3-08-373/8

3-08-373 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-373 Haldusasi V. R kaebus, mille kaebaja taotleb: - tühistada Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 29.10.2007 otsus nr 282; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev 30.juuni 2008 Menetlusosalised Kaebaja V. R Vastustaja Veterinaar- ja Toiduamet ja tema esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada V. R kaebus haldusasjas nr 3-08-
2. Tühistada Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 29.10.2007 otsus nr
3. Välja mõista Veterinaar- ja Toiduametilt (reg kood … asuk….) 82 (kaheksakümmend kaks) krooni ja 50 senti V. R (isikukood … eluk …) kasuks asjas kantud kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30.juunil
4. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 1 3-08-373 29.10.2007 Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori otsusega nr 282 otsustati lõpetada V. R tegevusloa nr 0319 kehtivus ja veterinaarpraksisega tegelemine alates 29.10.2007 (tl 11). 13.11.2007 esitas V. R 29.10.2007 otsusele vaide (tl 12-14). 21.01.2008 Veterinaar- ja Toiduameti otsusega nr 20 jäeti V. R vaie rahuldamata (tl 1522). 21.02.2007 esitas kaebaja kohtule kaebuse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 29.10.2007 otsuse nr 282 tühistamiseks (tl 5). 31.03.2008 esitas Veterinaar- ja Toiduamet vastuväited kaebusele (tl 29-31). 06.05.2008 määrusega on otsustatud asi lahendada kirjalikus menetluses (tl 54). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul ei ole kaevatav otsus õiguspärane, sest selle vastuvõtmisel ei hinnatud kõiki asjas olulisi asjaolusid ning ei ole arvestatud isiku ärakuulamisõigusega, rikutud on uurmispõhimõtet ning jäetud haldusakt motiveerimata. Otsus on põhjendamata, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning seetõttu jääb kaebajale arusaamatuks, millistele asjaoludele ja põhjendustele tuginedes on temalt ära võetud veterinaarpraksisega tegelemise õigus. Haldusakti andmise aluseks on veterinaarkorralduse seaduse § 27 lg 1 p
5. Kaevatavast otsusest ei selgu, milliseid kutse-eetika norme on kaebaja rikkunud ning milliste tõenditega on nimetatud rikkumine tuvastatud. Lubamatu on tugineda põhjendusele, et faktilised asjaolud olid otsuse andjale ja avalikkusele teada seeläbi, et juhtumit oli korduvalt kajastatud ajakirjanduses. Puuduliku faktilise alusega haldusakt jääb selle adresaadile ebaselgeks ning ei võimalda isikul ennast kaitsta haldusorgani omavoli eest. Kaebaja sai vaidlustatud otsuse faktilistest asjaoludest teada alles vaideotsusest. Viidatud põhjendusi hinnates jääb kaebal arusaamatuks, kuidas jõudis vastustaja otsuses toodud järeldusteni. Otsuses kirjeldatud operatsiooni lõpuleviimist takistas kaebajal esinenud terviserike. Kuna terviserikke tagajärjel betoonpõrandal lamamisest esines kaebajal vappekülm, tarvitas kaebaja 100-150 ml viina. Kuid hilisema alkoholi tarbimise ja looma abitusse seisundisse jätmise vahel puudub põhjuslik seos. Peale juhtunut on kaebaja viibinud uuringutel neuroloogi juures, kuid lõplikku diagnoosi kaebuse esitamise ajaks veel antud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud tema poolt joobetunnustega opereerimine ja looma abitusse seisundisse jätmine. Vaidlustatud haldusakt võeti vastu ainult ajakirjanduses levinud informatsioonile tuginedes ning seal kajastatut ei kontrollitud enne kaevatava otsuse vastuvõtmist. Vastustaja oleks pidanud kaaluma tegevusloa peatamist kuni asjaolude selgumiseni. Tõendeid hakati koguma alles vaidemenetluse käigus, kuid ka kogutud tõendid ei tõenda kaebaja poolt joobes operatsiooni teostamist. Omaniku poolt koera üleandmisel operatsiooni läbiviimiseks, pidid kaebajal puuduma joobetunnused, sest joobes arstile ei oleks omanik koera üleandnud. Kaebaja joobeseisundit ühegi tõendi põhjal tuvastatud ei ole. Välised joobetunnused olid põhjustatud kaebajal esinenud terviserikkest. On arusaamatu, miks ei viidud kaebajat esimese politseipatrulli poolt koheselt meditsiini