) mõistes. Kaebajatel puudus missioonil olles puhke- ja vaba aeg
, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 44 ning töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) tähenduses. Missioonipiirkonnas alluvad kaitseväelased vahetute ülemate korraldustele ja käskudele ning peavad olema pidevas sõjalises valmisolekus. Kaitseväelased on kohustusi täites allutatud teiste riikide kõrgemate sõjaliste staapide töökorraldusele, kohustustele ja käskudele. Missioonil viibides ei ole mõeldav nõuda Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud puhkeaegu ega puhkepäevi. 2)
-s puudub tööaja kestuse, korralduse ja arvestamise üksikasjalik regulatsioon.
Teistsugusel tõlgendamisel oleks see punkt vastuolus põhiseadusega, võimaldades tööandjale kohaldada töötajatele piiramatut tööaja arvestust, hüvitamata seda rahas või täiendava vaba aja andmisega. Nimetatud käsitlus asetaks rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuse koosseisus teenivad kaadrikaitseväelased väljapoole töötajale ettenähtud garantiide ja õiguste kaitseala. 3) Õigus õiglastele töötingimustele ja sellega kaasnev riigi kohustus need tagada tulenevad Euroopa sotsiaalharta art-st 2 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti art-st 7 ning on tuletatavad ka PS § 29 mõttest ja eesmärgist. Ka lepingulises tegevteenistuses olevatele kaadrikaitseväelastele peavad olema tagatud õiglased töötingimused ja tööaja piirangud ning õiglane tasu tööaja piirangute ületamise eest. 4) Palga arvestamise aluseks on tegelikult teenistuses viibitud aeg ehk 24 tundi päevas 7 päeva nädalas. Kaebajatel on õigus saada palgatasemele vastavat ametipalka koos lisatasudega. Palga arvestamise aluseks on kuupalgamäär, mis arvutatakse lähtuvalt teenistuses oldud ajast kalendrikuus. Seega on kaebajate palga arvestuse aluseks ajapalgamäär.
ega ATS ei sätesta ega täpsusta palga mõistet, mistõttu palga mõiste määratlemisel tuleb lähtuda palgaseaduses (PalS; § 2 lg 1 ja 2) sätestatust.
lg-s 1 nimetatud kuupalgamäär on palk, mis on kaadrikaitseväelasele ette nähtud kindlaksmääratud ajaühiku eest. Palgamäär peab olema töötajale tagatud, kui ta töötab ettenähtud tööaja vältel ja täidab oma töö, aga ka siis, kui ta ei saa tööd teha vajalike tingimuste puudumise tõttu. 5) Missioonil viibivatele kaitseväelastele tuleb maksta palka missioonipiirkonnas viibitud aja eest kalendripäevade alusel arvestusega 24 tundi päevas 7-päevasel töönädalal. Palka tuleb maksta ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötatud päevade eest. 6) Palgajuhendi p-st 13 ja Vabariigi Valitsuse 21.01.2005 määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine“ (määrus nr 12) §-st 6 tulenevalt on kaitseväeüksuse koosseisus rahvus2
ega ATS ei reguleeri. PalS §-d 14-17 sätestavad tasud ületunnitöö eest, töötamise eest puhkepäevadel ja riigipühadel ning lisatasud töötamise eest õhtusel ajal ja öösel. Palga tasumist käsitletakse ka kaadrikaitseväelase palgajuhendi p-des 27.2, 27.3, 27.5 ja 27.
lg-st 1, ATS § 12 lg-st 1 ja § 13 lg-st, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eelkõige
-st ning selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. Alles vastavate eriregulatsioonide puudumisel saab kaaluda ATS ja tööseaduste sätete kohaldamist. 3) KVJ 24.05.2006 käskkiri nr 357L vastab RSKS § 2 lg-st 1,
lg-test 1, 2 ja 4, kuni 26.01.2007 kehtinud Vabariigi Valitsuse 18.06.2002 määruse nr 198 § 1 lg-st 2 ja § 2 lg-st 1 ning Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusest nr 108 tulenevatele nõuetele.
