← Eesti

3-06-2107/33

Obsah (6)§ 94§ 11§ 150§ 64§ 81§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2107

§ 94

lg-test 1 ja 2 tulenevalt on maksuhaldur kohustatud maksukohustust vähendavaid asjaolusid vajadusel välja selgitama hindamise teel ning kuludokumentide säilimine ei ole maksukohustuse vähendamisel oluline. Kui maksuhaldur väidab, et OÜ Artmiks AD ja OÜ Vip Media arved ei kinnita kulutuste toimumist, tuleb antud juhul kulutused kindlaks teha hindamise teel. Kaebaja on sellekohased andmed teinud maksuhaldurile kättesaadavaks.

  1. f)Maksu määramine on igal juhul aegunud, sest kaebaja tahtlus on tõendamata. Kaebaja on teenuse soetanud, selle edasi müünud ja tasunud lepingupartneritele pangaülekannetega. Maksuhalduri väitel ilmneb tahtlus selles, et kaebaja tegi tehinguid äriühingutega, kellel puudusid objektiivselt hinnates võimalused reklaamiõigust vahendada. Selleks, et vahendada reklaamiõigust, on vaja üksnes õigus soetada, töötajaid või tehnikat vahendamiseks vaja pole. Kaebuse esitaja pole kordagi väitnud, et ei tea teenust osutanud äriühingutest midagi. Teenuse osutamist kinnitab ka teenust osutanud äriühingute esindaja.
  2. g)Vastustaja teatises nr 12-8/60326 teavitatakse kaebuse esitajat, et 30.11.2004 on planeeritud revisjon lõpetada ning juhul, kui kaebuse esitajale määratakse täiendavalt maksu, siis viib maksuhaldur läbi revisjoni lõppvestluse ja toimetab kaebuse esitajale kätte revisjoniakti, millele on võimalik eriarvamus esitada. Kaebaja loeb revisjoni eelnimetatud kuupäeval lõppenuks. Vastustaja poolt 2005. aastal algatatud revisjon sama perioodi maksude osas on käsitletav lubamatu korduvrevisjonina, mistõttu tuleb maksuotsus tühistada. 6. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata.
  3. a)Olukorras, kus maksuhaldur suudab põhjendada, miks tehingute toimumine arvel näidatud poolte vahel ei saanud toimuda, suureneb vastavalt maksukohustuslase tõendamiskoormus. Käesoleval juhul on PMTK maksuotsuses veenvalt näidanud, miks tehingute toimumine OÜ First Media ning viimasele arveid väljastanud isikute vahel on mittetoimunuks loetud ning miks maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Käesoleval juhul puudub toimunud tehingute jadas igasugune majanduslik loogika ning on põhjendatud alus arvata, et agendileping eksisteeris OÜ First Media ning ORT telekanalit haldava äriühingu või mingi muu õiguse edasimüüja vahel. OÜ First Media omas õigust reklaami telekanalile edasi müüa, kuid ei soetanud seda õigust äriühingutelt Artmiks AD ning Vip Media. Maksuhaldur ei pidanud otsima kontakti USA-s registreeritud äriühinguga Baltic Sea Ltd, sest muud tõendid kinnitasid, et tegelikkuses omas lepingut Läti äriühinguga OÜ First Media. Maksuhalduri uurimispõhimõte ei saa kunagi olla absoluutne, mistõttu oleks ebaproportsionaalne selline tõendamiskoormuse jaotus, kus kaebuse esitaja üksnes püstitab hüpoteese, mille kontrollimine jääks igakordselt maksuhalduri ülesandeks.
  4. b)Kaebaja pole esitanud andmeid, mis teeks võimalikuks maksu määramise hindamise teel. Maksumenetluse käigus ei ole kaebuse esitaja ühemõtteliselt öelnud, kuidas toimus reklaamiõiguste omandamine ning kas ja mis mahus selle eest tasuti, mistõttu oleks 3

