← Eesti

3-07-1306/30

Obsah (5)§ 20§ 6§ 3§ 14§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008, Tallinn Haldusasja n

) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamine ette nähtud juhuks, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kuigi eeltoodud sätte kohaselt nähakse keskkonnamõju hindamine ette ka tegevusloa muutmise puhuks, tuleb esmalt arvestada kiirgustegevusloa muutmise regulatsiooni eripäraga. Kiirgustegevusloa muutmise näol ei ole tegemist tavapärase haldusakti muutmisega. Kiirgusseaduses (KiS) sätestatud kiirgustegevusloa muutmine on formaalne toiming, millega Keskkonnaministeerium korrigeerib välja antud luba vastavalt talle teatavaks saanud kavandatavale kiirgustegevuse muudatusele. Kiirgusseadus ei näe ette kesk- 2

(13)3-07-1306 konnamõju hindamist kiirgustegevusloa muutmiseks ilma uue loataotluse esitamiseks kohustamiseta. Seega on juba keskkonnamõju hindamise algatamine olnud põhjendamatu ning seega ei saaks ka keskkonnamõju hindamisega seotud toimingute väidetav õigusvastasus olla määravaks kiirgustegevusloa muutmise otsustamisel. 2006. aasta veebruaris esitas AS Steri andmed, millest lähtudes oleks Keskkonnaministeerium pidanud otsustama, kas luba muudetakse või nõutakse uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist. Nõudmata uue taotluse esitamist, võttis Keskkonnaministeerium juba toona sisuliselt vastu otsuse, et kiirgustegevusluba tuleb muuta. 04.01.2006 kiirgustegevusluba nr 06/001 vaidlustatud ei ole. Kuivõrd keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasus ei tingiks iseenesest AS Steri kiirgustegevusloa muutmise otsuse õigusvastasust, siis ei saa kaebuse esitajatel olla põhjendatud huvi nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Juhul, kui Keskkonnaministeerium AS Steri kiirgustegevusluba muudab ning teeb seega võimalikuks kiirgusallika kasutamise ning kaebuse esitajad leiavad, et see otsus nende huve rikub, tuleb neil vaidlustada nimetatud otsus; b) aruande heakskiitmist ei saa õigusvastaseks pidada ainuüksi sel põhjusel, et aruandes ei ole mõningaid konkreetseid küsimusi kas üldse või kaebuse esitajate meelest piisava põhjalikkusega käsitletud. Aruande heakskiitmise õigusvastasuse saaks tuvastada juhul, kui aruande heakskiitmisel on rikutud menetlusnorme või juhul, kui heakskiidetud aruanne on ilmselgelt sedavõrd puudulik, et ei saa oma eesmärki täita.

§ 20

lõikest 1 ei tulene, et keskkonnamõju hindamise aruandes tuleks tingimata analüüsida konkreetse kavandatava tegevuse vajalikkust Eestile ehk teisisõnu seda, miks peaks kõnealune tegevus toimuma just Eesti territooriumil. Seadusest ei tulene, et ükskõik millise seadusega lubatud majandustegevuse õigustamiseks Eesti territooriumil peaks olema avalik huvi. Ettevõtlusvabadust ja majandustegevusega tegelemise võimalusi saab seaduses sätestatud alustel ja muude hüvede kaitsmise eesmärgil küll piirata, ent sellised piirangud ei saaks põhineda üksnes sellel, et puudub arvestatav avalik huvi konkreetse majandustegevuse vastu;

  1. c)olukorras, kus AS Steri oli keskkonnamõju hindamise algatamise ajaks juba reaalselt rajanud tehase ning toonud sinna kiirgusallika hoidmiseks antud kiirgustegevusloast lähtudes ka kiirgusallika, ei oleks muude võimalike asukohaalternatiivide analüüsimine olnud eesmärgipärane. AS Steri jaoks ei olnud keskkonnamõju hindamise algatamise ajaks enam muid asukohaalternatiive peale valminud tehase asukoha. Kõik teised võimalikud asukohaalternatiivid olid keskkonnamõju hindamise ajaks muutunud AS Steri jaoks ebareaalseteks. Seetõttu ei saa asukohaalternatiivide mittekäsitlemist keskkonnamõjude hindamise aruandele ette heita;
  2. d)keskkonnamõju hindamise aruande peatükis 4.6.2.2. on kavandatavast tegevusest lähtuvat võimalikku stressi igati adekvaatselt käsitletud ja leitud, et kiirgusallikas iseenesest stressi tekitada ei saa, küll aga võib selle tingida inimeste interpretatsioon keskkonnas toimuvale. Asjaolu, et tehase ümbruskonnas elavad inimesed on väljendanud oma muret ja hirmusid kavandatava tegevuse suhtes, on keskkonnamõju hindamise aruandes välja toodud. Samuti tuuakse aruandes välja, et need hirmud on enamjaolt põhjendamatud, kuivõrd steriliseerimistehasest lähtuva ohu realiseerumise võimalus on äärmiselt väike.

§-st 2 tulenevalt on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks anda otsustajale teavet, millest lähtudes saaks kaaluda tegevusloa andmise küsimust. Keskkonnamõju hindamise aruanne ei ole aga ainus allikas, millest otsustaja kaalumisel lähtuma peab või lähtuda võib. Kohalike elanike vastuseis tehasele, selleks kogutud allkirjad, samuti kohalike elanike hirmud on Keskkonnaministeeriumile ilmselgelt teada ning asjaolu, et neid ei ole keskkonnamõju hindamise aruandes kaebuse esitajate hinnangul piisava detailsusega puudutatud, ei pea andma alust aruande heakskiiduta jätmiseks; e) aruande heakskiitmise ajaks olid kavandatava tegevuse mõju kinnisvara väärtusele hinnanud teineteisest sõltumatult ja erinevatel aegadel kaks eksperti. Etteheited, et tegemist on ekspertide subjektiivsete hinnangutega, ei ole tõsiselt võetavad. Hinnang 3

