KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai Tallinn Haldusasja number 3-07-355 Haldusasi Osvald Valgu kaebus Riigikantselei 16.01.2007 kirja nr 8-5.1/06-06892 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.10.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Osvald Valgu apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Osvald Valk Kirjalik menetlus Vastustaja Riigikantselei RESOLUTSIOON Jätta Osvald Valgu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- oktoobri 2007 otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 14.02.2006 keskkonnaministrile esitatud avalduses märkis O. Valk, et ilma kehtiva jahitunnistuseta isikute (ajujahil ajajate) kandmine jahist osavõtjate nimekirja on õigusvastane, muudab jahiloa avamise jahijuhataja poolt seadusevastaseks ja jahipidamise ebaseaduslikuks. O. Valk leidis, et olulise ulatusega õigusvastane ühisjahi korraldamine ja pidamine on jahijuhatajate atesteerimise tagajärg ja palus: „teenistusliku järelevalve teostamisega:
- kontrollida jahijuhatajate atesteerimise vastavust seadusele,
- tõkestada vabariigis ulatuslik õigusvastaselt ühisjahtide korraldamine ajujahina ning rakendada meetmed ja abinõud nendega keskkonnale tekitatud kahju väljaselgitamiseks“. Keskkonnaminister (Villu Reiljan) ei nõustunud 17.03.2006 vastuses nr 20-2/2129-2 O. Valgu seisukohtadega ning selgitas ajujahi kui ühisjahi korraldamise nõudeid jahiseaduse §-de 45, 28 ja 35 alusel ning et keskkonnaministri 28.02.2003 määrusega nr 15 kinnitatud jahijuhataja koolituse ja atesteerimise korra kohaselt kehtib atesteeritud jahijuhatajale väljastatud tunnistus 3-07-355 5 aastat. Kuna avalduse väited osutusid ekslikeks, ei pidanud minister vajalikuks algatada teenistuslikku järelevalvet O. Valgu osundatud küsimustes. 09.10.2006, 30.11.2006 ja 29.12.2006 pöördus O. Valk Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei poole palvega teha keskkonnaministrile ettekirjutus tema 14.02.2006 avalduses esitatud taotluste lahendamiseks. 29.12.2006 avalduses paluti veel „kaaluda Vabariigi Presidendile ettepaneku esitamist keskkonnaministri (Rein Randveri) vabastamiseks“. Riigikantselei 20.11.2006 kirjas nr 8-5.1/06-06892 vastuseks O. Valgu 09.10.2006 avaldusele leiti, et keskkonnaminister on vastanud tema küsimustele 17.03.2006 kirjaga nr 20-2/2129-2 ja andnud 08.11.2006 kirjas lisaselgitusi. Keskkonnaministeeriumi tegevus ei ole vastuolus seadustega, seega puudus alus teenistusliku järelevalve algatamiseks. Riigikantselei 14.12.2006 kirjas nr 8-5.1/06-06892 vastuseks O. Valgu 30.11.2006 avaldusele leiti, et keskkonnaminister on vastanud küsimustele ammendavalt ja kooskõlas jahiseadusega. O. Valgu ettepanekud jahiseaduse muutmiseks on edastatud Keskkonnaministeeriumile
- Riigikantselei 16.01.2007 kirja nr 8-5.1/06-06892 kohaselt tutvuti põhjalikult kõigi O. Valgu avaldustega ja keskkonnaministri selgitustega ning leiti jätkuvalt, et keskkonnaministri selgitused on kooskõlas jahiseaduse sätte ja mõttega. Sellest tulenevalt puudub alus teenistusliku järelevalve algatamiseks ja keskkonnaministri teenistusest vabastamiseks. Kirjas selgitati, et Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 77 lg 1 p 1 kohaselt korraldab Riigikantselei Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist. See tähendab, et Riigikantselei korraldab muuhulgas ka Vabariigi Valitsusele ja peaministrile adresseeritud kirjade lahendamise ja vastamise.