(13)3-06-2107 ebaproportsionaalne selline kohustuste jaotus, kus maksuhaldur on sunnitud tegema erinevaid toiminguid (näiteks tellima reklaamiõiguste soetamismaksumuse ekspertiisi vmt) ilma kindluseta, et maksukohustuslase seisukoht hiljem ei muutu. Samuti ei ole kaebuse esitaja senini kinnitanud, et reklaamiõiguste omandamise eest ei makstud kuidagi teisiti, mistõttu võib hindamise teel reklaamiõiguste soetamismaksumuse leidmine tuua kaasa kulude tuludest mahaarvamise kahekordselt. Tahtliku maksuseaduste rikkumise tõendamiseks ei ole kindalt tõendit - tahtlus ilmneb kõiki asjaolusid kogumina hinnates. Kaebuse esitaja on teinud tehinguid äriühingutega, kellel puudusid juba objektiivselt hinnates võimalused reklaamiõigust vahendada. Eesti reklaamituru mahtu arvestades on ebaloogiline, et First Media juhid ei tea midagi neile reklaami vahendanud äriühingute kohta. Lisaks puudub tehtud tehingutes igasugune majanduslik loogika (seda kinnitab ka ETV ekspertarvamus, mille kohaselt sõlmitud lepingud on tavapäratud võrreldes selles valdkonnas reeglina sõlmitavate lepingutega).
  1. e)Vastustaja nõustub sellega, et maksuhaldur ei pikendanud enda määratud revisjoni tähtaega enne tähtpäeva saabumist ning sellise tegevusega rikkus maksukorralduse seaduses tähtaegade kohta sätestatut. Vaatamata sellele ei olnud kaebuse esitajal mingisugust alust eeldada, et revisjon tema suhtes lõppes 30.11.2004, sest revisjoni toiminguid jätkati. 7. Tallinna Halduskohtu 21.09.2007 otsusega jäeti esitatud kaebus rahuldamata järgmise põhjendusega.
  2. a)OÜ First Media ning OÜ Artmiks AD vahel 01.03.2001 ning OÜ First Media ja OÜ Vip Media vahel 01.02.2002 sõlmitud lepingute (toimiku nr 2 lk 13-19) alusel esitasid OÜ Artmiks AD ajavahemikus märts 2001 kuni veebruar 2002 ning OÜ Vip Media ajavahemikus märts 2002 kuni november 2002 OÜ-le First Media kokku 21 arvet selgitusega „ORT teleõiguste vahendustasu“, kus arvetel näidatud summad koos käibemaksuga kõikusid 531 000 kroonist 2 950 000 kroonini. Kohtuistungil selgitas tunnistaja Ilmar Kompus (OÜ First Media juhatuse liige 20.03.2001 – 06.03.2002 ning nõukogu liige alates 06.03.2002), et arvetel märgitud summade erinevus tulenes sellest, et tegevus algas märtsist 2001, kuid kokku oli lepitud aastamaht (toimiku nr 3 lk 137).
  3. b)OÜ Advokaadibüroo Luiga & Mugu 16.04.2001 arve (toimiku nr 2 lk 111-112) annab aluse arvamuseks, et õigusteenust ei osutatud OÜ-ga Artmiks AD tehingu sõlmimiseks. OÜ Advokaadibüroo Luiga & Mugu arve lisas olevast selgitusest nähtuvalt tegeleti ORT agendilepingute analüüsi ja täiendamisega ning lepingute nr. 2-2001/1 ja 2-2001/2 analüüsi ja täiendamisega, samuti uute lepingutega (2 + 3) tutvumisega ja Taevameedia seisukohtade väljatöötamisega. OÜ-ga Artmiks AD ega OÜ-ga Vip Media sõlmitud leping ei kandnud nimetust „ORT agendileping“ ega ka „leping nr. 2-2001/1“ või „leping nr. 2-2001/2“, mistõttu on ebatõenäoline, et advokaadibüroo oleks enda poolt koostatud „Teenuslepingut“ või „Lepingut“ eeltoodud viisil nimetanud. I.K ja H.Ti ütlused advokaadibüroo arve osas on vastuolulised. Kui I.K selgitustest saab järeldada, et advokaadibüroo tegeles nii OÜ-ga ArtmiksAD kui ka OÜ-ga Vip Media sõlmitud lepingute koostamise ja ettevalmistamisega, siis H.Ti ütlustest nähtuvalt tegeles ta ainult OÜ Artmiks AD lepingu koostamisega. I.K ütlus kahe lepingu koostamisest aprillis 2001 esitatud arve alusel ei ole usutav, kuna OÜ First Media ja OÜ Vip Media vaheline leping on allkirjastatud alles aasta hiljem. H.Ti ütluste põhjal jääb aga ebaselgeks, kes ja millal koostas OÜ First Media ja OÜ Vip Media vahelise lepingu. Kui eeldada, et advokaadibüroo arve kajastab vaid tasu ühe lepingu koostamise eest, on arve alusel tasutud summa (34 515 krooni) ja lepingu koostamiseks kulunud aeg mittevastavuses lepingu pikkuse ja sisuga. 4
(13)3-06-2107
  1. c)Mõlemas vaidlusaluses lepingus on viide juba sõlmitud agendilepingule, mis andis lepingu kohaselt ainuõiguse sõlmida ORT TEM TV nimel reklaamlepinguid reklaamide levitamiseks ORT televisiooniprogrammis. Kuna ka advokaadibüroo arve selgituses viidatakse ORT agendilepingule, pidi advokaadibüroo osalema seni maksuhaldurile ja kohtule esitamata ORT agendilepingu väljatöötamises. Seda järeldust kinnitab ka advokaadibüroo arvelt nähtuv viide läbirääkimistele telefoni teel 03.04. „Baramitega“ Riiast. Arvestades asjaolu, et samal kuupäeval täiendas advokaadibüroo agendilepingut, saab see tähendada ainult seda, et läbirääkimisi peeti seoses ORT agendilepingu täiendamisega. Tunnistaja H.T on 19.02.2003 maksuhaldurile selgitanud, et Taevameedia AS-l (kelle tegevust OÜ First Media jätkas) oli leping ORT-ga Moskvas (toimiku nr 2 lk 113). 28.08.2007 kohtuistungil muutis H. T oma varem maksuhaldurile antud selgitust, väites, et Taevameedial ei olnud kindlasti mingisugust seost Moskvaga (toimiku nr 3 lk 157). Advokaadibüroo Luiga & Mugu arve nr 138 lisa, milles selgitatakse arve sisu, on pealkirjastatud nimega „Taevameedia“. Samuti nähtub arve kirjeldusest, et tegeleti Taevameedia seisukohtade väljatöötamisega (toimiku nr 2 lk 112). M. M. kes oli OÜ-s First Media ORT müügijuht, andis maksuhaldurile 17.01.2003 selgituse, mille kohaselt ei ole ta lepingut ORT TEM-ga näinud, kuid arvab, et esindus- või agendileping on olemas ning leping peaks sisaldama tähtaega ja mahtusid ning fikseeritud tasu (toimiku nr 2 lk 94-95).
  2. d)Läti Maksuameti vastusest Eesti Maksuametile (toimiku nr 2 lk 101) ilmneb, et SIA „Zemgales Media“ on sõlminud ORT televisioonikanalis reklaami edastamiseks Eestis lepingu (toimiku nr 2 lk 102-107; tõlge toimiku nr 3 lk 9-14) äriühinguga „Baltic Sea Ltd“ (reg nr 0151028, aadress Greystone Manor, Lewes, Sussex County, Delaware, 19958-9776, Ameerika Ühendriigid). Eeltoodud tõendid toetavad maksuhalduri versiooni, mille kohaselt võis OÜ First Media sõlmida kas ise või ka offshore äriühingu Baltic Sea Ltd varjus agendilepingu otse ORT telekanalit haldava äriühinguga, jätkates AS Taevameedia praktikat. Nimetatud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et OÜ-l First Media oli sõlmitud 1. jaanuaril 2001 leping reklaamiaja müümiseks ORT telekanalis äriühinguga SIA Baltic Media Services (toimiku nr 2 lk 124-126). Eeltoodud tõend lükkab ümber kaebuse esitaja väited, millest nähtuvalt OÜ-l First Media enne OÜ-ga Artmiks AD lepingu sõlmimist kontaktid ORT telekanaliga puudusid. Reklaami müümise OÜ-ga Artmiks AD sõlmitud lepingu alusel teevad ebausutavaks asjaolud, et vähemalt 2 277 400 krooni märtsis 2001 esitatud arvete eest kanti OÜ-le Artmiks AD üle enne, kui hakati kontrollima ainuõiguse olemasolu Riiast, kusjuures kaebajal jäigi väljaselgitamata, kellelt OÜ Artmiks AD ainuõiguse omandas. Ka need asjaolud viitavad, et kaebaja suhe reklaami edastamiseks ORT telekanalil põhines mingil teisel lepingul.