(13)3-07-1306 kinnisvara väärtuse võimaliku muutumise kohta ongi eksperdi hinnang, mis saab põhineda eksperdi kogemustel ja teadmistel ning igasugused sellised tulevikkuvaatavad prognoosid on paratamatult teatud määral subjektiivsed. Kohtu hinnangul ei ole mingisuguseid objektiivseid uuringuid kinnisvara hinna võimaliku muutumise kohta võimalik läbi viia. Seetõttu leiab kohus, et kinnisvara väärtusele kavandatava tegevusega kaasnevat mõju on aruandes käsitletud piisava põhjalikkusega;
  1. f)aruande kohaselt suureneks teede koormus keskmiselt 1-2 keskmise suurusega kaubaauto võrra nädalas. Selline liikluskoormuse suurenemine on vähetähtis ning olulise mõjuta;
  2. g)kuna lähimad elamud asuvad kiirgusallikast paarisaja meetri kaugusel, laguneb osoon enne elamuteni jõudmist hapnikuks ning seega ei saa see mõjutada negatiivselt elanike tervist;
  3. h)üldteadaolevalt on terrorismi eesmärk võimalikult suure hulga inimeste või varaliste väärtuste kahjustamine, mistõttu on ilmne ega vaja põhjalikku tõestamist see, et terrorismiakti toimepanemise tõenäosus AS Steri tehase vastu on äärmiselt väike, kuna sellise terroriaktiga põhjustatav kahju oleks lokaalse iseloomuga ning võiks isegi kõige tõsisemate tagajärgede korral mõjutada vaid väikest hulka inimesi ja vara (plahvatuse korral mõjuraadius maksimaalselt 1,2 km). Olenemata sellest, kas ja kuivõrd erinevad teineteisest terrorismiohule antud hinnangud „kaduvväike“ ja „pigem vähemtõenäoline“, on aruandes usutavalt põhjendatud, et terrorismioht ei ole sedavõrd suur, et peaks välistama kiirgusallika kasutamise kõnealuses piirkonnas;
  4. i)aruannet ei saa pidada sedavõrd puudulikuks, et see välistaks aruande heakskiitmise, kui aruandes ei sisaldu mingisuguseid andmeid, mida samas on võimalik aruandes olemasolevate andmete pinnalt lihtsalt leida. Vastavad andmed on otsustajale aruandest nähtuvad ning otsustaja saab neid otsuse langetamisel arvesse võtta;
  5. j)keskkonnamõju hindamise aruanne ei pea sisaldama kõikvõimalike olukordade üksikasjalikku käsitlust ning vastupidiselt kaebuse esitajate seisukohale leiab kohus, et asjaolu, et ohu realiseerumise tõenäosus on väga väike, määrab suuresti ka aruandes sisalduva analüüsi vajaliku detailsuse. Seejuures on igati põhjendatud ka maailma varasema kogemuse arvestamine ning viitamine asjaolule, et kogu maailmas on 50aastase praktika jooksul esinenud sarnastes tehastes avariiolukordi vaid kolmel korral ning et inimesed ei ole neis kannatada saanud;
  6. k)keskkonnamõju hindamise eesmärk ei ole avalikkuse teavitamine kavandatavast tegevusest. Seega ei saa aruande heaks kiitmata jätmise aluseks olla asjaolu, et avalikkus või huvitatud isikud ei saa keskkonnamõju hindamise aruandest vastuseid kõigile oma küsimustele. Avalikkuse osalemine keskkonnamõju hindamises on tagatud keskkonnamõju hindamise dokumentide avaliku väljapanekuga ning ettepanekute ja täiendavate küsimuste esitamise võimalusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. E. Lettermo ja P Kaarlõpi apellatsioonkaebustes palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada ja apellandi menetluskulud vastustajalt välja mõista. Apellatsioonkaebusi põhjendatakse järgmiselt:
  7. a)avatud menetlus taolistes küsimustes aitab kaasa ettevaatusprintsiibi järgimisele. Kolmas isik kasutab kõrgaktiivset kiirgusallikat, mis on KiS § 18 lg 31 p 1 kohaselt kvalifitseeritav suure ohuga kiirgustegevusena. Juba ainuüksi sellest, tegevusele seadusega antud määratlusest, aga ka

§ 6

lg 2 p-st 22 tuleneb, et keskkonnamõju hindamine oli

§ 3p 1 alusel kohustuslik.

Hindamise läbiviimine oli seaduse järgi vajalik ja hindamisaruanne oli kiirgustegevusloa muutmise otsustamisel olulise kaaluga dokument. Seega esineb apellantidel täiesti selge põhjendatud huvi aruande heakskiitmise vaidlustamiseks ja nende kaebeõigus on HKMS § 7 lg 1 alusel tagatud; b) kiirgusallikas rajati avalikkust teavitamata, samas kui kõikjal räägitakse keskkonnaõiguses kehtivast aluspõhimõttest, mille kohaselt tuleb võimalikult ulatuslikult kaasata 4

(13)3-07-1306 keskkonnaküsimuste otsustamisele just avalikkust. Nimetatud põhimõtte tagavad nii Århusi konventsiooni artiklid 6-8 kui ka siseriiklikud õigusaktid. Keskuse rajamisel on seega toime pandud ülioluline rikkumine, aga aruanne seda ei kajasta ning ka vastustaja jätab selle kaalutlusprotsessis märkamata; c)

§ 20

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb aruandes kajastada kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus, aga ka alternatiivsed võimalused;