asutusse arvatava joobe tuvastamiseks. Joobeseisund tuvastati alles teise politseipatrulli poolt, mis saabus sündmuskohale tund aega hiljem, kuid peale esimese patrulli lahkumist tarvitas kaebaja alkoholi. Hilisemalt joobe tunnistamine tunnistajate ütluste alusel on pigem oletuslikku laadi. Kaebaja ei oska anda hinnangut vaideotsuses kirjeldatud ebaväärikale käitumisele loomaomanike ja politseiametnike juuresolekul. Kuid kaebaja tunnistab mõningat ebaväärikat käitumist suhtlemisel teleajakirjanikega, kuid see oli tingitud ajakirjanike käitumisest, kes tungisid kaebaja koju, kuigi kaebaja ei soovinud intervjuud anda. Kaevatava haldusakti vastuvõtmisel ei ole kaebajat ärakuulatud ega võimaldatud tal esitada asjas vastuväiteid. Talle väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamisest sai kaebaja teada 2 3-08-373 alles ajakirjandusest ja postitatud otsusest. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend ning seetõttu peab loa äravõtmise menetlus tagama menetluse adressaadile võimaluse kõigi menetlusõiguste kasutmiseks. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb kasutada kaalutlusõigust, võttes arvesse usalduse kaitset. Vaidlustatud otsusest kaalutlusõiguse teostamist ei nähtu. Otsuse tegemisel on rikutud haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on temalt ära võetud tegevusluba. Kaevatava otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud meneltusnõudeid, otsus on motiveerimata ning seetõttu ei saa asjas kohaldada HMS §
6. Otsust hakati sisustama alles vaidemenetluses. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt esitas Eesti Loomaarstide Ühingu president ja Eesti Väikeloomade Seltsi president 24.10.2007 vastustajale ühise avalduse selle kohta, et kaebaja on rikkunud Eesti Loomaarsti eetikakoodeksit ja Euroopas heaks kiidetud Head Veterinaarset Tava. Avalduses mõistetakse kaebaja käitumine hukka ja tehakse ettepanek peatada kaebaja tegevusluba ning võtta kaebaja edasine tegevus range järelevalve alla. Viidatud avaldusele tuginedes andis VTA peadirektor vaidlustatud otsuse. Vastustaja võtab õigeks, et haldusakit andmisel rikuti HMS sätteid ning otsust ei ole piisavalt motiveeritud. Samuti ei ole kaebajat ära kuulatud ning otsusest ei nähtud selle andmisel arvestatud kaalutlusi ja selle vastuvõtmise aluseks olnud tõendeid. Viidatud vigadele tuginedes taotles kaebaja vaidementluses kaevatava otsuse tühistamist. Vaideotsusega leiti, et vaides viidatud menetlus- ja vormivead ei võinud mõjutada asja otsustamist. Põhistused vaideotsuses on esitatud seoses vaides toodud väidetega menetlus- ja vormivigade kohta ning vaidemenetluses läbiviidud uurimistoimingud kinnitasid 24.10.2007 avalduses kirjeldatud ja avalikkusele teada olevaid asjaolusid. Järelikult, kui asjaolusid oleks uuritud ja vastavad motiveeringud oleks kajastatud juba vaidlustatud haldusakti andmisel, oleks resolutisioon olnud sama. Haldusakti andmine ilma isikut ärakuulamata oli antud juhul õigustatud HMS § 40 lg 3 p 1 alusel ning arvamuse andmise võimaluse mitteandmist ei saa vastustaja hinnangul käsitleda sellise menetlusveana, mis oleks saanud mõjutada kaevatava otsuse vastuvõtmist. Kaalutlusõiguse kohaldamise asjaolude mittenähtumine kaevatavas otsuses on samuti vormiviga, mis asja otsustamist ei mõjutanud, kuivõrd teised veterinaarkorralduse seaduse §-s 27 ette nähtud meetmed olid antud juhul ilmselgelt ebakohased. Vaidemenetluses teostas vastustaja haldusakti andmise aluseks olnud asjaolude kontrolli koooskõlas HKMS § 82, § 83 lg 2 sätestatud nõuetega, rakendades uurimisprntsiipi maksimaalses talle kättesaadavas ulatuses ning tegi kindlaks, et vaidlustatud haldusakt on sisuliselt õiguspärane. Vastustaja selgituste kohaselt jääb ta kohtumenetluses samadele seisukohtadele, mis on kajastatud vaideotsuses. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 21.02.2008 vastustaja 29.10.2007 otsusele. Asjas on läbitud kohtueelne menetlus ning vaideotsus on tehtud 21.01.2008, mille kaebaja sai kätte 22.01.
