← Eesti

3-06-1958/48

Obsah (4)§ 25§ 7§ 93§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mail 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1958 Ha

§ 25

lg 4 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Antud juhul tunnistas kohus seadusevastaseks haldustoimingu, kuigi asjas esitati haldusakti tühisuse tuvastamise nõue. Sellega rikkus kohus oluliselt menetlusnorme. 3

(6)3-06-1958 3) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme, mistõttu vaidlusaluse haldusakti ja kaebaja teenistusest vabastamine seadusvastaseks tunnistamine on väär. Kohtupraktika kohaselt peab tühisuse alus olema ilmselge. Ka Riigikohtu 07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03, 04.04.2003 otsuses nr 3-3-1-32-03 ja 18.11.2005 otsuses nr 3-3-1-36-05 on leitud, et haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikult õigusvastasusele seni kuni pädev organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab. Haldusakti tühisuse tuvastamist nagu ka kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda formaalsetel alustel. 4) 01.09.2006 toimunud R. Heina poolt juhatataval Loksa Linnavolikogu istungil leidis aset vaid üks reeglitest väljuv sündmus. Nimelt olid kaheksa volikogu liiget (volikogu enamus) volikogu esimehe meelevaldse tegevuse tõttu sunnitud lahkuma istungit jätkama kõrvalsaali. Uuele volikogu istungile kogunemist ei toimunud, selle asemel jätkati pooleliolevat istungit volikogu aseesimehe juhatamisel. 01.09.2006 istungist võtsid osa selleks õigustatud isikud, volikogu oli kutsutud kokku volikogu tollase esimehe poolt ja istungil arutati päevakorras märgitud küsimusi, mistõttu ainuüksi fakt, et volikogu enamus võttis otsused vastu kõrvalsaalis, ei tähenda, et sellised otsused võeti vastu ebapädeva organi poolt. Juhul, kui esinduskogu kogunes õiguspärases koosseisus kutses märgitud ajal ja kutses märgitud kohas, ei saa volikogule ette heita, et see ei olnud otsuste vastuvõtmiseks pädev. 5) 01.09.2006 otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda faktilisest olukorrast ja silmas pidada eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse organite korrapärane funktsioneerimine, tunnistades sellega linnavolinike koosseisu enamuse pädevust võtta erandkorras vastu otsuseid isegi juhul, kui volikogu esimees seda kõikide võimalustega takistada püüab. Seetõttu tuleb 01.09.2006 otsuste vastuvõtmisel tehtud menetlusnormist kõrvalekaldumist käsitleda formaalse rikkumisena, mis ei saa tuua kaasa Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 tühisust, kuivõrd selline viga ei saanud mõjutada sisulist otsustust. 6) Ametniku teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus tähendab eelkõige ATS 9. peatükis sätestatud normide rikkumist ja õigus tasu saamiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tekib tal siis, kui vabastamisel rikuti ametniku vabastamise kohta käivaid ATS-i norme. Antud juhul selliseid rikkumisi ei tehtud. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud tühine ega õigusvastane, puudub kaebajal õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. 7) Kuigi kaebaja loeb Loksa Linnavolikogu esimeheks O. Gogini ja Loksa linnapeaks A. Kaarmanni, ei ole ta osalenud 01.09.2006 kuni käesoleva ajani O. Gogini, A. Kaarmanni ja nende poolt abilinnapeaks nimetatud E. Tooneverki juhatatud linnavalitsuse istungitel. 8) Väär on kohtu seisukoht, nagu ei muudaks 09.02.2007 toimunud kaebajale korduva umbusalduse avaldamine 01.09.2006 vastuvõetud otsuste staatust. 09.02.2007 istungil võeti vastu linnavolikogu otsus nr 23, millega kiideti heaks linnavolikogu 19.01.2007 otsus nr 5, millega kinnitati kõik vaidlusalused otsused. Otsuste heakskiitmine tähendas antud olukorras samasisuliste otsuste vastuvõtmist, millega teostas Loksa Linnavolikogu HMS § 4 ettenähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalikõigusliku isiku põhjendatud huve ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. Seega isegi juhul, kui otsuste nr 34 ja nr 42 puhul oleks tegemist õigusvastaste haldusaktidega, jõustas Loksa Linnavolikogu neid 09.02.2007 tagasiulatuvalt. 6. M. Praks palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. M. Praks jäi oma seisukohtade juurde, märkides, et Riigikohus on asjas nr 3-4-1-11-06 tühistanud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 31 samadel alustel, mis olid kaebuse põhjuseks. 4
(6)3-06-1958 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega kaebuse esitajal vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks põhjendatud huvi puudumisest. Kuna kaebaja vabastati vaidlustatud otsuse p-ga 4 linnavalitsuse liikme kohustustest ning p-ga 7 kohustati hiljemalt 10.09.2006 üle andma asjaajamine ja tema kätte usaldatud vara, siis puudutab otsus vaidlustatud osas otseselt kaebaja õigusi ja tal on tulenevalt

§ 7lg-st 1 õigus pöörduda selle vaidlustamiseks halduskohtusse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus sellest, kas kaebaja jätkas abilinnapea ülesannete täitmist pärast otsusest teadasaamist või ta ei täitnud abilinnapea ülesandeid alates 01.09.2006, nagu väitis vastustaja.