-s vastava sätte puudumise tõttu tuleb juhinduda ATS § 40 lg-st 2, mille järgi on ka kaadrikaitseväelasel õigus välislähetuse ajal tema ametikoha ja palga säilimisele ning valitsuse kehtestatud suuruses ja korras välislähetustasule ning hüvitistele. 4)
lg 1 alusel nimetatakse ametipalgaks palgatasemele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud palga osa.
lg 11 järgi (enne 01.01.2007 jõustunud muudatust) on palgamäär kaadrikaitseväelase ametikoha palgatasemele vastav sama seaduse § 153 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud rahasumma või selle diferentseering. Kaadrikaitseväelaste ametikohtade auastmetele vastavad palgatasemed, palgamäärad, sh palgamäärade diferentseerimise alused, ning lisatasude maksmise alused ja ulatuse täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavamast tulemuslikuma teenistuse ja teenistuse eripära eest ning nende maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus vastavalt
Määruse nr 12 (01.08.2005-26.01.2007 red) § 1 järgi hõlmab see ka kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamise korda ja tingimusi Eesti riigi poolt rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. 5) Määruse nr 12 § 6 lg 2 alusel kaadrikaitseväelasele, kes osaleb kaitseväeüksuse koosseisus RSKS tähenduses rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või osaleb sõjalises operatsioonis väljaspool moodustatud üksusi, makstakse sõjalises operatsioonis osalemise ajal välisriigi territooriumil kõrgendatud ametipalka selle määruse §-de 2 ja 3 alusel määratud ametipalga kolme- kuni viiekordses suuruses. Kõrgendatud ametipalga suuruse määrab operatsiooni toimumise asukohast ja iseloomust lähtudes asjaomane minister kaitseväe juhataja ettepanekul. Kaitseministri käskkirjade alusel on KVJ 10.03.2006 käskkirjaga nr 55 kinnitanud kaitseväe ja Kaitseliidu palgajuhendi ja teinud 31.05.2006 käskkirjaga nr 149 seal muudatusi. Palgajuhendi p 11.7 kohaselt diferentseeritakse rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks sõjalistest operatsioonidest osavõtuks välisriikide territooriumile lähetatud inimluure meeskonna Esthumint kaadrikaitseväelaste palka 20 %. Palgajuhendi p 13.6 järgi makstakse Esthumint kaadrikaitseväelastele aja eest, mil nad osalevad kaitseväeüksuse koosseisus rahvusvahelises sõjalises operatsioonis RSKS tähenduses, kõrgendatud ametipalga diferentseeritud palgamäära viiekordses ulatuses. Esthumint-1 kaitseväelastele oli määratud ROK ülema 24.05.2006 käsk3
lg-le 5 määratakse kaadrikaitseväelase töö- ja puhkeaeg TPS alusel, arvestades
-s sätestatud erisusi.
lg 1 alusel võib kaadrikaitseväelasele kohaldada tööaja summeeritud arvestust, lg 2 järgi kaadrikaitseväelase töötundide arv (teenistusülesannete katkestamatu täitmine) päevas ei või ületada 12 tundi, tulenevalt lg 4 p-st 4 ei kehti aga lg-s 1 sätestatud summeeritud tööaja arvestus ja lg-s 2 sätestatud tööaja piirang osalemise ajal rahvusvahelises sõjalises operatsioonis RSKS tähenduses. Seega kaitseväelaste teenistusaeg rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ei ole normeeritud, vaid on piiramatu. Tööajatabelites märgitu kajastab normijärgset tööaega ja omab tähendust vaid sellest aspektist, et kaebajad said neil kuudel täispalga (nad ei olnud haiged ega puhkusel). Normeerimata tööaja tingimustes ja lähetuses viibides ei oma palga säilitamisel/maksmisel tähtsust, kas ühel või teisel päeval tegelesid kaitseväelased teenistusülesannetega alla või üle 8 tunni.