8. Vastustaja kaebuse esitamise tähtaegsust vaidlustanud ei ole. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaevatava otsuse vastuvõtmisel on rikutud järgmiseid HMS sätteid: - § 56 lg 1 ja lg 2 - kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või 3 3-08-373 menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. - § 40 lg 1 - enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited - § 56 lg 3 - kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud - rikutud on uurimispõhimõtet seeläbi, et haldusaktist ei nähtud otsuse aluseks olnud tõendid. Eelpool toodud HMS sätete rikkumiste üle asjas vaidlust ei ole, kuid kaebaja hinnangul ei vasta kaevatav otsus haldusakt vorminõuetele ning kaevatava otsuse andmisel rikuti menetlusnõudeid selliselt, et see võis mõjutada asja otsustamist ning seetõttu ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele HMS § 58 sätted ning otsus tuleb tühistada. Samas vastustaja hinnangul ei saa eelpool märgitud menetlusnõuete ja haldusaktile sätestatud vorminõuete rikkumine kaasa tuua haldusakti kehtetuks tunnistamist, sest eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist, kuna vaidemenetluses on rakendatud uurimispõhimõtet maksimaalses ulatuses ning vaidemenetluses on tuvastatud, et vaidlustatud haldusakt on oma sisult õiguspärane ning 24.10.2007 avalduse aluseks olnud asjaolud vastasid tegelikkusele (tl 30). Õige on vastustaja väide selle kohta, et sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid. Haldusaktis motiveeringu esitamise ebapiisavus ei too vältimatult kaasa haldusakti tühistamist, kui otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. 29.10.2007 on Veterinaar- ja Toiduamet poolt registreeritud Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi 24.10.2007 avaldus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile, milles avaldajad leiavad, et loomaarst V. R on rikkunud Eesti Loomaarsti eetikakoodeksit ja Euroopas heaks kiidetud Head Veterinaarset Tava. Avaldajad on märkinud, et mõistavad sellise käitumise hukka ja teevad avalduses ettpaneku V. R tegevusloa peatamiseks ning tema tegevuse üle rangema järelevalve seadmiseks (tl 32). Kaevatav otsus on vastuvõetud 29.10.2007 ning selle vastuvõtmise aluseks on märgitud veterinaarkorralduse seaduse § 27 lg 1 p 3 ja lg 2 p 3, lg 3 ning Eesti Loomaarstide Ühingu ja Eesti Väikeloomaarstide Seltsi 24.10.2007 avaldus (tl 11). Seega on kaevatav otsus vastuvõetud samal päeval kui vastustajale esitati otsuse vastuvõtmise aluseks tulnud avaldus. Nii viidatud avalduses kui ka kaevatavas otsuses puuduvad igasugused viited, millal ja milles seisnes kaebaja poolt eetikakoodeksi ja tava rikkumine. Samuti puuduvad igasugused viited ja tõendid selle kohta, kuidas ja mille alusel on kaebaja poolt avalduses ja otsuses viidatud rikkumine tuvastatud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõik asjas koostatud ja kohtule esitatud tõendid on vastustaja kogunud peale kaevatava otsuse vastuvõtmist ja kaebaja poolt vaide esitamist 13.11.2007 ajavahemikus 19.12.2007 kuni 08.01.2008 (tl 15,33, 34, 35-37, 38-40, 41-43, 44-45, 46, 4750) vaidemenetluse ajal enne vaideotsuse vastuvõtmist 21.01.2008 (tl 15-22). Veterinaarkorralduse seaduse § 27 sätestab alused veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt võib tegevusloa andja tegevusloa tunnistada kehtetuks: - kui tegevusloa taotlemisel on teadlikult esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; - kui tegevusloa omanik ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid; - kui erialaorganisatsiooni andmetel ei ole tegevusloa omanik kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast: - muudel seadusega ettenähtud juhtudel. 