  1. d)stressi ja heaolutundega seonduv sõltub üldiselt teadaolevalt eelkõige inimese enda subjektiivsest hinnangust olukorrale. Kui inimest miski pidevalt ärritab, siis sellest tekib tal närvipinge ehk stress. Niisiis saab eelkõige inimene ise öelda, kas tema naabruses alustatav kiirgustegevus või muu stressor tekitab temas närvipinget või mitte. Lisaks võib stressi uurida ja juba ametlikult diagnoosida oma ala spetsialist. Olukorras, kus inimeste endiga nende stressist pole räägitudki, ei saa aruanne oma eesmärki täita. Apellantidel ja paljudel teistel ümbruskonna elanikel on just kiirguskeskusega seonduvalt tekkinud stress, mis üha süveneb, muutudes ohtlikuks elule ja tervisele. Aruanne välistab kiirgusallika ja stressi omavahelise seose. Euroopa Inimõiguste Kohtu 09.12.1994 lahend Lopez Ostra vs Hispaania toetab seisukohta, et mure ja ärevuse tekitamine negatiivsete keskkonnamõjudega kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 riivet;
  2. e)kavandatud tegevuse lubamisega langevad kinnisvara hinnad keskuse lähipiirkonnas oluliselt, seevastu tegevuse keelamise korral need tõuseksid. Naabruses asuv suure kiirgusohuga rajatis ei mõju atraktiivselt potentsiaalsele ostjale. Ilma korraliku uuringuta ei saa seda aga tõsikindlalt väita. Uuringu puudumine on kahtlemata aruande õigusvastasuse aluseks. Kinnisvara väärtust, sh väärtusele mõjuvaid muutusi ajas ja ümbritsevas keskkonnas hinnatakse üldiselt teadaolevalt Eestis pidevalt ja laialdaselt. Järelikult on olemas ka vastavad metoodikad ning spetsialistid, kes suudavad adekvaatseid hinnanguid anda;
  3. f)aruande õigusvastasus on tinginud selle, et puudub ammendav ja objektiivne informatsioon kiirguskeskuse tegevusest lähtuva ohu kohta inimtervisele. Samas on nii aruandes kui ka avalikel aruteludel korduvalt kinnitust leidnud fakt, et avarii korral võib tehases paiknev kiirgusallikas muutuda ülimalt eluohtlikuks paljudele lähikonnas elavatele inimestele ja võib isegi järeldada, et inimohvrite tekkimine oleks küllalt tõenäoline. Sellise juhtumi puhul on ettevaatusprintsiibi järgimine ülimalt vajalik, et välistada võimalikud negatiivsed tagajärjed kuni täpse teadusliku informatsiooni kogumiseni ohu kohta. Madal keskkonnaohtlikkus kiirgustegevuses ei ole sugugi enesestmõistetav, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. Lisaks ei saa riskide hindamisel lähtuda väitest, et kui ohu tekkimise tõenäosus on väga väike, siis risk puudub. Riski olulisus on ohu esinemise tõenäosusega küll seotud, ent see on vaid üks riskiga seotud aspekt. Teine riski olulisust määrav aspekt on tekkida võiva kahju ulatus. Rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnaõigusteadlane N. de Sadeleer on raamatus „Environmental principles“ märkinud järgmist: „Riigid peavad tagama tegevuste vältimise, mis toovad endaga kaasa „märkimisväärse riski“ keskkonnakahju tekkimiseks. Märkimisväärsus sõltub sel juhul tõenäosusest, et risk materialiseerub, kuid samuti ka kahju ulatusest, mis võib materialiseerumisel tekkida. /…/ Madala tõenäosusega risk võib sellegipoolest olla märkimisväärne, kui see ilmselt põhjustaks suure kahju. Hoolimata sellest, et näiteks tuumakatastroofi tõenäosus on üks miljonist, võib see risk materialiseeruda samahästi homme kui saja aasta pärast, ja katastroofiliste tagajärgedega. Seetõttu peab sellise riski ilmnemine olema ära hoitud, isegi juhul, kui selle võimalus on minimaalne“. Apellandid esitasid 3. aprillil 2008 apellatsioonkaebuse taotluse põhjendamiseks täiendavad väited:
  4. a)keskkonnamõjude hindamisel oleks tulnud arvestada Århusi konventsioonist tuleneva kohustusega eelnevalt õigustada oma tegevusi, valida asukoha alternatiive ja suhelda elanikkonnaga. EURATOM direktiivist tuleneb kohustus eelnevalt õigustada ka- 5