lg 3 alusel kohaldatakse kaadrikaitseväelasele tööajanormina 8 tundi päevas 5-päevasel 40tunnisel töönädalal, kui teenistustingimused seda võimaldavad. Kui teenistustingimused seda ei võimalda, nimetatud tööaja normi ei kohalda, ning kaitseväelase puhul on tööaja normeerimise esmaseks kriteeriumiks teenistustingimused. 8) Teenistustingimused Afganistani Islamivabariigis ei võimaldanud järgida eelnimetatud tööajanormi ja missioonil ei peetud kaitseväelaste tööaja üle eraldi arvestust. Seda ei pidanud ka tegema, sest kaitseväelase teenistuse tasustamine (mis on tööaja arvestuse mõte ja eesmärk) lähetuse korral sellest ei sõltu – talle säilitatakse ametikohajärgne palk. ROK ülema 26.09.2006 kinnitatud ROK sisekorraeeskirja järgi omavad iseseisvat otsustuspädevust ka rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevad kaitseväelased (p 2.2). Teenistuslähetuses viibides on töötajatel iseseisev otsustuspädevus ja nad määratlevad ise oma tööaja, sõltuvalt lähetusülesande kõige efektiivsema täitmise võimalusest (p 2.5). Kaitseväelase iseseisev otsustuspädevus on piiratud teenistustingimuste ja –vajadustega. Kui ei ole kehtestatud üldist tööajarežiimi ega tööajanormi, pole võimalik seda ületada. Kui ei rakendu tööaega normeerivad sätted, ei rakendu ka PalS-s eritingimustes töö tasustamise sätted. Ka seetõttu ei ole kaebajate nõue väidetava ületunnitöö ja töötamise eest õhtusel ja ööajal ning puhkepäevadel põhjendatud. 9) Õige on vastustaja väide, et rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil on kaitseväelaste töö- ja puhkeaja vahekorra kallutatus riigi poole kaitseväelaste huvide arvel ilmne ja paratamatu. Samas on riik kehtestanud neile ka märkimisväärse kompensatsioonimehhanismi. Esthumint kaitseväelastele oli palgajuhendiga ette nähtud sõjalises operatsioonis osalemise aja eest viiekordne, arvestades 20 %-list palga diferentseerimist, faktiliselt kuuekordne palgamäär, et nad oleksid kogu lähetuse ajal operatsioonipiirkonnas valmis asuma oma teenistusülesandeid täitma iga kord, kui teenistustingimused ja –vajadused seda nõuavad. 4
lg 2 kohaselt antakse kaadrikaitseväelasele teenistust korraldava ülema otsusel erakorralist puhkust teenistustasu säilitamisega rahvusvahelises sõjalises operatsioonis RSKS tähenduses osalemise ajal või vahetult pärast operatsiooni lõppemist, sealjuures p 2 järgi tema osalemise korral rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kuni 6 kuud antakse erakorralist puhkust 21 päeva.
lg 3 järgi säilitatakse nimetatud erakorralise puhkuse ajaks kaadrikaitseväelasele rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal makstav teenistustasu. Võrreldes tavatingimustes töötavate riigiteenistujatega on tegemist olulise soodustusega – ka kaebajad said kolm nädalat täiendavat puhkust kuuekordse palga säilitamisega. 10) Seadusandja sellekohane tahe ilmneb kujukalt ka sellest, et
-sse viidi samaaegselt 14.12.2004 sisse muudatused, mis puudutasid nii piiramatut tööaega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil (
lg 4 p 4) kui ka erakorralist puhkust sõjalisel operatsioonil osalevatele kaitseväelastele (
Eelnõu seletuskirjas selgitati
lg 4 p 4 sätestamist järgmiselt: „Rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide korraldust reguleeritakse mitmete rahvusvaheliste lepingute ning aktidega. Ühe põhimõttena nendest aktidest tuleneb ülema kohustus tagada üksuse võitlusvõime. Seega ei ole praktikas võimalik kohaldata operatsiooni kestel tavapärast tööaja arvestust, kuid nähakse ette töö- ja puhkeaja normid, mis kindlustavad puhkeaja ning tagavad kaadrikaitseväelase ja üksuse võitlusvõime.”