  3. e)Eesti Televisiooni eksperthinnangus (toimiku nr 2 lk 120-123) leitakse, et 01.03.2001 teenusleping reklaamivahendaja ja reklaame ORT telekanalisse andva firma vahel on üldsõnaline ja täitja kohustuste osa lepingus ebamäärane. Eksperthinnangu kohaselt sisalduvad televisiooniorganisatsiooni ja reklaamiagentuuri vahel sõlmitavas lepingus vähemalt järgmised olulisemad tingimused, mis käesoleval juhul aga lepingutest puuduvad: 1) lepinguperiood; 2) lepingusumma: 3) GRP sekundi maksumus, kusjuures see on erinev nelja erineva ajavööndi lõikes; 4) televisiooniorganisatsiooni poolt reklaamiagentuurile makstav vahendustasu protsentuaalselt reklaamiagentuuri poolt vahendatud reklaamiaja maksumusest; 5) GRP kompensatsioon, s.t. reklaamiklippide televisiooniorganisatsiooni poolt täiendav edastamine juhul, kui televisioonisaadete tegelik vaadatavus osutus prognoositud vaadatavusest väiksemaks; 6) reklaamiklippide edastamise tellimise kord; 7) reklaamiklippide koopiate televisiooniorganisatsioonile üleandmise kord; 8) televisiooniorganisatsioonile loa, litsentsi või õiguse andmine reklaamiklippide edastamiseks, kuna reklaamiklipp on reeglina autoriõigusega kaitstud teos; 9) vahendatud või ostetud reklaamiaja eest televisiooniorganisatsioonile tasumise kord ja tähtajad. 5
(13)3-06-2107
  1. f)OÜ First Media kulud reklaami müügiõiguse ostmiseks olid 2001. a. 15 730 000 krooni ja 2002. a. 20 200 000 krooni, müügikäive aga 2001. aastal 4 698 059 krooni ja 2002. a. 13 270 292 krooni. Sellest tulenevalt arvestas maksuhaldur OÜ First Media poolt ORT TEM reklaamiaja müügist saadud kahjuks 2001. a. keskmiselt 11 miljonit krooni ja 2002. a. kahjumit ca 7 miljonit krooni. H. Ti ütluste kohaselt pidi OÜ First Media projektiga kasumisse jõudma kolmandal aastal (toimiku nr. 3 lk. 157). Enne prognoositavasse kasumisse jõudmist lõpetas OÜ Vip Media OÜ-ga First Media ühepoolselt lepingu. Sätteid, mis näinuks ette poolte õigused ja kohustused määramata tähtajaks sõlmitud lepingu lõpetamise korral, lepingus ei sisaldunud. See kinnitab arvamust, et vaidlusalused lepingud ei olnudki mõeldud kaitsma OÜ First Media huve, vaid olid sõlmitud OÜ-st First Media rahaliste vahendite OÜ-sse Artmiks AD ning OÜ-sse Vip Media ülekandmise eesmärgil.
  2. g)Villu Ainsami, kes oli OÜ Artmiks AD juhatuse liige perioodil 01.03.2001 – 17.12.2004 ning OÜ Vip Media juhatuse liige perioodil 22.09.2000 – 24.05.2004, selgituste kohaselt maksuhaldurile viis ta OÜ Artmiks AD tegevuse OÜ-sse Vip Media üle. ORT telekanali reklaamiõigusi ostis ta OÜ-lt Baltic Media Express, OÜ-lt Harvorek ja OÜ-lt Cromalin (toimiku nr 2 lk 31). Eeltoodud kolme äriühingu juhatuse liige oli vaidlusalusel perioodil A. Tammsaar. Maksumenetluse käigus on selgunud, et ükski eeltoodud äriühingutest ei saanud reaalselt ORT telekanalis reklaamiaja müügiõigust omada ega vahendada. Maksumenetluse käigus on maksuhaldur selgitanud välja ka rahade liikumise eeltoodud äriühingute ning osaühingute Baltmax Grupp, Dario Arendus, Marlett Invest, Alderland, Streimol, Artemino, Mikroprof, Kaanon & Agnelli, Digiprof, Castrix, Lahetel, Clayton ja Begeral vahel ning tuvastanud, et viimati nimetatud äriühingutesse liikusid V.-J. A ja A. T poolt juhitud äriühingutelt tasutud rahasummad, mis omakorda saadi OÜ-lt First Media. Igas raha liikumise ahela osas toimus sularaha väljavõtmine. Eeltoodud, maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Eeltoodu kogumis teiste tõenditega kinnitab, et OÜ Artmiks AD ning OÜ Vip Media OÜ-le First Media reklaami ainuõigust edasi ei müünud ning vaidlusaluseid tehinguid eeltoodud poolte vahel ei toimunud.
  3. h)Kuna maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud OÜ First Media poolt käibemaksupettuse toimepanemise, ei ole kaebuse esitaja väited OÜ First Media poolt hoolsuskohustuse järgimisest asjakohased. Riigikohtu halduskolleegium on 5. mai 2003 otsuses asjas nr. 3-3-1-39-03 p-s 12 selgitanud: „Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t. ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.“ Riigikohtu halduskolleegium leidis ühtlasi 2. oktoobri 2003 otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 järgmist: „Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus.“
  4. i)Kohus leidis, et järgmiste asjaolude pinnalt võib lugeda tuvastatuks, et kaebaja osales maksupettuses. 6
(13)3-06-2107 1) OÜ First Media poolt OÜ-ga Artmiks AD ja OÜ-ga Vip Media ebamõistlikult üldsõnaliste, konkretiseerimata ning õiguste ja kohustuste ebavõrdse jaotusega lepingute sõlmimine ajal, mil OÜ-l First Media puudus lepingu sõlmimiseks vajadus tema poolt 01.01.2001 äriühinguga SIA Baltic Media Services sõlmitud lepingu tõttu; 2) OÜ First Media poolt OÜ Artmiks AD ja OÜ Vip Media ainuõiguse kehtivust ja päritolu kontrollimata äriühingutele olulise suurusega summade tasumine; 3) selgitamatutel asjaoludel ärisuhete lõppemine OÜ-ga Vip Media kahjumist kasumisse jõudmata ilma, et kaebuse esitaja oleks üritanudki lepingu lõpetamisest tulenevat kahju sisse nõuda või täpsemalt välja selgitada lepingu lõppemise asjaolusid; 4) OÜ Artmiks AD ja OÜ Vip Media seotus varifirmadega ning kontaktide puudumine ORT telekanalit haldava äriühinguga; 5) OÜ-st Artmiks AD ja OÜ-st Vip Media rahade liikumine varifirmadesse; 6) OÜ-ga First Media seotud isikute ebausutavad ja vasturääkivad selgitused seonduvalt OÜ First Media lepingute sõlmimisega OÜ-ga Artmiks AD ja OÜ-ga Vip Media; 7) asjaolu, et OÜ First Media siiski vahendas oma klientidele reklaamiõigust ORT telekanalis, järelikult pidi ta omama muid kontakte ORT telekanalit haldava äriühinguga. Tõendite põhjal esines tihe side OÜ First Media juhatuse liikmete ning OÜ Artmiks AD ja OÜ Vip Media juhatuse liikme V. A vahel ning vaidlusaluste lepingute sõlmimisel tegutseti eelneval kokkuleppel. j) Riigikohtu halduskolleegium on 5. juuni 2006 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-06 p-s 14 asunud seisukohale, et kui ostja teadis või pidi teadma, et äriühing pole tegelik müüja, siis on tulumaksu määramine õigustatud, kusjuures tingimus „pidi teadma“ tähendab, et ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et äriühing polnud tegelik müüja. Kohus on käesolevas otsuses põhjendanud, miks ta on seisukohal, et OÜ First Media osales maksupettuses ning teadis, et OÜ-d Artmiks AD ja Vip Media ei ole tegelikud müüjad. Käibemaksupettuse tuvastamise korral ei ole maksuhalduril alust OÜ-le First Media tulumaksu määramiseks või mittemääramiseks hindamist (