(13)3-07-1306 vandatavat kiirgustegevust, tõendades, et see on kiirgustegevust põhjustava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim. Keskkonnamõjude tunnistamisega mittevastavaks muutub kiirgustegevusloa andmise või andmata jätmise aluseks olev informatsioon ja keskkonnaministril on õigus nõuda informatsiooni täiendamist või keelduda oluliste faktide ilmsikstulekul kiirgustegevusloa andmisest. Seega on apellantidel põhjendatud huvi aruande heakskiitmise vaidlustamiseks;
  1. b)keskkonnaministri 23.11.2006 kirjaga nr 13-3-3/310-17 tehti sisulised ettepanekud keskkonnamõjude hindamise aruande muutmiseks eesmärgiga anda vastused tekkinud küsimustele. AS Steri tehtud muudatused on formaalsed ega esita põhjendusi ministri poolt püstitatud probleemidele. Järgmine minister kinnitas keskkonnamõjude hindamise aruande ilma sisuliste muudatusteta;
  2. c)ettevaatusprintsiibi kohaselt tulnuks keskkonnamõjude hindamise käigus võimalikud ohuolukorrad läbi arutada, mitte hakata võimaliku avarii korral otsima eksperte välismaalt. Tegu on erakordselt ohtliku kiirgusallikaga, mille läheduses saabub surm minutitega. Kohalike elanike jaoks on lootusetult hilja, kui avarii korral ei ole selge hädaolukorras tegutsemise kava. Lubamatu on, et hädaolukorras tegutsemise kava koostasid võhikud. Arusaamatuks jääb, kuidas toimib avarii korral kompensatsioonimehhanism ja kes ning millisel määral kannab kahjud, kui elanikud haigestuvad kiirgustõppe ja piirkond on radioaktiivselt saastatud aastateks. Selgusetu on, kuidas inimesed saavad kontrollida, kas nad on saanud kiiritust. Vallavalitsusel ei olnud pädevust hinnata kasutusloa väljastamisel, kas steriliseerimiskeskuse tegevuse alustamine on kooskõlas kiirgusseadusega ja kas ehitises saab arendada kiirgustegevust. Samuti ei olnud vallavalitsusel õigust anda rajatisele ehitusluba;
  3. d)keskkonnamõju hindamisel ei uuritud, kui palju inimesi elab tehasest 1 km raadiuses. 100 mSv doosi puhul on 1000 elaniku kohta 5 fataalset vähijuhtu rohkem. Madalamate radiatsioonitasemete puhul on vähi tõenäosus 1 juhtum 100 elaniku kohta. Probleemid võivad aga ilmneda 10 - 20 aasta möödumisel. Ükski meditsiinilise eriharidusega spetsialist ei ole aruandes hinnanud mõju inimese tervisele. Kui arstid peavad madalaid radiatsioonidoose kuni 100 mSv ohtlikeks, siis füüsikud ja teised radiatsiooniga tegelevad spetsialistid täiesti kahjutuks. Samuti puudub hinnangus arstide seisukoht Co-60, üle 100 mSv kiirgusdooside toime, osooni lisandumise ja kõige muu suhtes. Tallinna Tervisekaitsetalituse 20. veebruari 2008. a kirjaga nr 1-8.4/358-1 teatati, et kiirguskeskuse projekt on kooskõlastatud templiga asendiplaanil, kuid Saue Vallavalitsus väidab, et kooskõlastus puudub. Kuna Keskkonnaministeeriumil ei ole meditsiinilist kompetentsust ega tervishoiualast teenistust, puudub Eestis elanikkonna ioniseeriva kiirguse ja mürgiste kemikaalidega seotud keskkonnaalaseid terviseriske hindav riiklik asutus. Uurimata on ettevõtte mõjuala suurus selle täisvõimsusel töötamisel;
  4. e)kohalikud elanikud on kiirguskeskuse rajamise tõttu tugevas stressis. Juhul, kui inimese arvates ei mõjuta ta sündmusi oma elus ja keskkonnas, siis on tema psühholoogilise stressi tase maksimaalne ja heaolu tervikuna madal. Kuna kruntimisel planeerimiskohustuse eiramine välistas avalikkuse kaasamise otsustusprotsessi, on selge, et inimestel ei ole võimalust kaasa rääkida nende elukeskkonda puudutavas küsimuses ja sellega on halvendatud nende üldist heaolu. Arusaamatuks jääb, miks tuleb kiirgustegevust korraldada elukeskkonna vahetus läheduses ja asukohas, kus kiirgustegevuseks planeeritud ehitise tõttu tuleb vähendada küla veetorni sanitaartsooni. Vanamõisa külaelanike korraldatud kohtumisel AS Steri esindajaga ei teavitatud elanikke planeeritavast kiirgustegevusest. Apellandid paluvad välja selgitada, milliseid meediakanaleid kasutades teavitas AS Steri kohalikke elanikke aastal 2005. Ehkki tavaolukorras ja kavandatud tootmistegevuse käigus on kiirgustegevus ohutu ja hädaolukorra tekkimine on vähetõenäoline, ei saa kiirgustegevuse käigus, mis on seotud inimtegevusega, välistada ohu tekkimist. Tegemist võib olla inimliku eksitusega või väliste asjaolude kokkulangemisega. Vältimaks ülemäärase stressi tekkimist kohalikes elanikes, tuleb õigus- 6
(13)3-07-1306 tada, miks antud asukoht on kiirgustegevuse jaoks sotsiaalseid tegureid arvestades parim võimalik;
  1. f)erakordselt ohtliku kiirgusallika emotsionaalne mõju kinnisvara hindadele on hinnatav sadades miljonites kroonides. Vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandele on ekspertide poolt hinnatud tehase mõjuala raadiuseks 1 km. Kinnisvara hindadest tingitud kahju kohalikele elanikele on 2,61 miljardit krooni. Kodanikke otsustusprotsessi kaasamata jätmisega tekitati olukord, kus võib kannatada nende varaline seis. Ekspert M. Paveltsi poolt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnang on üldsõnaline;
  2. g)aruandes ei ole piisavalt uuritud osooni tekke mõju. Osooni kontsentratsioon üle 70 µg/m3 tekitab tundlikel inimestel silmade kipitust ja köha, üle 100 µg/m3 puhul on kerge peavalu ja osooni kontsentratsioonil üle 120 µg/m3 on täheldatud kõikidel elanikkonna gruppidel hingamisteede ja silmade ärritust. Maapinna lähedane osoon põhjustab alati tervisekahjustusi. keskkonnamõjude hindamise aruande p-s 4.5.1 anti hinnang, et kiiritamise protsessi käigus tekitab ioniseeriv kiirgus radiolüüsireaktsioone õhumolekulidega kiirituskambris, mille tulemusel tekib osoon ja vähesel määral lämmastikoksiide. Sõltuvalt tuule suunast, kiirusest ja pinnaseprofiilist kantakse steriliseerimiskeskusest väljuv osoon ümbruskonda laiali ja kuna osoon on ebasoodsates ilmastikutingimustes aeglaselt lagunev ja õhust raskem, tekivad osooni hajumisel nn osoonijoad ja kogumikud (lagunemisaeg kuni 4,33 tundi). Lähim väikelapsega pere elab ca 100 m kaugusel AS Steri korstnast ning laste mänguplats ja aktiivses kasutuses rahvamaja on ca 200 m kaugusel. Keskkonnamõjude hindamise aruandes on reaalne olustikule vastav modelleerimine tegemata. Keskkonnamõjude hindamise aruandes ei tule arvestada ainult teadlaste poolt uuritud osooni mõju üldiselt, vaid ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tekkivate osoonijugade liikumist maastikul. Lähtuvalt maapinna reljeefsusest ei ole teada, kuhu võiks osoon koguneda. 12.02.2002 direktiivi 2002/3/EÜ välisõhu osoonisisalduse kohta art 15 kohaselt kuulub maapinnaligidane osoon inimeste tervisele kahjulikult mõjuvate ainete hulka;
  3. h)keskkonnamõjude hindamise aruande p-s 8.4 nähakse ette, et transport toimub mööda asfaltteed, kuid 3 km raadiuses ei vii tehasesse ühtki asfaltteed. Paldiski maanteelt AS Steri asukohani on keelatud raskeveokitel liigelda, kuna teeolud on äärmiselt kehvad ja pool aastat läbimatud. keskkonnamõjude hindamise aruande lk-l 83 väidetakse, et hoone plokistati olemasoleva hoone otsa, mistõttu detailplaneeringut ei olnud vaja koostada. AS Steri hoone on tunduvalt suurem kui hoone, millega ta väidetavalt plokistati. Keegi ei ole kontrollinud Saue Valla erikomisjoni väidet, et ilmselt võltsiti ehituspäevikuid. Seesuguse ohtliku kiirgusallika varjestamiseks peaks olema ka kontroll ehituse üle rangem tavapärasest. Ka Kiirguskeskus nõudis ehitusekspertiisi, mille tellimisest AS Steri keeldus. Enne varjestava basseini veega täitmist oli seal põhjavee leke, mis väidetavalt peatati täiendava keevitamise abil. Järgmise kontrolli ajal oli basseinis juba vesi sees, mille tõttu ei olnud leket enam võimalik kontrollida. Antud piirkonnas on põhjavesi täiesti kaitsmata ja lekke korral on seatud ohtu ümbruskonna joogivesi. Tuleks välja selgitada, millised nõuded on Euroopa Liidus taoliste objektide rajamisele ja ehitusjärelevalvele kehtestatud ning kas AS Steri täitis neid nõudeid. Ühtlasi tuleks välja selgitada, kas Ehituseksperdi OÜ tegi ekspertiisi korrektselt;
  4. i)AS Steri veab kaupa paar korda nädalas. Ühekordsed süstlad on väga odav kaup, mistõttu ei saa nende steriliseerimine olla väga kallis tegevus. Seega ei saa ettevõttele tekkida ligi miljonilist kasumit kuus. AS Steri esindaja on öelnud, et suurimad kulud on transpordikulud. Transpordikulud moodustavad tavapäraselt kauba maksumusest umbes 2-12%. 5. Keskkonnaministri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja lisab järgmist: a)

§ 20

lõike 1 punkti 1 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise aruandes kirjeldada kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust. AS Steri kavandatava tegevuse eesmärki on selgitatud aruande peatükis 1. Kuid