lg-te 2 ja 3 sisseviimist põhjendati muuhulgas järgmiselt: „Tagamaks kaitseväele püstitatud ülesannete täitmine, tuleb luua vajalikud tingimused kaitseväelaste taastumiseks ning üheks selliseks vormiks on ka erakorraline puhkus, mille ajal tagatakse operatsioonis osalenule ka operatsiooni kestel makstav teenistustasu“. Seega kaalus seadusandja sõjalises operatsioonis osalevate kaitseväelaste teenistustingimusi ja kehtestas nende kompenseerimiseks vastava, riigi majanduslike võimaluste kohase mehhanismi. Asjaolu, et Eesti kaitseväelane teenib missioonil vähem kui samades tingimustes Briti või USA sõdur, ei anna alust väita, et kaitseväelasele makstav tasu on väike ja muud antavad soodustused (nt tasuta sanatoorne ravi M. Plaserile ja R. Männikule) ebapiisavad. Teenistuslikust aspektist jäävad kaitseväelased ka välismissioonil alluma Eesti jurisdiktsioonile. Seetõttu tuleb ka neile makstavat palka jm hüvitisi hinnata Eesti kontekstis. Riigi kehtestatud kompensatsioonimehhanism sõjalisel operatsioonil olevatele kaitseväelastele on proportsioonis ekstreemsete teenistustingimustega. Kaebajaid on rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibitud aja eest tasustatud kooskõlas tol ajal kehtinud õigusnormidega ja neile on olnud tagatud teenistustingimustest tingitud muud täiendavad soodustused, mis on olnud paremad kui edaspidi missioonile minejatel. 11) HKMS § 92 lg-st 5 kohaselt võis tulla kõne alla M. Plaseri kohtukulude osaline hüvitamine vastustaja arvel, kuna tema nõue ROK kohustamiseks tasuda talle palka teenistuse ajal ROK-s palgaastme K12 järgi leidis lahenduse kohtumenetluse vältel ning selles osas menetlus lõpetati. Kuna puuduvad nõuetekohased tõendid kohtukulude kandmise kohta M. Plaseri poolt, ei ole kohtul alust kohtukulude vastustajalt väljamõistmiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. M. Plaseri, J. Otsasoni ja R. Männiku apellatsioonkaebustes paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebused ning mõista välja M. Plaseri kasuks halduskohtus kantud õigusabikulud. 1) Kaebajad ei nõustu kohtuga, et neid on tasustatud Afganistani Islamivabariigis rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise eest kehtivates õigusaktides ettenähtud ulatuses ja korras. Neile tuleb palka maksta vastavalt
-s palga maksmisele ettenähtud korrale, ATS-le, töö- ja puhkeaja seadusele ning palgaseadusele. Kuna
ega ATS ei reguleeri palga maksmist puhkepäevade, pühade ja ületundide eest, tuleb lähtuda palgaseaduse tõlgendusest. Sellele viitas ka Riigikohus 09.03.2004 otsuses nr 3-3-1-11-04. Palgaseaduses ei ole alternatiivseid võimalusi asendada seaduses sätestatud hüvitiste maksmise korda mõne teise metoodikaga, nagu palga diferentseerimine või palgakordajate kohaldamine. Puhkepäevade, pühade ja ületundide eest hüvitise maksmist palga diferentseeringute ja kordajate näol ei sätesta ka ATS ega
§-de 164 ja 165 alusel toetusi maksta. Samas on kaitseväelane hukkunud missioonipiirkonnas sõjategevuse käigus. Seetõttu on ebaõige kohtu järeldus, mille kohaselt kaebajate teenistusülesannete täitmise ajaks (tööajaks) Afganistani Islamivabariigis Esthumint-1 meeskonnas missioonil olles saab lugeda üksnes aega, mil kaebajad tegelesid inimluurega või relvade jm varustuse eest hoolitsemisega. 4) Kohus tõlgendas ebaõigesti Vabariigi Valitsuse 21.01.2005 määruse nr 12 § 6 lg-t 2 ja leidis, et normeerimata teenistusaeg kompenseeritakse selle sätte alusel. Vastustaja tõlgendab normi vaid grammatiliselt ja vastuolus palgaseaduse III ptk-s sätestatud reeglitega. Normi ei saa tõlgendada nii, et lg-le 2 vastavad kaitseväelased ei oma õigust lisatasudele. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebajatele maksti Afganistani missioonil viibimise ajal lisatasuna näiteks riigisaladuse lisatasu. 5) Kohus kohaldas ja tõlgendas ebaõigesti