§ 94) läbi viia.

  1. l)Kaebuse esitaja on leidnud, et maksuhaldur ei pikendanud õigeaegselt (s.t. enne 30.11.2004) revisjoni läbiviimise tähtaega, mistõttu on vaidlusalune revisjon õigusvastane ja annab aluse maksuotsuse tühistamiseks. Revisjonitähtaja õigeaegne pikendamata jätmine ei too automaatselt kaasa maksuotsuse õigusvastasust, nagu ka mistahes haldusmenetluses toimuva õigusvastase viivituse automaatseks tulemiks ei ole õigusvastane haldusakt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Apellatsioonkaebuses palub OÜ First Media tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
  2. a)Kohus on oma järeldustes tuginenud üksnes oletustele. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal oleks reklaami müügiks ORT telekanalisse sõlmitud leping kellegi teise kui OÜ-ga Artmiks AD või OÜ-ga Vip Media. Kohus ei selgitanud välja, mida kirjed Advokaadibüroo Luiga & Mugu poolt väljastatud arvel tähendavad, ja tegi tunnistajate I. K ja H. Ti ütlustest valed järeldused. Kui kohus leidis, et tunnistajate ütlustes on vastuolu, oleks kohus uurimisprintsiipi kasutades pidanud need vastuolud kõrvaldama. Advokaadibüroo arve käsitles ka teisi lepinguid peale OÜ Artmiks AD lepingu ning kohtu seisukoht advokaaditasu ebaproportsionaalsusest pole põhjendatud. Advokaadibüroo arve kinnitab just seda, et õigusabi osutati seoses OÜ-ga Artmiks AD sõlmitava lepinguga. Kohus ei ole välja selgitanud, kes on „Baramite“ ja millist äriühingut ta esindab. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et tunnistaja H. T on muutnud oma ütlusi Taevameedia AS sidemete osas ORT-ga Moskvas. H. T 7