§ 20lõike 1 punkt 1 ei sätesta otseselt, et kesk- 7

(13)3-07-1306 konnamõju hindamise aruandes tuleks anda hinnang selle kohta, missugune on objekti vajadus Eesti jaoks. Tegevuse vajadust üldisemalt on töös käsitletud. Aruandes on kõige olulisem kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnangu osa, millest peab selguma, kas kavandatava tegevusega kaasneb negatiivne keskkonnamõju või mitte ning missugused võivad olla selle tagajärjed. Aruanne oli selles osas kiirgustegevusloa andmise üle otsustamiseks piisav (otsustamisel arvestati ka muid aspekte, nt kiirgustegevusloa taotlus, avatud menetluse käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited jne). Vastavalt

§ 20

lõike 1 punktidele 2 ja 6 tuleb keskkonnamõju hindamise käigus käsitleda kõiki programmis nimetatud alternatiive. Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletavad alternatiivid on nimetatud keskkonnamõju hindamise programmi punktis 3, milleks olid võimalikud alternatiivtehnoloogiad, alternatiivsed varjestusvõimalused ning lisavõimalused ohutusnõuete täitmiseks. Olukorras, kus kolmandale isikule on juba väljastatud nii ehitus- kui ka ehitise kasutusluba ning käitis on täielikult installeeritud, oleks uute alternatiivsete asukohtade detailne analüüsimine vajalik ning ka käitaja suhtes proportsionaalne ainult siis, kui keskkonnamõju hindamise tulemusel oleks selgunud, et kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik leevendada ega vältida. Antud juhul leidsid keskkonnamõjude hindamise eksperdid, et AS Steri tootmistegevusest ei lähtu otsest ega kaudset ohtu keskkonnale, sh õhu-, põhja- ja pinnavee kvaliteedile ning pinnakatetele, inimeste heaolule ja tervisele ning kinnisvarale ning teoreetiliselt võimalike terroristlike või militaaraktide toimumise tõenäosus on väike ja nende toimumise korral Co-60 isotoobi sattumine väljapoole kiirgusvarjestust väikese tõenäosusega. Teave selle kohta, miks steriliseerimiskeskus ehitati Saue valda, oleks arvestades avalikkuse suurt huvi projekti vastu oluline. Samas AS-le Steri sellise detailse analüüsi kohustuse panemine kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise raames ei ole põhjendatud, sest käitise asukoha heakskiitmine detailplaneeringu või ehitusloa kaudu on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kuivõrd keskkonnamõju hindamise tulemusel selgus, et AS Steri tegevusest ei lähtu otsest ega kaudset ohtu keskkonnale, oli loa andjal võimalik hinnata, kas AS Steri tegevus vastab praegustes tingimustes kiirgusseaduses sätestatud nõuetele; b) keskkonnamõju hindamise aruande punktis 4.6.2.

  1. on eksperdid asunud seisukohale, et puudub teaduslikult dokumenteeritud otsene seos radiatsiooni taseme ja psühholoogilise stressi või heaolu vahel ning seda on väga raske hinnata. Keskkonnas asetsev kiirgusallikas ei saa tekitada iseenesest ei psühholoogilist stressi ega madalat heaoluseisundit, vaid sõltub psühholoogilistest teguritest, mis on interpretatsiooni aluseks. Keskkonnaministeerium on AS Steri tehase ümberkaudsete elanike stressist AS Steri tootmistegevusega seoses läbi avalike arutelude ja kodanike pöördumiste teadlik ning arvestades asjaolu, et tegemist on suure ohuga kiirgustegevusega, on elanike suhtumine mõistetav. Eelnimetatut võttis loa andja ka AS Steri kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmise taotluse kohta otsuse langetamisel arvesse. Keskkonnamõju hindamise aruandes täiendati ka punkti 4.6.2.
  2. Töös on välja toodud, et steriliseerimiskeskuse olemasolu korral võib stressi põhjustada inimeste hirm kiirguse kui nähtamatu mõjuri ees ning teadmatusest on loodud võrdlus aatomielektrijaamadega juhtunud õnnetustega. Välja on toodud, et hädaolukordade tekkimise võimalus on kaduvväike. Sellele vaatamata, et aruande kohaselt AS Steri tegevusega eeldatavalt olulist mõju ei kaasne, on töös käsitletud võimalikke meetmeid inimeste hirmude vähendamiseks ja ärahoidmiseks (nt jätkata selgituste andmist tehnoloogia kohta, rakendada ohutuse näitlikustamiseks ja teadlikkuse ning turvatunde suurendamiseks pidev avalikult nähtav kiirgusfooni seire jne). AS Steri peab ka tagama mehitatud valve olemasolu ning muud turvameetmed (kiirgusallikate transpordil jms), et minimeerida vandalismi või terroriaktide toimepaneku võimalust tootmishoones ja allikate transpordil. Stressiga seonduvat on hinnanud Aleksander Pulver, kes on Tallinna Ülikooli korraline psühholoogiaprofessor, psühhomeetria õppetooli juhataja ning Tallinna Ülikooli 8