- O. Valgu kaebuses ja selle täpsustustes paluti teha kindlaks Riigikantselei 16.01.2007 kirjas väljendatud toimingute õigusvastasus. Kaebuse väitel on Riigikantselei 16.01.2007 kirja lõiked 2 ja 3 õigusvastased. Kirjas antud selgitus VVS § 77 lg 1 p 1 kohta on väär, kuna VVS
- peatüki kohane teenistusliku järelevalve ülesanne ja §-s 94 sätestatud järelevalvepädevus jäi valitsuse poolt tagamata ja teostamata. Seega on kaebaja 30.11.2006 ja 29.12.2006 avalduste taotlused teenistusliku järelevalve korras Vabariigi Valitsuse poolt lahendamata ja sellega on kaebaja 14.02.2006 avalduse menetlus lõppenud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-le 1 ja 3 alusel on kaebajal õigus haldusmenetluse uuendamisele. 29.12.2006 avalduse taotlus oli ametisoleva ministri kohta, vastus anti aga teenistusest vabastatud ministri kohta. Vastus 30.11.2006 avaldusele oli eksitav. Põhjendatud huviks on haldusmenetluse uuendamine, mille tulemusena saaks ka kaebaja pidada ühisjahti seadusekohase jahist osavõtjate nimekirja alusel.
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebusest ei selgu, milles seisneks haldusmenetluse uuendamine. Kirjavahetusest nähtuvalt on kaebaja ja Keskkonnaministeerium erinevatel seisukohtadel jahiseaduse sätete rakendamise osas. Ministeerium selgitas O. Valgule jahiseaduse sätteid ja nende rakendamist 17.03.2006 kirjas. Riigisekretär ei pidanud 20.11.2006 kirjas vajalikuks algatada teenistuslikku järelevalvet keskkonnaministri tegevuse üle. Kuna kaebaja pole 29.12.2006 ja 30.11.2006 kirjades esitanud sisuliselt uusi asjaolusid 09.10.2006 kirjaga võrreldes, on vastus kaebaja 29.12.2006 ja 30.11.2006 kirjadele antud riigisekretäri 20.11.2006 kirja alusel Riigikantselei 14.12.2006 ja 16.01.2007 vastuskirjadega, mis selgitavad kaebajale veelkord riigisekretäri kirja. Arusaamatu on, milles seisneb 16.01.2007 kirja lg-te 2 ja 3 õigusvastasus. Kaebaja sai sisulise vastuse nii keskkonnaministri 17.03.2006 kirjaga kui riigisekretäri 20.11.2006 kirjaga.
- Tallinna Halduskohtu 19.10.2007 otsusega jäeti O. Valgu kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 2
(5)3-07-355 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 3 kohaselt tuleb kaebuses välja tuua, milles selline põhjendatud huvi seisneb. Isikul saab olla põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui isikul on selle toiminguga otsene ja isiklik puutumus. Vaidlustatud toimingul peab olema vahetu mõju isiku õigustele. Soovitud tuvastus peab andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. 2) Riigikantselei õigusloomeosakonna 16.01.2007 kiri saadeti kaebajale vastuseks 29.12.2006 peaministrile ja riigisekretärile adresseeritud avaldusele ning selles selgitati, et kaebajale anti ammendavad vastused keskkonnaministri 17.03.2006 kirjaga nr 20-2/
- Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt tuleb haldustoiminguid lugeda õiguspärasteks seni, kui haldusorgan ise või halduskohus ei ole neid õigusvastasteks tunnistanud. Seega on Keskkonnaministeeriumi 17.03.2006 ja Riigikantselei 20.11.2006 kirjas väljendatud seisukohad õiguspärased. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust taotleda ministri suhtes teenistusliku järelevalve algatamist. Seega ei saa antud juhul kaebaja põhjendatud huviks olla soov uuendada haldusmenetlus tema taotluses keskkonnaministri üle järelevalve teostamiseks. Kaebaja selgitas kohtus, et kaebuse esitamisel oli tema põhjendatud huviks haldusmenetluse uuendamine ja ta pööras oma tähelepanu ainult keskkonnaministri pettusele. Peale riigisekretäri resolutsioonist teadasaamist soovis ta tõendada, et ka Riigikantselei ja õigusloomeosakonna tegevus