lg 4 p-i 4, leides, et rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ei saa olla ületunnitööd, kuna välismissioonidel ei kehti tööaja piirangut. Tööaja piirangu puudumist ei saa võrdsustada vabastusega maksta ületundide eest, mis on tekkinud üldise riikliku tööajanormi ületamisel töö- ja puhkeaja ning palgaseaduse kohaselt. Kaebajatele missioonil teenimise ajal seadusega ettenähtud palgamäär katab vaid tööaja riikliku täistööaja arvestuses 8 tundi päevas 5-päevasel töönädalal, mis kajastub ka tööajaarvestuse tabelites. Arvestuses ei ole kajastatud ületunnitööd ega töötamist puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, mis tuleb ka tasustada. Seega ei saa neile maksta ka palka lähtudes normijärgsest kuupalgamäärast, mis kaebajatel oli missioonil olles ROK ülema 24.05.2006 käskkirja nr 307-P alusel kõrgendatud ametipalk 20 % võrra diferentseeritud palgamäära viiekordses ulatuses. 6) Kohtu järeldus, et tööajaarvestuse tabelid ei oma palga maksmise aluseks oleva tööaja määratlemisel tähtsust, on vastuolus TPS § 14 lg-ga 1, mis kohustab tööandjat pidama töötajate reaalselt tehtava tööaja arvestust. 7) Kaebajad ei nõustu kohtu tõlgendusega, mille kohaselt juhul, kui ei ole kehtestatud üldist tööajarežiimi ega tööajanormi, ei ole ka võimalik neid ületada. Kohus lähtus üksnes seletuskirja lause osast, mille kohaselt ei ole praktikas võimalik kohaldata operatsiooni kestel tavapärast tööaja arvestust, jättes tähelepanuta lause teise poole, mille kohaselt nähakse ette töö- ja puhkeaja normide kehtestamine, mis kindlustavad puhkeaja ning tagavad kaadrikaitseväelase ja üksuse võitlusvõime. Seadusandja märkis, et
lg 4 p-s 4 sätestatud tööajapiirangu kohaldamise mõte on selles, et praktikas ei ole võimalik kohaldata operatsiooni kestel tavapärast
§-s 168 lg-s 3 sätestatud tööaja arvestust, kuid seejuures nähakse ette tööaja ja puhkeaja normid, mis kindlustavad puhkeaja ning tagavad kaadrikaitseväelase ja üksuse võitlusvõime. Seeläbi on seadusandja selgelt väljendanud, et
lg 4 p-s 4 sätestatud tööajapiirangu puudumine ja piiramatu tööajanormi alusel töötamine ei ole samastatavad ning olenemata tööajapiirangu puudumisest tuleb tagada töö- ja puhkeajanormide reguleerimine. 8) Kohus kohaldas ebaõigesti ROK ülema 26.09.2006 kinnitatud sisekorraeeskirja p-i 2.2.4 välismissioonil viibivatele kaitseväelastele olukorras, kus kaitseväelased olid kohustatud lähtuma 6
lg-s 2 sätestatud 21-päevase erakorralise puhkuse arvestamine kompensatsioonina missioonil viibitud puhkepäevade ja riiklike pühade eest oleks kaadrikaitseväelaste õigusi rikkuv ning vastuolus seaduse eesmärgi ja mõttega, samuti Euroopa Sotsiaalharta art-ga
lg 4 p-st 4 tuleneva rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil olevate kaitseväelaste piiranguteta tööaja põhimõttega. Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile osalema lähetatud kaitseväelaste teenistuse tasustamise süsteemi väljatöötamisel lähtuti arusaamast, et lähetuses ei maksta kaitseväelastele lisatasu ületunnitöö, töötamise eest õhtusel ja öisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, kuid kaitseväelastel tuleb paratamatult teenistust pidada ka nendel aegadel. Seetõttu kehtestati neile kõrgendatud 35 kordsed palgamäärad eeldades, et sellega on kogu sõjalisel operatsioonil lähetuses peetud teenistus adekvaatselt tasustatud. 2) Kuna PalS § 1 lg 2 kohaselt määratakse palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega, pole alust väita, palga diferentseerimine või palgakordajate kohaldamine oleks lubamatu. Ka
lg 3, mille järgi kaadrikaitseväelaste ametikohtade auastmetele vastavad palgatasemed, sh palgamäärade diferentseerimise alused, ning lisatasude maksmise alused ja ulatuse täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavamast tulemuslikuma teenistuse ning teenistuse eripära eest ning nende maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus, annab võimaluse kaitseväelastele kehtestada teenistuse tasustamise erisusi üldnormiks oleva palgaseadusega võrreldes. 3) Seadusandja on
lg 2 tööaja normiga seonduvalt lisanud (TPS § 4 lg 1) märkuse "kui teenistustingimused seda võimaldavad," sest kaitseväeteenistuses esineb olukordi, kus tööaja kasutamist pole võimalik planeerida ega normeerida ja sel juhul toimub teenistuse tasustamine kõrgendatud palgamäärade alusel. Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibivate kaitseväelaste teenistuse tasustamine kõrgendatud kuupalgamääradega ja erakorralise puhkuse võimaldamisega eesmärgiga hüvitada nende ööpäevaringne valmisolek ekstreemseteks sooritusteks kogu missiooni vältel on kooskõlas nii Eesti kui ka Euroopa õigusega. 4) Kaitseväelane on kogu teenistuslähetuses viibimise ajal teenistusülesannete täitmisel. Olles lähetuses osalemiseks rahvusvahelises sõjalises operatsioonis ei ole kaitseväelase tööajale
