Obsah (5)

§413§162§444§173§174

Tsiviilasi nr.2-07-32702 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2008.a.; Valga kohtumaja Tsivi

§413alusel asja tagaseljaotsusega kostja kahjuks. RESOLUTSIOON Juhindudes Ts

ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning

§162

, §174, §410, §413, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi A. S. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. S. (is.kood xxxxxxxxxxx) liitumislepingujärgne võlgnevus viivisena summas kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa (3 469) krooni 60 senti; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Muud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.01.2008.a.). Kostja võib 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 15. ja 16.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 3 541.30 krooni, millise summa koos viivisega summas 3 540.30 krooni palub hageja kostjalt välja mõista /tl.1-4/. 28.01.2008.a. korraldatud kohtuistungil vähendab hageja lepinguline esindaja nõuet, kinnitades, et kostja on asja menetluse kestel tasunud põhivõla täies ulatuses ning maksnud viivisenõudest 70.70 krooni. Seega vähendab hageja oma nõuet, soovides kostjalt lepingujärgse viivise summas 3 469.60 krooni väljamõistmist. Menetluskuludena palub hageja esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabitasu summas 1 420.57 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja teha tagaseljaotsus. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (

) (RT 49/05-395) §413 lg.1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on nii posti teel /tl.80,82/ kui ka e-maili teel /tl.76/ väljastatud kohtukutsed, milliste kättetoimetamist on kostja kinnitanud /tl.76/. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja tagaseljaotsusega. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Seega lahendab kohus hagiasja tagaseljaotsusega. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.6-7,8-9/ on tõendatud, et

1. ja 16.02.2005.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.
2. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.11-14/ on tõendatud, et kostja polnud tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.11-14/ on tõendatud, et enne hagi esitamist võlgnes kostja tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale 3 541.30 krooni; hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on asja menetluse vältel hagejale põhivõla tasunud täies ulatuses ning maksnud viivistest 70.70 krooni, mistõttu hageja vähendab nõuet selle summa võrra. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.13., on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 24.08.2007.a. viivise suuruseks 3 807.27 krooni, kuid vähendanud viivisenõuet põhivõlaga ligilähedaselt samaväärse summani; hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on asja menetluse vältel hagejale viiviseid tasunud mahus 70.70 krooni, millise summa võrra hageja vähendab viivisenõuet ning soovib kostjalt viivisena 3 469.60 krooni väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgne viivis summas 3 469.60 krooni. Menetluskulud

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 250 krooni /tl.5/ ning õigusabikulu summas 1 420.57 krooni, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.

§174

lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses. A.Kaldma kohtunik 28.01.2008.a.