on pettus. Kaebaja hinnangul on oluline, et ta andis olukorra lahendada Vabariigi Valitsusele, olukorra lahendas aga Riigikantselei õigusloomeosakond. Kohus leidis, et eelnimetatud põhjendused ei ole kaebaja põhjendatud huviks HKMS § 7 lg 1 mõttes. Muuhulgas selgitas vastustaja, et Riigikantselei korraldab vastavalt VVS § 77 lg 1 p-le 1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ja tehnilist teenindamist, sh kirjadele vastamist. Asja menetluses ei esitatud argumente selle kohta, miks on kaebuse esitajal huviks tõestada Riigikantselei asjaajamise väidetavat õigusvastasust tema 29.12.2006 pöördumisele vastamisel. 3) Kaebajal oli võimalus pöörduda kohtusse enne 16.01.2007 kirja saamist, sest tema sisulistele taotlustele vastati 17.03.2006 Keskkonnaministeeriumi ja 20.11.2006 Riigikantselei kirjaga. 4) Vaidlustatud kirjaga seoses ei tekkinud kaebuse esitajal mingit põhjendatud huvi jahiseaduse § 45 rakenduspraktika õiguslikuks analüüsiks. 5) Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi Riigikantselei õigusloomeosakonna 16.01.2007 kirjas väljendatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Seetõttu ei asu kohus kaebust sisuliselt läbi vaatama ja jätab selle rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- O. Valgu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. 1) Kohtunik pidi juhindudes TsMS §-st 220 peale asja menetlusse võtmist tegema kindlaks vastustaja ja otsustama teiste menetlusosaliste kaasamise, tunnistama 11.06.2007 määrusega vastustajaks Riigikantselei ja edastama talle kaebuse materjalid ning kutsuma ta vastustajana 09.10.2007 kohtuistungile. Kuna kohus ei teinud seda, puudus kaebajal kohtuistungil pool. Kohus rikkus kohtumenetluse norme, millega kaasneb kohtuotsuse tühistamine. 2) Kohus rikkus esindusõiguse kontrolli sätteid (TsMS § 226). Kohtuotsuse kohaselt on vastustajaks Riigikantselei ja selle üks esindaja Margus Matt. Kuna Riigikantselei ei ole M. Mattile volikirja andnud, on M. Matti 31.07.2007 kirjas nr 16-4/07-04060 antud seletus ja kohtuistungil vastustaja esindamine õigusvastane. Samal põhjusel on õigustühine ka AnnaLiisa Kaari poolt vastustaja esindamine kohtus. Tema 09.10.2007 volikiri ei oma menetluslikku tähendust, sest kohus ei ole õigusloomeosakonda menetlusse kaasanud. 3
(5)3-07-355 3) Kohtu põhjendused kaebajal põhjendatud huvi puudumisest on kunstlikud ja tehtud selleks, et läbi viia väljakuulutatud kohtuistung ja kaebaja teadmata teha teise vastustajaga otsus. Kaebaja põhjendatud huvi on seotud 29.12.2006 peaministrile ja riigisekretärile avaldatuga ning piiritletud Riigikantselei õigusloomeosakonna 16.01.2007 kirja nr 8-5/06-06892 teises ja kolmandas lõigus nõuniku osakonna juhataja ülesannetes M. Matti poolt nii osakonna (õigusloomeosakonna põhimääruse p 2.3.4) ja enda (õigusloomeosakonna põhimääruse p 4.6) pädevust ületades isiklikult antud selgitustega haldusorganite tegevusetuse kohta jahiseaduse seaduskohase ellurakendamise kontrollil.
- Riigikantselei palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikantselei õigusloomeosakond tunnistati vastustajaks halduskohtu 11.06.2007 määrusega ja halduskohtumenetluse vältel ei märkinud kaebaja, et vastustajaks oleks tunnistatud vale isik. Samuti ei olnud kaebajal vastuväiteid vastustajate esindajate esindusõiguse suhtes. 09.10.2007 kohtuistungil kontrollis kohus M. Matti Riigikantselei põhimäärusest tulenevat ja A.-L. Kaare volikirjast tulenevat esindusõigust. Sellekohane sissekanne tehti ka kohtuistungi protokolli. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kaebuse õigesti rahuldamata ja apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.