(13)3-07-1306 sotsiaalteaduskonna dekaan. Viide Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile Lopez Ostra vs Hispaania ei ole antud juhul asjakohane, sest eelnimetatud kohtuasjas käsitleti jäätmekäitlejat, kes oli oma tegevusega põhjustanud olulise keskkonna saastuse, mis põhjustas tervisehäireid käitise lähedal elavatel elanikel, kuid AS Steri kiirgustegevusloa nr 06/001 andmise ja muutmise taotluse menetlemise käigus on tuvastatud, et AS Steri kiirgustegevuse käigus ei teki vedelaid, tahkeid või gaasilisi radioaktiivseid jäätmeid ega vedelaid, tahkeid või õhukandelisi radioaktiivseid heitmeid, samuti ei kaasne AS Steri tegevusega vee, pinnase ega õhu radioaktiivset saastatust.
  1. c)AS Steri keskuse mõju kinnisvaraturule on käsitletud aruande punktis 4.8.1. Hinnangu andis eksperdirühma liige Mare Pavelts (atesteeritud üldhindaja, AKH 171203, Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ juhataja). Hindaja leidis, et ei ole alust arvata, et AS Steri keskus mõjutab ümberkaudse kinnisvara turuväärtust (Allika tee ääres on ca 10 elamukrunti). Kuigi Eestis ei ole ühtegi teist steriliseerimiskeskust, on hinnangu andmiseks püütud võrrelda olukorda Tiskre külas, kus on leitud kõrgenenud radooni ohuga paiku, kuid see ei ole kinnisvara hinda mõjutanud. Analoogne juhtum oli Uus-Miidurannas, kui laiendati naftaterminali, millele elanikud olid vastu. Hindaja leidis, et seal on kinnisvara hinnad tõusnud ning vastuseisu terminalile enam ei ole. Pärast aruande heakskiitmata jätmist täiendati aruande punkti 4.8.1 (emotsionaalne mõju kinnisvara väärtusele ja objekti müüdavusele) ja leiti, et mõningaid ostjaid võib mõjutada avalik suhtumine AS Steri vastu, teisalt aga on steriliseerimiskeskuse tootmishoone rajamisega korrastatud antud territoorium ning AS Steri ning kõrval asuva Novelpack Eesti OÜ tootmishoone rajamine on tõenäoliselt kiirendanud kogu laiema tootmistsooni detailplaneeringu algatamist. Steriliseerimiskeskuse kaudse mõju puudumist ümbritsevale kinnisvarale toetab aruande hinnangul ka Saue Vallavalitsuse informatsioon, et käesolevaks ajaks on tootmistsooniga piirnevatel aladel võõrandatud elamumaid ettemaksuga. Lisaks Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangule võeti arvamus ka kinnisvarafirmalt UUS MAA (aruande lisa 15). UUS MAA leidis, et kui steriliseerimiskeskuse rajamisel puudub keskkonna saastatuse oht, müra märkimisväärne suurenemine, hoone arhitektuurist tingitud esteetiline sobimatus elukeskkonda, siis ei ole alust oletada selle negatiivset mõju elukondliku kinnisvara väärtusele. Seega on hindaja (Erkki Luhamaa, EKHÜ atesteeritud hindaja, üldatestaat AKH120106) arvamusel, et AS Steri steriliseerimiskeskus ei mõjuta Alliku küla elukondliku kinnisvara hinda kahjustavalt;
  2. d)ioniseeriva kiirguse mõju inimese tervisele on hinnanud mitmed teadusorganisatsioonid maailma erinevates riikides ning paljude uuringute tulemustega on võimalik tutvuda Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) kodulehel, samuti on kiirguse mõju inimese tervisele hinnatud aruande punktis 4.6.2.1. On üldiselt levinud ja aktsepteeritav tegevuse ohtlikkuse hindamisel kasutada maatriksit, mille ühel skaalal on tegevuse ohu aste (selleks võib olla ka kaebajate viidatav tekkida võiva kahju ulatus) ning teisel skaalal tõenäosus selle ohu või stressori vallandumiseks. Nii võib ka suhteliselt madala ohuga tegevus olla kahjulik, kui suure tõenäosusega satub stressor keskkonda pidevalt. Teisest küljest suure ohuga tegevus, mille tõenäosus inimesi mõjutada on äärmiselt väike, on sellise käsitluse alusel siiski väiksema ohtlikkusega. Eelkirjeldatud tegevuse ohtlikkuse hindamisel maatriksi abil põhineb ka keskkonnamõju hindamine AS Steri tegevuse ohtlikkuse määratlemisel. Risk AS Steri tegevusest lähtuva keskkonnakahju tekkimiseks on äärmiselt väike. Lennukatastroofi võimaluse tõenäosuseks pinnale 100 x 100 m on 10-5, mis on väga väike tõenäosus. Avarii korral oleks ohustatud eelkõige AS Steri töötajad, sest kiirguse kahjustav mõju ei ulatu väljapoole steriliseerimistehast. Hädaolukorras, mis tuleneb näiteks lennuki kukkumisest hoonele, oleks võimalik, et allikas satub väljapoole tootmishoonet ja muutub ülimalt ohtlikuks lähikonnas elavatele inimestele, kuid sellise olukorra tekkimine on äärmiselt väikse tõenäosusega. 9
(13)3-07-1306
  1. e)Keskkonnamõju hindamise aruanne ei pea sisaldama kõikvõimalike olukordade üksikasjalikku käsitlust. Kuivõrd keskkonnamõju hindamine ei ole avalikkuse teavitamine kavandatavast tegevusest, ei saa aruande heaks kiitmata jätmise aluseks olla asjaolu, et avalikkus või huvitatud isikud ei saa keskkonnamõju hindamise aruandest vastuseid kõigile oma küsimustele. 6. Kolmanda isiku AS Steri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  2. a)avatud menetluse algatamine ja keskkonnamõjude hindamine on õigusvastased. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise otsustas Keskkonnaministeerium alles siis, kui tootmishoone oli valmis ja kiirgusallikas installeeritud. Sellisel puhul ei saa tulla ilmselt kõne alla enam reaalsete alternatiividena mingi teise meetodiga steriliseerimine või tootmishoone mujale püstitamine;
  3. b)Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis Hatton ja teised vs Ühendkuningriik punktis 96 selgitati, et konventsiooni artiklis 8 ega ka üheski muus artiklis ei ole tegelikkuses ette nähtud õigust puhtale keskkonnale. Artikli 8 rikkumine võib keskkonnaalastes vaidlustes kõne alla tulla vaid juhul, kui isik on otseselt ja raskelt saastusest mõjutatud. Eelviidatud Lopez Ostra vaidluses rõhutati samuti, et artikli 8 riive võib kõne alla tulla tõsise keskkonna saastamise korral, mis oluliselt ohustab kaebaja tervist. Sama leiti näiteks asjas Kyratos vs Kreeka, kus kohus leidis, et artikli 8 kaitsealasse kuulumiseks peavad häirivad asjaolud olema märkimisväärselt suured. Ka on Euroopa Inimõiguste Kohus alati märkinud (nt Hatton ja teised vs Ühendkuningriik, Powell ja Rayner vs Ühendkuningriik), et riigil peab olema lai kaalutlusõigus ja kohus ei saa kindlasti asendada kohaliku võimu hinnanguid selle kohta, mis võiks olla antud olukorras parim lahendus;