  1. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta selles, et kaebuses esitatud nõudeid tuleb käsitada teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõudena ATS § 135 lg 1 mõistes. ATS § 135 lg 1 ei välista teenistusest vabastamise otsuse tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ja leiab, et halduskohus on väljunud kaebuse piiridest. Tühistamise ja tühisuse tuvastamise kaebuselt ei saa ilma kaebuse muutmiseta üle minna haldusakti õigusvastaseks ega seadusevastaseks tunnistamise kaebusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2007 otsus nr 3-3-1-6-05, p 20). Kaebaja ei ole enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõuet esitanud ja kinnitas ka kohtuistungil, et ta ei taotle ennistamist ja taotleb ainult otsuse tühisuse tuvastamist (05.03.2007 kohtuistungi protokolli lk 2 ülal). Seega tuleb tühistada halduskohtu otsus, millega tunnistati Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega nr 42 kaebaja teenistusest vabastamine seadusevastaseks. Ringkonnakohus teeb kaebuse rahuldamise kohta uue otsuse ning tunnistab Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktid 4 ja 7 tühiseks. Kuna kaebus kuulub õige tuvastamisnõude suhtes rahuldamisele, jääb Loksa Linnavolikogu apellatsioonkaebus vaatamata kohtuotsuse tühistamisele rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et linnavolikogu nime all spontaanselt kogunenud isikute 01.09.2006 otsus nr 42 on tühine. Halduskohus ei asunud teineteist välistavatele seisukohtadele, hinnates volikogu 01.09.2006 otsuse tühiseks ning
  3. ja 09.02.2007 otsused kehtivaks. Halduskohus näitas ära asjaolud, mis neid istungeid eristavad. Oluline on see, et
  4. ja 09.02.2007 puudus volikogu esimees O. Gogin istungilt. 01.09.2006 O. Gogin istungilt ei puudunud.
  5. ja 09.02.2007 otsused on tehtud volikogu istungil, 01.09.2006 otsus aga väljaspool istungit spontaanselt kogunenud volikogu liikmete poolt. Asjaolu, et osade liikmete istungilt lahkumise ja spontaanse kogunemise ajendiks oli volikogu esimehe O. Gogini väidetavalt meelevaldne käitumine, ei andnud volikogu liikmetele omakorda õigust tegutseda meelevaldselt ja pidada istungit väljaspool seadusega reglementeeritud korda. See, kas O. Gogini poolt jätkatud istungil oli volikogu pädev võtma vastu edasisi otsuseid, ei mõjuta lahkunud liikmete otsustuspädevust.
  6. Pädevuse puudumine ei ole HMS §-s 58 silmas peetud formaalne viga. Õiguskord ei saa leppida sellega, et haldusorgani nime all asuvad tegutsema isikud, kellel ei ole selleks õigust. Pädevuse ilmselgel puudumisel on haldusakt HMS § 63 lg 2 p-st 3 tulenevalt tühine. Kui pädevuse puudumine ei ole ilmselge, tuleb haldusakt tühistada. Käesoleval juhul on pädevuse puudumine ilmselge, sest volikogu pädevusse kuuluvat haldusakti ei võtnud vastu volikogu. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja vaidleb pädevuse puudumisele vastu, ei tähenda, et pädevuse puudumine ei oleks ilmselge. 5

(6)3-06-1958
  1. Halduskohtu otsus on vastuoluline vaidlustatud haldusakti õiguslike tagajärgede hindamise osas. Kohus leidis, et otsuse nr 42 p-d 4 ja 7 oli tühised ja seetõttu on kaebaja vabastamine abilinnapea ametikohalt seadusevastane. See seisukoht on ebatäpne. Ringkonnakohus leiab, et otsuse nr 42 tühisuse tõttu ei toimunudki kaebaja teenistusest vabastamist. Kaebaja jäi seega ka pärast 01.09.2006 abilinnapeana ametisse. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob vaid kehtiv haldusakt õiguslikke tagajärgi. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 alusel kehtetu algusest peale. Seega ei saa tühine haldusakt ametiisiku teenistussuhet lõpetada.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et tühise haldusakti hilisem heakskiitmine ei muuda tühist haldusakti kehtivaks. See oleks vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud täitevvõimu seaduslikkuse põhimõttega. Selliseks heakskiitmiseks puudub seadusest tulenev õiguslik alus. Sellekohast alust ei ole võimalik tuletada haldusaktide kehtetuks tunnistamise sätetest. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja tühise haldusakti tagasiulatuv kehtestamine oleks täiesti erinevad õiguslikud nähtused. Pädev haldusorgan saab küll kehtestada uue samasisulise akti, kuid ta ei saa muuta kehtivaks varasemat haldusakti, mis seadusest tulenevalt ei kehti. Tühise haldusakti tagasiulatuva jõustamise volitust ei tulene ka volikogu kaalutlusõigusest. Ka kaalutlusõiguse teostamiseks peab PS § 3 lg-st 1 ja HMS §-st 4 tulenevalt olema õiguslik alus. Seadus ei anna volikogule õigust kaaluda tühiste haldusaktide jõustamist. Seega ei mõjutanud Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus volikogu 01.09.2006 otsuse kehtivust.
  3. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 93lg 4).

Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 92lg 1).

Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja jätab vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, ei ole vastustaja poolt kantud menetluskulude väljamõistmiseks alust. Kaebaja taotles halduskohtus 5540 krooni õigusabikulude väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb

§ 93lg 5 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Kaebaja taotles ringkonnakohtus õigusabikulude väljamõistmist summas 6 078,17 krooni ning esitas kohtukulude nimekirja, kaks advokaadibüroo arvet ja tööde kirjelduse. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtus aga dokumente, mis tõendaksid MAQS Law Firm Advokaadibüroo 04.07.2007 arve nr 70667 summas 5 524,17 krooni ja 06.08.2007 arve nr 70764 summas 554,01 krooni tasumist, mistõttu ei ole menetluskulude väljamõistmine selles osas võimalik (

§ 93lg 1).

Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud (viimati 25.03.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-5-08 p 18), et ainuüksi menetluskulude nimekirjas sisalduv advokaadi kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.