(13)3-06-2107 seletas kohtus, et tema sellesisulised ütlused on maksuhalduri poolt valesti kirja pandud. Ka tunnistaja A. K seletas, et AS Taevameedia tegevus ei olnud seotud ORT telekanaliga. Maksuhalduri käsutuses on Taevameedia AS raamatupidamisdokumendid ning kerge vaevaga oleks võimalik tuvastada, et ükski dokument ei viita sidemetele ORT telekanaliga.
  1. b)Kohtu järeldus, et OÜ-l First Media oli otsesidemed ORT telekanalit haldava äriühinguga, on vastuolus tunnistaja M. M ütlustega, et V. A vahendas materjale kaebaja ja Riia vahel. V. A pole seotud ühegi muu äriühinguga kui OÜ-ga Artmiks AD ja OÜ-ga Vip Media. Kohus on oma järeldustes vastuoluline – kord märgib, et sidemed olid Riiaga, kord Moskvaga.
  2. c)Enne märtsi 2001 ei müünud kaebaja reklaami telekanalisse, kuigi leping äriühinguga Baltic Media Services oli sõlmitud varasema algusega. OÜ Artmiks AD poolt väljastatud märtsi arved tasuti alles peale lepingu sõlmimist aprillis.
  3. d)Eesti Televisiooni arvamus ei ole asjakohane, sest kaebajal oli sõlmitud leping ainuõiguse ülekandmise kohta, ekspertarvamuses lähtuti aga reklaamiaja müügilepingust.
  4. e)Puuduvad tõendid, et kaebajaga seotud isikud oleksid lepingu alusel makstud raha tagasi saanud. Kaebaja ei välista, et lepingupartnerid panid toime maksupettuse, kuid kaebaja ei ole sellega seotud. Kohus on lubamatult jätnud käsitlemata kaebaja viited Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahenditele.
  5. f)Kaebaja poolt esitatud lepingud, arved, arvelduskontode väljavõtted, arved tellijatele ja päevaraamat ning kaebajaga seotud isikute ütlused kinnitavad, et kaebajal oli lepinguline suhe üksnes OÜ-ga Artmiks AD ja OÜ-ga Vip Media ning nende poolt toime pandud võimalikust maksupettusest ei olnud kaebaja teadlik. Kohus ei viita ühelegi tõendile, mille põhjal ta järeldab, et Villu Ainsam ja kaebaja juhatuse liikmed olid tihedalt seotud. Samuti on põhjendamatu viide nende vahelisele kokkuleppele maksupettuse toimepanekuks.
  6. g)Kuna kaebaja ei osalenud käibemaksupettuses, on kohtu seisukoht tulumaksu määramise osas samuti ebaõige.
  7. h)Tahtlus on tõendamata. Kaebaja on teenuse saanud ja selle edasi võõrandanud. Asjas on leidnud tõendamist, et OÜ Artmiks AD puhul on tegemist arvestatava meediaettevõttega, kes on saanud arvukalt auhindu ja kellel on arvukas kliendibaas. V. A on korraldanud meediakampaaniaid ja omab sidemeid Vene Föderatsiooni poliitiliste ja äriringkondadega, see põhjendab ka ainuõiguse saamise, mis on paljuski võimalik üksnes isiklike kontaktide kaudu.
  8. i)Kuna revisjoni tähtaega ei pikendatud, revisjon lõppes ja maksuotsus on tehtud korduvrevisjoni keeldu rikkudes. 9. Vastuses apellatsioonkaebusele peab PMTK apellatsioonkaebust põhjendamatuks.
  9. a)Kohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et advokaadibüroo arvest nähtuvalt ei ole usutav vaidlusaluste lepingute koostamine ja kaebajal pidi olema mingi muu, seni maksuhaldurile esitamata leping reklaami edastamiseks ORT telekanali kaudu. Kaebaja pole siiani esitanud lepinguid 2-2001/1 ja 2-2001/2, millele arves viidatakse, ega pöördunud advokaadibüroo poole selgituste saamiseks.
  10. b)I. K ja H. Ti ütlused on vastuolulised osas, milliste lepingute ettevalmistamisega advokaadibüroo tegeles ning kuidas kujunes lepingu hind. H. T seletas kohtus 28.08.2007, et 8
(13)3-06-2107 tasu oli eelnevalt kokku lepitud mahu pealt, I. K selgitas aga 24.04.2007 kohtus, et selline number tulenes turuanalüüsist.
  1. c)H. T on maksuhaldurile 19.02.2003 selgitanud järgmist: „Taevameedia AS-l oli leping ORT Moskvas. Moskvas tehakse valmis programm. Reklaamblokid asendatakse.“ Väheusutav, et protokoll ei ole koostatud H. Ti ütluste järgi. Protokoll on lühike ja selle läbilugemisel ja allkirjastamisel poleks selline ebatäpsus saanud märkamata jääda. Seega on H. T oma ütlusi muutnud, kinnitades 28.08.2007 kohtuistungil, et lepingut ORT-ga ei olnud.
  2. d)Kohus ei ole käsitlenud tunnistaja A.K ütlusi, kes väitis 04.06.2007 kohtuistungil, et AS-l Taevameedia ei olnud sidemeid ORT TEM telekanaliga. Samas on advokaadibüroo poolt väljastatud arvel viide Taevameedia seisukohtade väljatöötamisele, mis annab aluse kahelda A.K ütluste õigsuses.
  3. e)Kaebaja märgib õigesti, et tasus OÜ Artmiks AD poolt märtsis 2001 esitatud arvete eest aprillis. Samas deklareeris ta nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu märtsis 2001, seega pidi teenus või kaup olema kätte saadud märtsis ehk tegelikult enne seda, kui sõlmiti vaidlusalune leping. Kaebaja on märkinud, et antud suhtes piisas teadmisest, et reklaami vahendamise õigus on üldse kolmandale isikule antud. Samas ei ole kaebaja näidanud, kust tema teadmine pärines. Asja materjalidest nähtub, et kui OÜ-ga Artmiks AD sõlmitud leping lugeda reaalseks lepinguks, usaldas kaebaja oma äripartnereid pimesi, mis selliste rahaliste kohustuste juures ei ole usutav.
  4. f)Eesti Televisiooni hinnang on õige ja asjakohane. Kaebaja väidab ka ise oma apellatsioonkaebuses, et tal oli telekanalit haldava äriühinguga õiguslik suhe läbi OÜ Artmiks AD, kuid pole selle tõenduseks ühtegi dokumenti esitanud. Kui kaebaja esitaks kokkuleppe isikuga kellega lepiti kokku olulistes tingimustes reklaami vahendamiseks, oleks võimalik hinnata, kas tegemist oli õiguste loovutamisega või reklaamiaja müügiga.
  5. g)Vastab tõele, et kaebaja ja OÜ Vip Media vaheline suhe mingil hetkel teadmata põhjusel lõppes ja kaebaja ei esitanud mingeid kahjunõudeid. Arvestades selle projekti pealt kahe aasta jooksul saadud 20 miljoni krooni suurust kahjumit, ei ole usutav, et reaalse lepingulise suhte korral oleks suhe lastud ilma kahju nõudmata ära lõpetada. Kohus on eksinud, viidates, et kaebajal oli reklaami müümiseks ORT telekanalisse äriühinguga Baltic Media Services. Tegelikult kohustus viidatud äriühing ostma reklaamiaega telekanalis. See eksimus ei mõjuta aga otsuse sisu. Arvestades seda, et nimetatud äriühing kohustus ostma reklaamiaega perioodil 01.01.2001 – 31.12.2001, tekib küsimus, kuidas äriühing oskas juba enne aprillikuist lepingut OÜ-ga Artmiks AD kaebaja poole pöörduda ning kuidas kaebaja usaldas temaga lepingu sõlmida juba aasta alguses.
  6. h)Õige ei ole kaebaja viide, et kohus ei viita ühelegi tõendile selle kohta, et raha liikus tagasi kaebajale. Kohus tugineb maksuotsuse punktile 2.4.
  7. i)Kuigi kohtu seisukoht, et kaebaja majanduslik kasu tulenes sellest, et teenust osteti Eesti äriühingult, ei ole päris õige, on kaebajal siiski tekkinud majanduslik kasu. Reaalselt mittetoimunud tehingute korral oli kaebajal õigus käibemaksust maha arvata sisendkäibemaks, mille tulemusel tekkis äriühingusse vabu vahendeid ca 6,5 miljonit krooni. Samuti ei ole teada, kellelt kaebaja tegelikult õigused omandas ja kas tegemist oli käibemaksukohustuslasega. Puudub info, palju kaebaja tegelikult ostetud õiguse eest tasus ning palju raha omastasid kaebajaga seotud isikud. 9
(13)3-06-2107
  1. j)Mis puudutab revisjoni tähtaja õigeaegset pikendamata jätmist, siis ei saa see kaasa tuua maksuotsuse tühistamist, sest menetlusnormi rikkumine ei mõjutanud maksuotsuse tegemist.
  2. k)Kaebaja poolt täiendavalt esitatud OÜ Artmiks AD revisjoniakt ja maksuotsus ei sisalda seisukohti kaebaja ja OÜ Artmiks AD vahelise lepingu kohta. Küll lisab vastustaja omalt poolt asja juurde OÜ Aidempiff (likvideeritud) 14.12.2005 revisjoniakti nr 12-3/752, kus on käsitletud kaebaja ja OÜ Vip Media vahelisi tehinguid ja maksuhalduri seisukoht ühineb praegu esitatud seisukohaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. 11. Apellant on maksuhaldurile ette heitnud uurimispõhimõtte rakendamata jätmist ning kahtlustusel põhineva maksuotsuse tegemist.