4 3-08-373 Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib tegevusloa andja: - teha tegevusloaga veterinaararstile ettekirjutuse; - peatada tegevusloa kehtivus kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni; - lõpetada tegevusloa kehtivuse, määrates tähtaja veterinaarpraksise lõpetamiseks. Käesoleval juhul on vastustaja tunnistanud kaebaja tegevusloa kehtetuks põhjusel, et erialaorganisatsiooni andmetel ei ole tegevusloa omanik kinni pidanud veterinaararsti kutseeetikast. Tulenevalt käsitletud seaduse § 27 lg 2 on tegevusloa kehtivuse lõpetamise otsus haldusorgani kaalutlusotsus, mis eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Järelikult tuleb tegevusloa kehtivuse lõpetamise otsuses ära tuua vähemalt põhimotiivid, sest diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa üldjuhul sisalduda mõnes muus dokumendis, kuna iga diskretsiooniotsus võetakse vastu konkreetse asjas üksikjuhtumi lahendamiseks. Seetõttu ei saa haldusakti andmise aluseks viidata asjaoludele, mis „….olid avalikkusele (seega ka VTA-le ja kaebuse esitajale) teada…“ (tl 30), vaid need asjaolud tuleb tegevusloa andjal tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseks tuvastada. Tulenevalt eelpool toodud sätetest peab tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest selguma millal ja mil moel ning milles seisnes V. R poolt veterinaararsti kutse-eetika rikkumine. Otsuses tuleb motiveerida millistel põhjustel on vastutaja hinnangul tegemist sellise rikkumisega (kohustusi on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest), mis toob kaasa raskeima seaduses sätestatud sanktsiooni kohaldamise. Kaevatavast otsusest ega selle aluseks olevast avaldusest ei selgu millal ja mil moel ning milles seisnes V. R poolt veterinaararsti kutse-eetika rikkumine. Seega ei ole vastustaja kaevatava otsuse vastu võtmisel isegi tuvastanud, millal väidetav rikkumine aset on leidnud. Tulenevalt sellest, et asja menetlemisel võib uus asjaolu või tõend ilmneda nii enne kui pärast haldusmenetlust, on võimalik uusi tõendeid esitada ka vaidemenetlustes. Käesoleval juhul väidab vastustaja, et vaidemenetluses tuvastati, et 24.10.2007 ELÜ ja EVS ühisavalduse aluseks olnud asjaolud vastasid tegelikkusele. Samas jääb kohtule arusaamatuks, milliste asjaolude osas tuvastamine toimus, sest viidatud avalduses (samuti kaevatavas otsuses) ei ole kirjeldatud mingeid faktilisi asjaolusid. Hinnates asjas kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul vaidemenetluses piirdutud haldusakti vormi- ja menetlusvigade hindamisega ja haldusakti andmise aluseks olnud asjaolude kontrolliga, vaid vaidemenetluses tuvastati rikkumise asjaolud ning esitati haldusakti põhjendus. Lähtudes HMS § 54, 56 ei saa vaidemenetluses sisustada ja motiveerida tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsust, vastavad motiivid ja põhistus peab olema toodud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses. Ei ole võimalik kontrollida haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, kui haldusaktis endas ei ole tuvastatud mingeid faktilisi asjaolusid ning selles puuduvad igasugused põhistused ja kaalutlused. Antud põhjenduste esitamine vaidemenetluses ei muuda haldusakti kontrollitavaks ning viitamine vaidemenetluses koostatud ja kogutud dokumentidele ei võimalda kohtul aru saada, millised olid kaevatava haldusakti andja kaalutlused ning kas need kaalutlused olid ka tegelikult kaevatava haldusakti vastuvõtmise aluseks. Kuna tegevusloa kehtivuse lõpetab tegevusloa andja otsus (kaevatav otsus) mitte vaideotsus, peab tegevusloa kehtivuse lõpetamise otsus olema kirjalikult põhjendatud ning vaideotsuses haldusakti andmise motiveerimine ei ole piisav ega asenda haldusakti andja HMS § 56 tulenevat põhjendamise kohustust. Tulenevalt eeltoodust ei anna kohus õiguslikku hinnangut vaidemenetluses kogutud tõenditele ja vaideotsuse motiividele, sest need ei olnud aluseks haldusakti andmisele. 5 3-08-373 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest rikuti kaevatava otsuse andmisel oluliselt menetlusnõudeid ning kaevatav otsus ei vasta HMS § 54, 56 sätestatud nõuetele. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses võisid eelpool tuvastatud rikkumised mõjutada asja otsustamist ning seetõttu kuulub kaebus rahuldamisele ja kaevatav otsus tühistamisele. Menetlusosalised on esitanud taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub hüvitamisele kaebaja poolt kantud kohtukulud. Kaebaja on tasunud riigilõivu 80 krooni ning riigilõivu ülekande kulud 2 krooni ja 50 senti (tl 24) kogusummas 82 krooni ja 50 senti, mis kuulub väljamõistmisele vastustajalt. Annika Vendik Kohtunik 6