← Eesti

2-03-745/2

2-03-745 (2/1-1524/03) KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-745 (end

s jätnud kokku kutsumata aktsionäride üldkoosoleku, kui bilansist oli selgunud, et netovara oli vähem kui pool aktsiakapitalist ning ei esitatud võlgniku pankrotiavaldust. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg 1, 2 ja 7 ning § 206 alusel 19.04.2006 ning nii T. Raunile kui ka R. Raunile määrati kohustus maksta riigituludesse 6000 krooni. 1.4. Andmed haldurite tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Vastavalt pankrotihaldur M. Tiisläri 28.02.2005 tegevusaruandele tegi M. Tiislär järgmised toimingud: 1) võlgniku raamatupidamise

ldamine; 2) pankrotimenetluse toimingud nagu võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine, võlanõuete kontroll, aruannete koostamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, võlausaldajate üldkoosolekute

ldamine, jaotusettepaneku koostamine, suhtlemine võlausaldajatega kohtuliku kokkuleppe sõlmimisel; 3) võlgniku olemasolevate raamatupidamisdokumentide (saadud kolmandatelt isikutelt, registritelt) analüüs, võlgniku ja tema esindajaga suhtlemine ning informatsiooni ja seletuste võtmine; 4) informatsiooni hankimine xxx AS (pankrotis) majandustegevuse kohta kolmandatelt isikutelt; 5) kriminaalmenetluse alustamise avalduse koostamine, suhtlemine uurijaga; 6) tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste analüüsimine; 7) hagiavalduste koostamine ning võlgniku esindamine Harju Maakohtu tsiviilasjades nr 2/1-970/04/N ja nr 2/1-971/04/N. Pankrotihaldur K. Prükk’i toimingud: 1) materjalide ülevõtmine pankrotihaldur M. Tiislärilt; 2) võlgniku esindamine Harju Maakohtu tsiviilasjades nr 2/1-970/04/N ja nr 2/1971/04/N; arestimismääruse täitmise

ldamine; 3) tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste analüüsimine; 4) hagiavalduse koostamine ja võlgniku esindamine tsiviilasjas 2-06-83 (xxx AS hagi Taavi Rauni vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 420 000 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes); 5) hagiavalduse koostamine ja võlgniku esindamine tsiviilasjas 2-05-23824 (xxx AS hagi Raija Ilona Rauni ja Taavi Rauni vastu raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3 183 614.90 krooni nõudes); 6) kohtumised, telefonivestlused ja muu suhtlemine võlausaldajate, kostjate ja kolmandate isikutega, leidmaks kohtuasjade lahendamiseks kokkuleppe võimalusi; läbirääkimiste vahendamine, võlgniku esindamine kokkulepete sõlmimisel; 4

(10)2-05-2689 7) aruannete, kirjade, R. I. Raun, T. Raun ja J. V. Haartmanniga sõlmitud kokkulepete, taotluste ja protokollide koostamine, koosolekute läbiviimine; 8) raamatupidamise

ldamine; 9) suhtlemine uurimisasutustega seoses algatatud kriminaalasjaga; 10) aruannete koostamine. 1.