  4. c)ohtu tervisele on põhjalikult käsitletud. Tegemist on tõenäosusega 10-5 või vähem realiseeruva ohuga. Selline oht on võrreldav ohuga, et teatud kindlale maa-alale kukub meteoriit. Tavapäraselt sellist riski ei peeta tõenäoliseks ja sellise ohu pärast muretsemine suuremal osal inimestel olulist stressi ei tekita. Mis puutub „ülimasse eluohtlikkusesse“, siis ei ela apellandid AS Steri tootmishoone vahetus läheduses. Kui selline meteoriiditabamusega sarnasel tasemel olev risk peaks tõesti materialiseeruma, siis keskkonnamõju hindamise aruande tabelis 7.3 on välja toodud, et surmava doosi saamiseks peaks juhtumil, kui kiirgusallikas satub punkrist väljapoole, viibima inimene sellest kilomeetri kaugusel 14881 päeva, kusjuures varjestuse nagu ehitised jms olemasolul see aeg pikeneb kordades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Tartu Halduskohus asus kohtuasjas nr 3-07-1567 tehtud otsuses seisukohale, et järelevalve teostaja heakskiit keskkonnamõju hindamise aruandele on haldusakt. Käesolevas asjas vaidlustatud asjas esitati kohtule nõue tunnistada selline heakskiit õigusvastaseks. Kaebuse esitajad on seejuures seisukohal, et tegemist on menetlustoiminguga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja menetlusosalistega, et kohane nõue kaebuste esitajatel on tõepoolest heakskiidu õigusvastaseks tunnistamine, sest sarnaselt keskkonnamõju hindamise läbiviimise otsusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2007 otsuse asjas nr 3-3-1-86-06 p 18) on ka selle heakskiidu puhul tegemist menetlustoiminguga. Aruande heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta haldusevälise isiku õigusi ega kohustusi. 8. Halduskohus asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kaebuse esitajatel pole kaebeõigust. Halduskohus selgitas seejuures, et keskkonnamõju hindamise aruande õigusvastasuse tuvastamise kaudu ei saavuta kaebuste esitajad eeliseid oma õiguste edaspidisel kaitsmisel, sest keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmisel oleks kiirgustegevusluba kolmandale isikule tulnud samuti väljastada. Halduskohtu seisukoht tugines asjaolule, et vastustajal ei olnud õiguslikku alust kiirgustegevusloa väljastamisest keeldumiseks. Kohus tugines seejuures asjaolule, et KiS § 25 lg 2 sätestatud alust uue kiirgustegevusloa taotluse esitamiseks kohustamiseks ei ole vastustaja kasutanud. 10
(13)3-07-1306
  1. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Keskkonnaministri määrusega nr 41 kehtestatud määruse „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid“ §-s 7 eristatakse otsustusi, millega luba muudetakse ja millega peetakse vajalikuks uue loa taotluse esitamist. Nimetatud otsustuste tegemiseks on sätestatud erinevad tähtajad. Paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud otsustuse tegemata jätmise korral tuleb halduskohtu käsitluse kohaselt lõikes 1 nimetatud otsustus teha. Sellise tõlgenduse korral ei oleks aga ringkonnakohtu arvates põhjendatud pikema tähtaja kehtestamine. Kolleegium on seetõttu seisukohal, et KiS § 25 lg 2 on Keskkonnaministeeriumile antud diskretsiooniline võimalus, mitte aga kohustus uue loa taotluse esitamise nõudmiseks. KiS § 25 lg 1, mille kohaselt tuleb kiirgustegevusluba sättes toodud juhtudel muuta, tuleb mõista nii, et senise loa alusel ei ole kiirgustegevuse läbiviimine lubatud, kui esinevad sättes nimetatud asjaolud. Seega ka juhul, kui Keskkonnaministeerium ei kohustanud kaebajat esitama uue kiirgustegevusloa taotlust, oli tal kaalutlusõigus loa muutmise otsustamisel.
  2. Riigikohtu halduskolleegium selgitas ülal viidatud lahendis, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisele või vastava tegevusloa andmisele suunatud haldusmenetluse toimingute vaidlustamise lubatavuse üle otsustamisel ei saa lähtuda ainuüksi menetlusökonoomia põhimõttest. Valdkonna eripärast tulenevalt peab kaebeõigust omav isik omama avaramat õiguslikku võimalust vaidlustada sellises menetluses tehtavaid toiminguid eraldi lõplikust haldusaktist. Menetlustoimingu vaidlustamise lubatavuse üle otsustamisel tuleb arvestada esmalt menetlustoimingu tähtsust ja väidetava rikkumise olulisust menetluse põhinõuete täitmisel.
  3. Ringkonnakohtu arvates on haldusakti andmisel keskkonnamõjude hindamise menetluse läbiviimise korral keskkonnamõjude hindamise aruandel suur mõju lõpliku haldusakti õiguspärasusele. Kui keskkonnamõjude hindamise aruande koostamisel või selle heakskiitmisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, mõjutab see suure tõenäosusega lõpliku haldusakti õiguspärasust. Ka Riigikohus selgitas viidatud lahendis, et keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning vajalik on arvestada suurt hulka erinevaid huvisid, pürgides nende tasakaalustamise poole, et leida konkreetsel juhtumil säästva arengu ning keskkonnakaitse vajadusi arvestav sobivaim lahendus. Kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. Vastustaja väide, et keskkonnamõjude hindamise aruanne ei olnud ainus tõend, mille põhjal otsustada kiirgustegevusloa muutmise üle, on küll õige, kuid keskkonnamõjude hindamine on keskse tähtsusega vastuväidete esitamise võimaldamisel ja seirenõuete kehtestamisel. Ainus objektiivne ekspertteadmine keskkonnariski suuruse ja selle vältimise ja vähendamise võimaluse kohta nähtub keskkonnamõjude hindamise aruandest.
  4. Kaebuste esitajad elavad enda väitel püstitatud käitise vahetus läheduses. Ringkonnakohtu arvates on seetõttu alust arvata, et keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasus võib mõjutada nende õigusi. Keskkonnaohu olemasolul kaasneb riive kaebajate õigusele puhtale keskkonnale (PS § 53), mille olemasolu on ringkon- 11
(13)3-07-1306 nakohus korduvalt selgitanud. Tähtsust ei oma seetõttu ka küsimus, millisel määral ja kas Euroopa inimõiguste konventsioon kaebajate õigusi kaitseb. Halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumisest on seega ekslik.
  1. Kuna halduskohus andis hinnangu vaidlustatud toimingu õiguspärasusele, siis puudub ringkonnakohtul nimetatud eksimuse tõttu põhjus asja saatmiseks halduskohtule uueks arutamiseks.
  2. Apellantide etteheited ehitusloa, kasutusloa ja esialgse kiirgustegevusloa õigusvastasusele jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Õigusaktidest ei tulene kohustust nende andmise menetlust ega õiguspärasust keskkonnamõjude hindamise aruandes käsitleda.
  3. Kaebajad heidavad vaidlustatud toimingule ette seda, et keskkonnamõjude hindamise aruannet ei koostanud pädevad eksperdid, sest kaasamata jäeti arstid.