Lahinguolukorrast tulenevalt võib osutuda vajalikuks, et kaitseväelased puhkavad just väljaõppekeskus (VÕK) ROK sisekorraeeskirja järgsel tööajal ning on tegevuses sisekorraeeskirja järgsel puhkeajal. 5) Kaebajate väide neilt täiendava töö nõudmisest selle eest tasu maksmata on meelevaldne. Riik on tööandjana tasustanud kogu kaebajate teenistuse kuupalgapõhiselt kogu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil lähetuses viibitud aja eest tervikuna, tegemata vahet normi piiresse jääva ja seda ületava tööaja vahel, sest normi teenistuslähetuses sõjalisel operatsioonil pole. Tööajatabelis märgitud nominaalne (tavateenistuse tingimustes normijärgne) tööaeg omab asjas tähtsust vaid sellest aspektist, kas arvestada kaitseväelastele teenistustasu täismääras, sõltuvalt sellest, kas teenistuses oldi täiskuu või mitte. 7
8) Kaebaja menetluskulud ei jäänud vastustajalt välja mõistmata mitte üksnes tõendamatuse tõttu (mis on samuti tõsi), vaid ka seetõttu, et kaebus jäeti rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
-st ning selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. Palgaseadus määrab kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse (§ 1 lg 1). Palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) määratakse kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega (§ 1 lg 2). Nii palgaseadus kui ka avaliku teenistuse seadus reguleerib kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd
-ga ei sätestata teisiti (PalS § 1 lg 3 ja ATS § 12 lg 1). Tulenevalt
lg-st 3 kehtestab kaadrikaitseväelaste ametikohtade auastmetele vastavad palgatasemed, palgamäärad, sealhulgas palgamäärade diferentseerimise alused, ning lisatasude maksmise alused ja ulatuse täiendavate teenistusülesannete täitmise, nõutavamast tulemuslikuma teenistuse ning teenistuse eripära eest ning nende maksmise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus on 21.01.2005 kehtestanud
§-de 129 lg 3, 153 lg 3 ja 155 alusel määrusega nr 12 „Kaitseväelaste teenistuse tasustamine“. Kaebajate viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-11-04 ei ole asjakohane, sest selles käsitleti lisatasu nõudega halduskohtusse pöördumise tähtaja küsimust ja tegu oli avalikus teenistuses oleva ametnikuga. Kaebajate näol on aga tegemist kaitseväelastega, kelle suhtes on kehtestatud avalikus teenistuses olevatest ametnikest erinev regulatsioon. 13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole
lg 4 p 4 ja Vabariigi Valitsuse 21.01.2005 määruse nr 12 § 6 lg 2 kohaldamisel ega tõlgendamisel eksinud. Halduskohus on järeldanud õigesti, et kaebajate kui rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud kaitseväelaste faktiline tööaeg ei mõjuta nende teenistustasu suurust. Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevatele kaitseväelaste makstakse kõrgendatud ametipalka sõltumata teenistusülesannete täitmise ajast ja täidetud teenistusülesannete hulgast. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kõrgendatud ametipalkadega on tasustatud kogu kaebajate teenistus, muuhulgas ka ööpäevaringne teenistusülesannete täitmiseks valmisolek, kogu missiooni vältel. Nõustudes halduskohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. 14. Kuna kaebajate kui rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud kaitseväelaste faktiline tööaeg missioonil ei mõjuta nende teenistustasu suurust, ei ole töö- ja puhkeaja mõistete sisustamine käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus pikemalt kaebajate töö- ja puhkeaega puudutavatel väidetel ja märgib vaid, et vaieldamatult on puhkeaeg missioonil viibides hädavajalik ja vastavalt olukorrale seda kindlasti ka võimaldatakse, tagamaks kaitseväelaste ja üksuste võitlusvõime. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.