  1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud xxx AS (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõudeid kokku summas 1 422 746.60 krooni, sellest II järgus (muud tähtaegselt esitatud nõuded) kokku 1 418 513.29 krooni ning III järgus (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 4 233.40 krooni. Tunnustamata jäid 2 võlausaldaja nõuded kokku summas 2 952 297.87 krooni, s.h xxx OÜ summas 47 532.28 krooni ning xxx 2 904 765.59 krooni. Nõuetele esitas vastuväited pankrotihaldur. Võlausaldajad kohtu poole nõuete tunnustamise hagidega ei ole pöördunud. Võlausaldajad ei ole lõpparuande esitamise ajaks alljärgnevalt tunnustatud nõude osas raha saanud: Võlausaldaja II järk Eesti Vabariik AS xxx AS xxx III järk xxx AS Väljamaksmata nõude osa (kroonides) 762 232.50 663.45 617.34 4 233.40 1.
  2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada Pankrotihaldurid on esitanud kohtusse neli hagi: - tsiviilasi nr 2/1-971/04/N (xxx AS hagi xxx vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 753 672 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes); tsiviilasjas 2-04-944 (endine 2/1-971/04) tegi kohus
  3. detsembril 2007 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis xxx välja 753 672 krooni. Nagu öeldud, loovutas xxx AS selle nõude
  4. detsembri
  5. a kokkuleppega xxx ja xxx. - tsiviilasi nr 2/1-970/04/N (xxx AS hagi xxx vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 622 031 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes); - tsiviilasi nr 2-06-83 (xxx AS hagi xxx vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 420 000 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes); - tsiviilasi nr 2-05-23824 (xxx AS hagi xxx ja xxx vastu raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3 183 614.9 krooni).
  6. jaanuaril 2006 sõlmisid kostjad, kolmandad isikud ja AS xxx kokkuleppe (kokkuleppe tingimused on näidatud halduri 13.03.2006 ettekandes). Kohtuasjade menetlused peatati poolte ühise avalduse alusel. Kostjad xxx ja xxx täitsid kokkulepet kuni 28.08.2006, tasudes pankotivarasse kokku 400 000 krooni.
  7. detsembril 2007 sõlmisid xxx, xxx ning Voimax Trading Eesti AS (pankrotis) kokkuleppe kohtuasjade lahendamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks sealhulgas alljärgnevas: 5

(10)2-05-2689 1) Raija Ilona Raun ja Taavi Raun maksavad xxx AS (pankrotis) pankrotivarasse täiendavalt kokku 500 000 krooni hiljemalt 12.12.2007; 2) Nimetatud kokkuleppe täitmise järel puuduvad xxx AS-il (pankrotis) rahalised nõuded xxx ja xxx vastu, sh igasugused nõuded, mis tulenevad xxx AS juhtimisest xxx ja xxx poolt; 3) 500 000 krooni laekumise

l pankrotivarasse läheb xxx ja xxx üle xxx AS nõue xxx vastu summas 753 672 krooni (tsiviilasi nr 2/1-971/04/N); 4) Pärast 500 000 krooni laekumist loobub pankrotihaldur hagidest tsiviilasjas nr 2/1970/04/N, nr 2-06-83 ning nr 2-05-23824. Sealhulgas lepiti kokku, et xxx ja xxx võtavad hoiule xxx AS dokumentatsiooni ja säilitavad seda seaduses sätestatud

s ja ajani. Täiendavalt kokkulepitud summa 500 000 krooni on pankrotivarasse laekunud. Pärast kokkulepitud rahasumma laekumist esitas haldur kohtule menetluste taastamise ja hagidest loobumise avaldused tsiviilasjades 2/1-970/04/N, nr 2-06-83 ja nr 2-05-