§ 14

lg 4 kohaselt peab ekspert keskkonnamõju hindamisse kaasama erialaspetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav. Kohtulik kontroll sellise otsuse tegemiseks on piiratud. Eksperdil erialaste teadmiste olemasolu kohta hinnangu andmine on võimalik üksnes eksperdi poolt. Apellandid ei taotlenud halduskohtus sellise ekspertiisi tegemist. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud halduskohus menetlusnorme, jättes sellise tõendi nõudmata omal algatusel, sest, nagu vastustaja õigesti märgib, on aruande koostamisse kaasatud litsentsi omavad eksperdid, aruandest ei nähtu, et nad oleksid jätnud mõnele keskkonnamõjude hindamise programmis püstitatud küsimusele vastamata ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu ja nende seisukohad oleksid ilmselt ekslikud. Kiirgustegevuse mõju inimese tervisele on aruandes hinnatud. 16. Kaebajad peavad toimingut õigusvastaseks ka seetõttu, et aruandes ei ole hinnatud tegevuse alternatiivsed asukohti ja vajalikkust Eestile. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 2lg 1 eesmärgid on seotud olukorraga, kus ei tuvastata, et keskkonnaohtu ei ole.

Lõike 1 punktiga 2 on nõutud teabe esitamine tegevuse reaalsete alternatiivide keskkonnamõjude kohta, mida loa muutmise või muutmata jätmise küsimuse otsustamisel ei ole, sest võimalik on vaid ühe tegevuse lubamine. Aruandest ei jää ebaselgeks aruande koostamise ajal kehtinud kiirgustegevusloa alusel toimunud kiirgustegevuse keskkonnariski suurus. Kiirgustegevuse vajalikkust Eestile ei tule selgitada, küll aga tegevusega soovitud eesmärgi saavutamise võimalusi väiksema keskkonnahäiringuga. Seda on selgitatud keskkonnamõjude hindamise aruande

  1. peatükis.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et stressi puuduliku hindamise kohta esitatud väited ei too kaasa aruande heakskiitmise õigusvastasust, ega pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Ekspertide poolt selgituste esitamine selle kohta, et ümbruskonna elanikel on tekkinud stress ja heaolu langus menetluse ajal, ei saanud mõjutada kiirgustegevusloa muutmise kohta tehtavat otsust, sest see asjaolu oli avatud menetluse tulemusel vastustajale juba niigi teada. Avalike arutelude sisu on aruandes ja selle lisades kajastatud.
  3. Ebaõige on kaebajate etteheide kinnisvara väärtuse muutumisele hinnangu andmise kohta. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega ja märgib, et aruande heakskiitmise õigusvastaseks tunnistamiseks oleks kohtul alust üksnes siis, kui oleks tõendatud, et aruande koostamisel on jäänud hindamata asjaolud, mida aruandes tuli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse või keskkonnamõjude hindamise programmi kohaselt arvesse võtta ja hinnata. Kaebajad ei ole selliseid asjaolusid näidanud. Kohtu arvates on eksperdid oma seisukohta selles küsimuses põhjendanud piisavalt.
  4. Asjaolud, et vastustaja nõudis keskkonnamõjude hindamise aruande heaks kiitmata jätmisel aruande täiendamist ja aruannet nõutud viisil ei täiendatud või täiendati for- 12

(13)3-07-1306 maalselt, ei mõjuta aruande heakskiitmise õiguspärasust. Aruandele esitatavaid nõudeid ei määrata aruande heaks kiitmata jätmise toiminguga.
  1. Apellandid leiavad, et aruandes on uurimata käitise mõjuala suurus selle täisvõimsusel töötamisel ning inimeste arv, kes elavad käitisele lähemal kui 1 km. Ringkonnakohtu arvates ei ole aruandes kiirgustegevuse ulatuse käsitlust väljapoole käitist alust pidada õigusvastaseks üksnes seetõttu, et seal ei ole esitatud andmeid kiirguse kohta käitise kõigi võimsuste korral, vaid on antud võimalus kiirgus välja arvutada. Elanike arvu tuvastamise nõuet 1 km raadiuses ei tulene samuti õigusaktidest ega keskkonnamõju hindamise programmist.
  2. Apellandid heidavad vaidlustatud heakskiidule ette ka seda, et aruande heakskiitmisel ei arvestatud sellega, et aruandes pole piisavalt kajastatud osooni tekkimisest lähtuva ohu suurust ja mõju. Ringkonnakohtu arvates ei saa see asjaolu käesoleval juhul kaasa tuua keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise õigusvastasust. Keskkonnamõjude hindamise menetlus viidi läbi kiirgustegevusloa muutmise otsustamiseks. Välisõhku heitmete paiskamist kiirgustegevusloaga lubada ei saa ning seega aruandes seda hinnata ka ei tulnud. Ringkonnakohtu arvates puudub käesoleva asja lahendamisel vajadus hinnata, kas kiirgustegevusloa muutmise taotluses esitatud tegevuseks on vajalik ka välisõhu saasteluba välisõhu kaitse seaduse alusel. Keskkonnaohtliku tegevuse keelamine on võimalik ka juhul, kui selleks ei ole loa omamine kohustuslik. Vaatamata eelnimetatule on ringkonnakohtu arvates aruandes osooni leviku ja tekkimise võimalusi kajastatud piisavate põhjendustega ja ammendavalt.
  3. Apellandid leiavad, et toimingu õigusvastasuse toob kaasa ka asjaolu, et aruandes on ebaõigesti kajastatud käitisele juurdepääsu võimalusi. Ringkonnakohtu arvates ei saanud aruande selline väidetav õigusvastasus mõjutada kiirgustegevusloa andmise otsustamist, sest avalikel aruteludel oli ilma ekspertteadmisi omamata võimalik sellele asjaolule tähelepanu juhtida ning seda ka tehti. Vastustaja oli seega teadlik käitisele juurdepääsu võimalustest. Kiirgustegevusloa andmisest või muutmisest keeldumine ei ole selle väidetava eksimuse tõttu võimalik ka seetõttu, et juurdepääsuvõimalused ei mõjuta kiirgustegevusega kaasneva ohu suurust.
  4. Apellantide väited, et aruandest ei ilmne, milline ekspert mingi aruande osa eest vastutab, ei saa kolleegiumi arvates mõjutada selle heakskiitmise õiguspärasust. Sellist nõuet ei ole õigusaktidega kehtestatud.
  5. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Apellantide menetluskulud tuleb jätta HKMS § 92 lg 1 alusel nende enda kanda. Kolmas isik AS Steri taotleb tema menetluskulude väljamõistmist apellantidelt, kuid kuna esitatud ei ole menetluskulude nimekirja, jätab ringkonnakohus selle taotluse rahuldamata.
  6. Apellandid taotlevad 03.40.2008 esitatud seisukohas kiirgustegevuse peatamist. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, sest sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole vajalik käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks ka kaebuse rahuldamise korral, so keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmise õigusvastaseks tunnistamisel. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.