§ 11

sätestab maksuhalduri kohustuse koguda maksumenetluses tõendeid ning arvestada nii maksukohustust vähendavaid kui suurendavaid asjaolusid. Maksuhalduril ei ole käesolevas asjas õnnestunud välja selgitada kellega ja millise sisuga oli sõlmitud tegelik leping reklaami vahendamiseks ORT TEM telekanalis, samuti, kuidas konkreetselt jõudsid kaebajani tagasi OÜ-le Artmiks AD ja OÜ-le Vip Media ülekantud rahasummad.

  1. Samas saab maksuhalduri poolt kogutud tõendite pinnalt piisava veendumusega öelda, et kaebaja ei ostnud reklaami edastamise õigust OÜ-lt Artmiks ja OÜ-lt Vip Media ning kuna ta reklaami edastas, pidi tal olema mingi muu kokkulepe Riias asuva ORT TEM telekanalit haldava äriühinguga. Samuti saab piisava veendumusega öelda, et OÜ-le Artmiks AD ja OÜ Vip Media makstud rahasummad, mis on nimetatud äriühingutest sularahas välja võetud või edasi kantud järgmistele äriühingutele, kelle arvetelt see on sularahas välja võetud, kusjuures nende äriühingute näol ei ole tegemist reaalselt tegutsevate äriühingutega, pidid tagasi jõudma kaebajani, sest tal tuli reklaamiaja eest ORT TEM telekanalile reaalselt maksta.
  2. Maksuotsuses on põhjendatud ka seda, miks tuleb käesolevas asjas näidatud tehingute ahelas pidada juhtrolli omavaks just kaebajat – kaebaja oli tellinud advokaadibüroolt teenuse ORT agendilepingu koostamiseks, maksuhaldurile esitatud leping OÜ-ga Artmiks AD sisaldab viga, mida advokaadibüroo poolt koostatud lepingus poleks alust eeldada (agendileping ORT TEM telekanaliga oli lepingu kohaselt kaebajal ja OÜ Artmiks AD pidi vahendama kaebajale kuuluvat reklaamiõigust, mitte vastupidi), leping on üldsõnaline ega sisalda sellistele lepingutele tavapäraseid tingimusi (näiteks on puudu lepinguperiood), leping on majanduslikult põhjendamatu, sest võtab kaebajale riske, mis sellel alal pikemalt tegutseva äriühingu puhul ei ole usutav, kaebaja ei teadnud, kellelt tema lepingupartner reklaami edastamise õiguse omandas, kaebaja oli juba 01.01.2001, s.o kuid enne lepingu sõlmimist, sõlminud lepingu reklaamiaja müügiks ORT TEM telekanalis, mis viitab tunduvalt varasemale kokkuleppele, kui OÜ-ga Artmiks AD sõlmitud leping. Kõik eeltoodud järeldused põhinevad maksumenetluses kogutud tõendite analüüsile. Tegemist ei ole enam pelgalt kahtlusega, et kaebaja osales maksupettuses.
  3. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (

§ 150). Sama paragrahvi 2.

lõike kohaselt on tõendamiskoormis ka sellisel juhul maksuhalduri poolel, kui tegemist on tõenditega, mida valdab ainult maksuhaldur. Käesoleval juhul ei olnud tegemist selliste tõenditega. Seepärast on kaebaja etteheited maksuhaldurile tegelikku reklaamimüügi lepingut ning raha liikumist puudutavate asjaolude väljaselgitamata jätmise osas alusetud. Maksuhaldur on kohtule esitanud kõik tõendid, mis tal 10

(13)3-06-2107 revisjoni aktist nähtuvalt maksumenetluse käigus koguda õnnestus. Tõendeid tegeliku õigussuhte olemuse kohta saab omada kaebaja, kes on selle õigussuhte üks pool. Samuti saab üksnes kaebaja küsida advokaadibüroolt andmeid talle osutatud õigusteenuse kohta, sest teistel ei ole võimalik andmeid saada advokaadi ja kliendi usaldussuhte kaitsmise tõttu (

§ 64lg 1 p 1 ja Ts

MS § 256 lg 2 p 3). Seega oleks kaebajal olnud tõendeid esitades võimalik lükata ümber maksuhalduri järeldus, et advokaadibüroo ei koostanud kaebajale tegelikult lepingut OÜ-ga Artmiks AD. Kaebaja selliseid tõendeid ei esitanud, piirdudes kriitikaga maksuhalduri ja kohtu suunas. H. Ti ja I. K ütlused ilma advokaadibüroole antud ülesande üksikasjaliku kirjelduse ja vastavate materjalideta ei ole usaldusväärsed, sest OÜ-ga Artmiks AD sõlmitud lepingu sisu, nagu eelpool viidatud, tekitab tõsise kahtluse selle koostamises advokaadibüroo poolt. H. Ti ja I. K ütlused võivad aga olla seotuse tõttu kaebajaga kallutatud.

  1. Maksuhalduril ja kohtul pole tõepoolest teada, kas kaebajal või OÜ-l Taevameedia olid suhted ORT TEM telekanalit haldava äriühinguga Moskvas või Riias. Kaebaja väitel ei olnud OÜ-l Taevameedia üldse suhteid ORT TEM telekanaliga ning seda tõendavad A. K ja H. Ti kohtus antud ütlused. Kohus on õigesti märkinud, et H. T on oma ütlusi Taevameedia suhete osas muutnud, sest väide maksuhalduri poolt valesti kirja pandud seletusest ja vea mittemärkamisest ei ole usutav. Maksuhaldurile revisjoni käigus antud vastustesse kergekäelist suhtumist ja protokolli ülelugemata jätmist enne selle allkirjastamist on raske uskuda. A. K ütlused Taevameedial ORT-ga sidemete puudumisest on kohtuotsuses analüüsimata, kuid ka neist ei saa ringkonnakohtu arvates teha tõsikindlat järeldust suhete puudumise kohta, sest kaebaja ei ole selgitanud, miks sellisel juhul advokaadibüroo arve sisaldab viidet Taevameediale seoses ORT agendilepingutega. Ka siinkohal oleks kaebajal olnud võimalik kummutada maksuhalduri järeldus lihtsalt, esitades kohtule advokaadibüroolt saadud vastavad andmed. Tuleb märkida, et vaidluse põhiküsimus polegi selles, kas OÜ-l Taevameedia oli toimiv agendileping ORT TEM telekanalis reklaami vahendamiseks või loodi need suhted OÜ Taevameedia tegevuse ülekandmisel OÜ-sse First Media. Maksuhaldur on selle seosega näidanud üksnes reaalset võimalust taoliste otsesuhete olemasoluks ORT TEM telekanalit valdava äriühinguga ja otsesidemete olemasolu kinnitab advokaadibüroo arve (advokaadibüroole on arvest nähtuvalt näiteks esitatud analüüsimiseks ORT agendileping). Seni pole kaebaja esitanud arvestatavat seletust arvelt nähtuvate kirjete kohta.
  2. Kaebaja seisukoht, et enne lepingu sõlmimist polegi oluline teada, kas lepingupartneril üldse on reklaamimüügi õigus, mida edasi anda, ei ole äris tavapärane. Selles valguses ei oma kaalukat tähendust ka see, et esitatud arved tasuti tegelikult peale lepingu sõlmimist. Kui reklaami edastati Riiga juba enne lepingu sõlmimist, siis tekib küsimus, mille alusel Riia äriühing reklaami eetrisse andis. Ka ei ole mõistlik eeldada, et leping reklaami edasimüügiks äriühinguga Baltic Media Service sõlmiti tegelikult märtsis või aprillis
  3. jaanuari kuupäevaga üksnes selleks, et näidata aastas garanteeritud tasu mahtu. Kohus on nimetatud lepingule viidanud vales kontekstis, kuid maksuotsuse õigsust see ei puuduta. M. Merimaa on kohtuistungil tunnistanud, et Villu Ainsam vahendas algul materjale Riiga, kuid ta on kinnitanud ka otsesidemete olemasolu ORT TEM telekanaliga. Tunnistaja pole täpsustanud, miks tuli kasutada V.A osade materjalide edastamisel, kui neid sai saata ka otse telekanalile. Maksuhalduri poolt menetluse käigus leitud tõendid kinnitavad just otsesidemete olemasolu ja vahetut suhtlemist ORT TEM telekanalit haldava äriühinguga nii reklaamitellimuste edastamisel kui hindade kooskõlastamisel. Seega ei saa V. A ajutist tegevust materjalide edastamisel võtta kui kinnitust OÜ-de Artmiks AD ja Vip Media 11

