnistul ei tehtud, kaebaja esimese astme menetluses ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus märgib esmalt, et 05.10.2007 koostatud vaatlusprotokolli näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoimingut (vaatlus) fikseeriva dokumendiga. Järelikult ei ole võimalik rääkida protokolli tühisusest, kuna tühine saab olla üksnes haldusakt. Asjakohased ei ole kaebaja viited HMS §-dele 54, 56 ja 63, sest need rakenduvad üksnes haldusaktide, mitte aga menetlustoimingute suhtes. Asjakohased ei ole ka apellatsioonkaebuses rõhutatud VTMS ja justiitsministri 16.12.2002 määruse nr 82 rikkumised. Vaatlust ei viidud läbi väärteomenetluse raames. 4
(6)3-07-2310 Halduskohus saab 05.10.2007 toimunud vaatluse õiguspärasust kontrollida üksnes osas, kas vaatluse läbiviimisel, so menetlustoimingu tegemisel rikuti õigusnorme sellisel määral, et see võis kaasa tuua ka korralduse nr 734 õigusvastasuse. Ringkonnakohus analüüsib seega alljärgnevalt, kas vastustaja poolt rikuti EhS § 60 lg 1 p 2 ja § 60 lg 3 p 1 ning kui rikkumine leiab kinnitust, tuleb hinnata, kas nendel rikkumistel saab olla õiguslikku mõju korraldusele nr
- Kaebaja viide EhS § 60 lg 1 punktile 2 ei ole asjakohane. Nimetatud norm sätestab, et ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuses on kontrollida EhS täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi. X maaüksusel valmiva ehitise näol ei olnud tegemist kasutatava ehitisega, vaid alles valmimisjärgus oleva ehitisega. EhS § 60 lg 1 punkt 1, mis sätestab ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuse kontrollida EhS täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas, ei nõua omaniku teavitamist. Kuigi EhS § 60 lg 1 punktist 1 selgesõnalist omaniku teavitamise kohustust ei tulene, ei saa sellest veel järeldada, teavitamiskohustus üldse puudub. HMS § 5 lõike 1 kohaselt määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on ehitise vaatluse puhul tegemist spetsiifilise menetlustoiminguga, kuhu tuleks ehitise omanik üldjuhul kaasata. Vaatluse läbiviimine omanikku eelnevalt teavitamata võib aga erandjuhtudel olla põhjendatud. Analoogiana võib siinkohal viidata näiteks HMS § 40 lõikele 3, mille punktist 4 tulenevalt võib jätta isiku haldusmenetluses ära kuulamata, kui haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest eelnev teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Vaatluse puhul võib selline olukord esineda nt juhul, kui oluline on tuvastada, et ehitusel viibivad töömehed. Eelneva teavitamise korral ei oleks menetlustoimingu eesmärk saavutatav, sest ehitise omanik saaks vaatluse toimumise ajaks tagada, et ehitusel kedagi ei ole. Käesolevas asjas oli oluline fikseerida, kas võrreldes 16.08.2007 seisuga, kui tehti eelmine vaatlus, oli ehitustegevust jätkatud. Seega ei olnud vaatluse tegemise ajal oluline nn üllatusmoment. Ringkonnakohus leiab, et kaebajat oleks tulnud vaatluse toimumise ajast teavitada. Vastustaja on küll väitnud, et kaebajale helistati, kuid kuna vastavad tõendid puuduvad, ei saa ringkonnakohus vastustaja väidet arvestada.
- Ringkonnakohus leiab, et kuigi vaatluse tegemisel menetlusnõudeid rikuti, pole tegemist ajaoluga, mis võiks korralduse nr 734 õiguspärasust mõjutada. Hinnata tuleb, kas juhul, kui kaebaja oleks vaatluse juures viibinud, oleks tuvastatud teistsugused asjaolud ning kas see oleks mingil viisil mõjutanud uue sunniraha määramist. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellise mõju esinemine on ebatõenäoline. Sunniraha on määratud objektiivsete asjaolude tõttu, so 18.12.2006 ettekirjutuse mittetäitmise ning ehitustööde jätkamise pärast. Kaebaja ei oleks saanud oma kohalviibimisega eelnimetatud asjaolusid mõjutada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber vaatluse käigus tuvastatud asjaolud.
- EhS § 60 lg 3 p 1 rikkumine (töötõendi mitteesitamine) ei saa iseseisva alusena vaatluse õiguspärasust mõjutada, sest on hõlmatud juba rikkumisega, mis seisnes kaebajat vaatlusest mitteteavitamises. Ka asjaõigusseaduse § 142 lg 1 ei ole käesolevas vaidluses oluline, kuna tegemist ei ole avalik-õiguslikku subjektiivset õigust sisaldava normiga, mille kaitsmist saaks halduskohtus nõuda, ning ehitusjärelevalve ametnike õigus eramaal viibida tuleneb juba neile EhS § 60 lg 1 punktiga 1 antud pädevusest kontrollida EhS täitmist. 5
(6)3-07-2310
- Kaebaja leiab, et tõendatud ei ole vaatluse teostamine 05.10.2007 ning tõendamata on ka asjaolu, et 25.09.2007 – 09.10.2007 üldse mingeid töid teostati. Ringkonnakohus leiab, et 05.10.2007 koostatud vaatlusprotokoll ning sellele lisatud foto on piisavad selleks, et tõendada vaatluse läbiviimist. Kaebaja vastuväide, et foto tegemise kuupäev võib olla vastustaja poolt muudetud, ei ole usutav. 16.08.2007 vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fotost nähtub, et hoone seinad olid lõpuni laotud ning paigaldatud oli katuse kandekonstruktsioon ja aluskate ning roovitus. Nimetatud dokumentide alusel määrati kaebajale 25.09.2007 korraldusega nr 701 sunniraha. 05.10.2007 vaatlusprotokolli ja sellele lisatud foto kohaselt oli katusekate paigaldatud ja pooleli oli välisseinte soojustamine. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on ehitustegevust pidevalt jätkanud. Vastustajal pole võimalik tõendada, mis päevadel konkreetselt neid töid tehti, sest see eeldaks ametniku pidevat juuresviibimist. Ringkonnakohus leiab, et tööde tegemise täpne aeg ei olegi oluline, sest sunniraha määratakse 18.12.2006 ettekirjutuse täitmata jätmise eest ning vaatlustega on tuvastatud, et kaebajapoolne ettekirjutuse täitmata jätmine on olnud jätkuv tegevus. 26.06.2007 hoiatusega on kaebajale selgitatud, et sunniraha rakendatakse ehitustegevuse jätkamise igakordsel tuvastamisel.
- Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Kaire Pikamäe Lilianne Aasma Oliver Kask 6
(6)