  1. Hagidest loobumise avaldused on kohtu poolt vastu võetud ja menetlused lõpetatud. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Pankrotihaldur ei kavatse asjas rohkem hagisid esitada.
  2. Maksejõuetuse tekkimise põhjus xxx AS alustas oma majandustegevust
  3. aastal. Aktsiaseltsi põhitegevuseks oli tööriiete import ning jae- ja hulgimüük nii Eestis kui ka naaberriikides. Ettevõte ei ole tegutsenud alates
  4. aasta augustist. Pankrotihalduri hinnangul oli aktsiaselts maksejõuetu juba
  5. aasta lõpus (omakapital oli miinuses – 5 688 361 krooni). Võlgniku maksejõuetuse põhjustena
  6. aastal võib välja tuua tööriiete nõudluse vähenemise, mitmete olulise suurusega debitoorsete võlgnevuste Lätist ja Leedust laekumata jäämise. Erineval ajal tegutsenud pankrotihaldurite hinnangul asusid võlgnikuga seotud isikud
  7. aastal eelistama ühtesid võlausaldajaid teistele ja tegid juhtimisvigu (laojäägi mahakandmine olulises ulatuses). Kuna need teod pandi toime pärast maksejõuetuse tekkimist, ei saa juhtimisvigu pidada pankroti põhjuseks. Kuna pankrotihaldur sõlmis juhtorgani liikmetega pankrotimenetluses kompromissi, siis pankrotivõlgnikul puuduvad nõuded juhtorganite liikmete vastu (sh võimalikest juhtimisvigadest tulenevad nõuded). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS Voimax Trading Eesti (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud 2001.a, mil võlgniku omakapital ei vastanud seaduses nõutud määrale. Võlgniku juhatuse liikmete suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, ning võlgniku juhatuse liikmetele määrati kriminaalasja lõpetamisel. xxx kui ka xxx kohustus maksta riigituludesse 6 000 krooni. võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tööriiete nõudluse vähenemine, samuti debitoorsete võlgnevust laekumata jäämine. Võlgniku juhatuse poolsed juhtimisvead pandi toime pärast võlgniku maksejõuetuse väljakujunemist, mistõttu need ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks.
  8. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest 6

(10)2-05-2689 Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses pärast AS xxx (pankrotis) kustutamist registrist. AS xxx (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Katrin Prükk’il. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.

§ 4

lg 2 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammääraks: pankrotivaralt suurusega 500 001 – 1 000 000 krooni reegelmäär 73 000 krooni, millele lisandub pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt 10 %.

§ 4

lg 3 kohaselt on pankrotihalduri tasu ülemmääraks pankrotivaralt suurusega 500 001 – 1 000 000 krooni reegelmäär 95 500 krooni, millele lisandub pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt 11 %.

§ 4

lg 7 järgi jaotatakse

§ 4

lõigetes 2 või 3 nimetatud tasu haldurite vahel, kui pankrotimenetlust viib läbi mitu haldurit. AS xxx (pankrotis) pankrotivarasse on pankrotimenetluses laekunud kokku 908 919.41 krooni, sellest pankrotihaldur Marko Tiislär’i tegevusaja jooksul 7 879.50 krooni. Marko Tiislär’ile ei ole tasu määratud. Pankrotihaldurid taotlevad määrata pankrotihaldur Marko Tiislär’i töötasuks 26 589 krooni ja pankrotihaldur Katrin Prükk’i töötasuks 113 892 krooni. Võlausaldajate 12.02.2008 üldkoosolek on nimetatud suuruses pankrotihaldurite tasuga nõustunud. Võlgniku esindajad ei ole oma seisukohta avaldanud, teade lõpparuande koostamise, tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.04.2008. 04.12.2006 kohtumäärusega kinnitati pankrotihaldur Katrin Prükk’i esialgne tasu summas 31 000 krooni, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratava tasuga. 7

(10)2-05-2689 Pankrotihaldurid on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, sealhulgas

ldanud võlgniku raamatupidamist, pankrotivara hoiustamist, teinud toiminguid seoses kriminaalmenetlusega, tuvastanud vara tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses ja esitanud vastavad hagid ilma õigusabi kasutamata ning esindanud võlgnikku kohtumenetlustes,

ldanud kompromissi sõlmimise,

ldanud võlausaldajate ja pankrotitoimkonna koosolekuid jms. Pankrotihaldurite töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 908 919.41 krooni. Vastavalt

§ 3

lg 3 arvestab kohus pankrotihalduri tasu määramisel töö mahtu keerukust ja halduri kutseoskusi. Vastavalt

§ 4

lg 2 oleks pankrotivaralt suurusega 908 919.41 krooni tasu alammäär 113 892 krooni.

§ 4

lg 3 kohaselt oleks pankrotivaralt suurusega 908 919.41 krooni tasu ülemmäär 140 481 krooni. Tulenevalt

§ 4

lg 4 makstakse reeglipäraselt pankrotihaldurile tasu alammääras.

