2-08-8036/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuli 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-8036 Tsiviilasi J. M. hagi P. T.vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. M, isikukood xxxxxxx, eluk. Pxxx xx, Pxxxx linn Kostja P. T.(end. P.), isikukood xxxxxxxxx, eluk. Vxxx-Jxx x-x, Pxxxxxx linn Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2008.a RESOLUTSIOON Rahuldada J. M. hagi osaliselt. Välja mõista P. T’ilt elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates
3. märtsist 2007.a igakuuliselt kuni
4. detsembrini 2007.a ning 1000 (üks tuhat) krooni igakuuliselt alates
5. jaanuarist 2008.a lapse G. P. (sünd. xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks J. M. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused, esitatud tõendid Kohtu 03.03.2008.a esitatud hagiavalduse (tl 1-3) ning eelistungil väidetu ja lõplikult formuleeritud nõude kohaselt palub hageja J. M. välja mõista kostjalt P. T’ilt (end. Potihhonin, abielutunnistus tl 23) poolte ühise lapse G. P. (sünd. xx.xx.xxxx, sünnitunnistus tl 6) ülalpidamiseks elatise järgnevalt: - 1800 krooni kuus tagasiulatuvalt ajavahemiku 03.03.2007 – 31.12.2008.a eest; - 2175 krooni kuus alates 01.01.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasi nr 2-08-8036 Hageja peab last ülal, kostja lapse ülalpidamises ei osale. Alates lapse sünnist on kostja 2004.a ning veel ühel korral andnud lapse ülalpidamiseks kokku 6000 EEK ülekandega hageja kontole, andnud 2005.a detsembris tütrele 1000 EEK ning teinud kingituse 500 EEK väärtuses. Rohkem ei ole kostja lapse ülalpidamist toetanud ning on vastanud eitavalt hageja ettepanekutele lapse ülalpidamist kohtuväliselt lahendada. Hageja väitel on lapse vajadused 9000 EEK kuus. Hageja sissetulekuks on brutopalk keskmiselt 7100 EEK kuus (palgatõend tl 8). Kostja saab tema sõprade sõnul palgana ca 25 000 EEK kuus, kuigi eelistungil ei vaielnud hageja kostja töövõimetuse ja töötuse osas esitatud asjaoludele vastu. Kostja vastuväited, esitatud tõendid Kostja P. T. ei vaielnud eelistungil suulist vastust andes haginõudele põhimõtteliselt vastu, ent kinnitas, et ei ole võimeline tulenevalt juhtunud õnnetusest ja osalisest töövõimetusest hageja nõutavat summat elatisena tasuma. Teisi ülalpeetavaid peale hagis nimetatud tütre kostjal ei ole. Kostjaga juhtus 22.12.2007.a õnnetus, mil ta kukkus mitteametlike tööülesannete täitmisel trepist alla (olles alkoholijoobes) ning temal on tuvastatud töövõime kaotus 60% ulatuses. Selle kinnituseks esitas ta Pärnu Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse nr 416121 (tl 19-20), Eesti Haigekassa korralduse 19.05.2008.a (tl 21) ja pensioni määramise otsuse koos pensionitunnistusega (tl 25 ja 28). Pärast õnnetust ei ole kostja võimeline seisma jalul järjest üle kolme tunni ega ole leidnud oma tervisele vastavat tööd. Tööandja nõudel lõpetas kostja töölepingu OÜ-s Primus East 28.04.2008.a (tl 22), kuigi juba pärast õnnetuse toimumist ta palka ei saanud. Vastuväiteid lapse vajaduste ja senise ülalpidamise osas kostja ei esitanud. Kostja sissetulekuks on pension suuruses 2190 EEK kuus, see raha kulub kostjal enda tarbeks, sh ca 1000 EEK kuus korteri majandamiskuludeks. Kostja elab üksi 23m2 suuruses korteris Vxxxxxxx-Jxxx x-x Pxxxxx linnas, mis on soetatud pangalaenuga ning igakuist laenu tagasimakset summas 3200 EEK tasub kostja abikaasa. P. T. kinnitas, et sai eelmisel aastal maist septembrini Venemaal töötades töötasu 25 000 EEK kuus. Kohtu järeldused, kohaldatavad õigusaktid Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist lähtuvalt. Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et nimetatud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda hagi esitamise aja seisust ja sellele vahetult eelnevast (harilikult ca 6-kuulisest) perioodist. Igakuine elatusraha ei või PkS § 61 lg 4 kohaselt olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2007.aastal oli 3600:2 = 1800 EEK ning sel aastal 4350:2 = 2175 EEK. Hageja nõuabki elatist miinimummääras, sh 2007.aasta eest tagasiulatuvalt. Selleks annab hagejale õiguse alates 01.06.2005.a kehtiv PkS § 70 lg 2 redaktsioon, mille kohaselt saab kohus elatise välja mõista kuni ühe aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kui kohustatud isik ka sel ajal ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kohus võib PkS § 61 lg 5 ja 6 nimetatud juhtudel elatiseks määrata ka väiksema summa (kui kohustatud vanemal on teine ülalpeetav või teised ülalpeetavad, ta on töövõimetu, lapsel endal on piisav sissetulek või on muud mõjuvad põhjused). Antud juhul esinevad tõepoolest PkS § 61 lõike 6 punktis 1 nimetatud eeldused, sest puudub vaidlus, et kostja on osaliselt töövõimetu (arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt töövõime kaotus 60%, uus ekspertiis aprillis 2009.a). Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkinud, et töövõimetus PkS § 61 lg 6 p 1 mõttes tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat ja püsiva iseloomuga võimetust teenida tööga nii enda kui oma 2