(13)3-06-2107 vahendustegevusele, sest sellest ei teadnud tunnistaja midagi. Lisaks pole välistatud, et tunnistaja ütlused on kallutatud, arvestades tema pikaajalist tööd kaebaja juures. Kaebaja pole esitanud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid reklaamitellimuste edastamist OÜ Artmiks AD või OÜ Vip Media kaudu, kuigi vastavasisulisi tõendeid ORT TEM telekanalile materjalide saatmise osas olid olemas. Maksuhaldur on viinud revisjoni läbi ka OÜ-des Artmiks AD ja Vip Media, kuid maksu neile pole määranud. See ei tähenda, et tegevus neis äriühingutes leiti olevat seaduslik. Põhjendatud on maks määrata tehingute jadast tulu teeninud isikule.
  1. Kaebaja seisukoht, et OÜ-dega Artmiks AD ja Vip Media sõlmitud lepingute õigeks mõistmiseks oleks eksperdile tulnud esitada täiendavate materjalidena kaebaja seletused ning reklaamiaja müügilepingud kaebaja klientidega, näitab juba iseenesest, et lepingutingimused ei reguleerinud õigussuhet mõistlikul määral. Korrektse lepingu põhjal peaks lepingu objekt ja reguleerimisese olema äratuntav ilma täiendavaid tõendeid lisamata.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses maksuotsuse järeldusi ümber lükanud. Maksupettuse asjaolude kohta on tihti raske leida otseseid tõendeid, sest reeglina kirjalikke dokumente selle kohta ei vormistata või ei ole need maksuhaldurile kättesaadavad ning tunnistajad, kes asja kohta informatsiooni omavad, on seotud pettuse osalistega. Ka käesoleval juhul on tuginetud eelkõige maksumaksja poolt esitatud lepingute, arvete ja muude raamatupidamisdokumentide analüüsile ja võrreldud kaebaja tegevust tavapäraselt käituva äriühingu tegevusega. Kaebaja ei ole esitanud arvestatavat seletust, miks tema tegevus reklaami müümisel oli ebamõistlikke riske võttev, ega esitanud ka tema käsutuses olevaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri järelduse, et kaebaja sidemed ORT TEM telekanaliga ei põhinenud lepingutel OÜ-dega Artmiks AD ja Vip Media. Seda, et kaebaja juhtivad isikud ja V. A olid isiklikult tuttavad, pole asjas vaidlustatud. Kaebaja märgib õigesti, et kokkuleppe kohta kaebaja esindajate, V. A ja A. T vahel pole asjas otseseid tõendeid. Selle kokkuleppe olemasolu saab üksnes eeldada, arvestades seda, et kasu fiktiivsete tehingute jadas osalemisest sai kaebaja. Kuna kogu pangaülekannetega liikuv raha on tehingute ahela igas lülis sularahas välja võetud, on raske leida otseseid tõendeid selle kohta, milliseid isikuid pidi liikus sularaha edaspidi. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2.4 piisavalt põhjendanud, miks on ainuvõimalik, et raha jõudis tagasi kaebajani. Kaebaja ei ole näidanud, et selles põhjenduses oleks viga. Sisendkäibemaksu maha arvamise õigust kasutades jäi kaebaja käsutusse märkimisväärne summa (maksuhalduri arvestuse kohaselt ca 6 miljonit). Kasu tekkis kaebajal seega ka siis, kui ta pidi mingi osa rahast edasi andma Läti äriühingule reklaami eetrisse andmise eest. Reklaami eest tegelikult makstav rahasumma ei ole teada, samuti pole teada, kas tegemist oli käibemaksukohustuslasega. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et ebamõistlikult suure kahjumi tekitamise eesmärk võis olla muudes tegevusliikides teenitud kasumi tulumaksuvaba väljaviimine. Kuna kaebaja aktiivne osavõtt maksupettusest on piisaval määral tõendatud, ei ole viited Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahenditele heauskset ostjat puudutavates asjades asjakohased – kaebaja ei olnud heauskne ostja. Seepärast ei pidanud kohus kaebaja viiteid neile lahenditele pikemalt käsitlema. Kaebaja tahtlus maksupettuse toimepanekuks ilmneb juba pettuse iseloomust – pettuse skeemi koostamine ja elluviimine ei saanud toimuda tahtmatult.
  3. Kaebaja väited korduvrevisjoni keelu rikkumisest ei ole põhjendatud. Revisjon ei lõppenud 30.11.2004, sest ei olnud väljastatud

§ 81näidatud dokumente – revisjoniakti ja kirjalikku teadet maksukohustust muutvate asjaolude mitteavastamise kohta. Nimetatud aktid tekitavad 12

(13)3-06-2107 revideeritavas isikus

§ 102lg 3 alusel kaitstava usalduse, et menetluse tulemust enam ei muudeta.

20. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.