§ 4

lg 6 p 3 ja 5 kohaselt kohaldatakse paragrahvis 4 lõikes 3 nimetatud ülemmäära pankrotihaldurile tasu määramisel ka juhtudel, kui pankrotihaldur ei ole kasutanud täiendavat õigusabi või kui kohus peab seda põhjendatuks. Pankrotihaldurid on taotlenud endale tasu määramist kokku summas 140 481 krooni, s.h Marko Tiislär’ile 26 589 krooni ja Katrin Prükk’ile 113 892 krooni. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldurite taotletud tasu jääb seaduses sätestatud ülemmäära piiridesse ning pankrotihaldurite töö pankrotimenetluse käigus vastab töö keerukusele, halduri kvalifikatsioonile ja täidetud ülesannetele, mis on nõutavad tasu ülemmäära määramiseks, siis on põhjendatud maksta halduritele tasu kokku summas 140 481 krooni. Kuigi pankrotihaldur M. Tiisläri tegevusperioodil on pankrotivarasse laekunud oluliselt vähem raha, on M. Tiislär alustanud ja läbi viinud mitmeid ülesandeid, mida on käsitletud kohtumääruse punktis 1.4., on kohtu hinnangul põhjendatud määrata pankrotihaldur M. Tiislärile tasu enam, kui näeb ette Kord M. Tiisläri pankrotihaldurina tegutsemise perioodil pankrotivarasse laekunud summa eest. Nimetatuga ei rikuta ka võlausaldajate huve, kuna pankrotihaldurite tegevusperioodi jooksul pankrotivarasse laekunud rahast lähtuvalt ei ole ületatud

ülemmäära. Lähtudes PankrS §-ist 65 lg 3 ja

§-ist 3 lg 6 pankrotihaldur Katrin Prükk’ile määratud ja väljamakstud esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel temale määratava tasuga. Seega kuulub K. Prükile väljamaksmisele (113 892 – 31 000) 82 892 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldur Marko Tiislär’ile väljamakstavalt tasult 26 589 krooni maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 8 774 krooni ja Katrin Prükk’ile väljamakstavalt tasult 113 892 krooni maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 37 584 krooni. 8

(10)2-05-2689 Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 4. Kulutuste kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 7

lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega.

§ 7

lg 2 kohaselt peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisi andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg.

§ 7

lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud.

§ 7

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust. Koos lõpparuandega on AS xxx (pankrotis) pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse, milles palub kinnitada halduri kulud summas 61 596 krooni. Nimetatud summa koosneb 2005.-

  1. aastatel: 1) Tartu-Tallinn-Tartu transpordikulust summas 18 408 krooni, kusjuures sõitude eesmärgiks on olnud kohtumised võlgniku ja võlausaldajate esindajaga Tallinnas, osalemine kohtuistungitel Tallinnas, vara arestimine Maardus, üldkoosolekute läbiviimine Tallinnas, 2) bürookulust summas 43 188 krooni (s.h postikulu, kontoritarvete kulu, kontoritehnika kasutus, registrite abonenttasud, sidevahendite kulu, paljunduskulu, sekretäriteenus, dokumentide säilitamise kulud, bürooruumide rendi- ja kommunaalteenuste kulud). Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse läbiviimisel tehtud vajalikke ja põhjendatud toiminguid, on kulutused põhjendatud ning seetõttu tuleb pankrotihalduri tehtud kulutused kinnitada.
  2. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse

l kohus. AS xxx (pankrotis) pankrotihaldur on märkinud, et vastavalt 10.12.2007 sõlmitud kokkuleppele antakse AS xxx (pankrotis) dokumentatsioon võlgniku juhatuse liikme xxx 9

(10)2-05-2689 vastutavale hoiule. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS xxx (pankrotis) dokumendid tuleb tulenevalt ÄS § 219 lg 1 hoiule anda võlgniku juhatuse liikme xxx vastutavale hoiule. Merike Varusk Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.