- Halduskohus selgitas õigesti, et HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 kohtuotsuse nr 3-3-1-86-04 p 13). Seega ei anna seadus isikule õigust vaidlustada haldusakti või toimingut, mis ei riku tema õigusi või mille vaidlustamiseks tal puudub põhjendatud huvi.
- Halduskohus järeldas õigesti, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi Riigikantselei 16.01.2007 kirjas nr 8-5.1/06-06892 väljendatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.
- Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja ja Keskkonnaministeerium tõlgendavad erinevatelt jahiseaduse ühisjahi korraldamist reguleerivaid sätteid. Kaebaja arvates on jahipidamisõigus vaid jahitunnistust omavatel isikutel. Jahitunnistust mitteomavad isikud (ajajad) on jahipidamisvahenditeks, neid ei tohi jahist osavõtjate nimekirja kanda ega suurulukite ühisjahti lubada. Kaebaja peab jahitunnistust mitteomavate isikute osavõtul toimuvaid jahipidamisi seadusevastasteks ja kuna need on tema arvates tingitud jahijuhatajate atesteerimisest, peab ta vajalikuks jahijuhatajate atesteerimise kontrollimist, õigusvastaste suurulukite ühisjahtide tõkestamist ja keskkonnale tekitatud kahju väljaselgitamist.
- Arvestades eeltoodut ja kaebaja poolt keskkonnaministrile 14.02.2006 avalduses esitatud taotlusi, mille lahendamiseks ta pöördus korduvalt nii Vabariigi Valitsuse kui ka Riigikantselei poole, võib järeldada, et kaebaja soovib halduskohtust saada kinnitust oma seisukohtadele jahiseaduse ühisjahi korraldamist reguleerivate sätete küsimuses ja tema poolt õigusvastaseks peetud ühisjahtide tõkestamist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamine ja Riigikantselei kirja õigusvastaseks tunnistamine ei aitaks kaasa kaebaja poolt ebaseaduslikuks peetud suurulukite ühisjahtide tõkestamisele jahist osavõtjate nimekirja alusel. 4
(5)3-07-355 Kaebaja võib esitada halduskohtule tema poolt ebaseaduslikuks peetava konkreetse suurulukite ühisjahi tõkestamisele suunatud kaebuse, kui sellel ühisjahil esineb reaalne ja oluline keskkonnamõju ning see puudutab otseselt kaebajat. Kaebaja väljendatud huvi pidada ühisjahti seadusekohase jahist osavõtjate nimekirja alusel ei ole põhjendatud huvi HKMS § 7 lg 1 teise lause mõttes. Isegi juhul, kui jahist osavõtjate nimekiri on õigusvastane, ei riku see kaebaja õigusi, sealhulgas jahipidamisõigust.
- HKMS § 14 lg 2 p 1 kohaselt on vastustajaks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Käesolevas asjas on haldusorganiks, kelle tegevuse peale kaebus esitati, Riigikantselei. Seega on kohtuotsuses märgitud vastustaja õigesti, kuigi kohus oli 11.06.2007 määrusega tunnistanud ekslikult vastustajaks Riigikantselei õigusloomeosakonna.
- Riigikantselei esindajatel halduskohtu istungil nõuetekohase volikirja puudumine on ebaoluline menetlusviga, mis ei ole viinud asja ebaõigele otsustamisele.
- Kuna kaebajal puudub Riigikantselei kirja vaidlustamiseks põhjendatud huvi, siis ei pidanud halduskohus analüüsima kaebaja väiteid, mis puudutavad kirjas väljendatud toimingute seaduslikkust. Samale seisukohale on asutud Riigikohtu halduskolleegium 25.05.1999 määruses nr 3-3-1-23-99 p 2, 07.06.1999 määruses nr 3-3-1-26-99 p 4 ja 30.05.2000 otsuses nr 3-3-1-20-00 p
- Neil põhjendustel jääb O. Valgu apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaevatav halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
(5)