ÄRAKIRI 2-08-11399 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.juuli 2008.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-11399 Tsiviilasi K T hagi I T vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised, esindajad HAGEJA K T , isikukood xxxx, elukoht xxxx ; esindaja vandeadvokaat Küllike Namm- Rakvere Laada 27, AB Küllike Namm. KOSTJA I T , isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja T V xxxx RESOLUTSIOON Lahutada K T ja I T abielu, mis on sõlmitud xxxx.a. Lääne-Viru Maavalitsuses kanne nr. xxxx all. Välja mõista I T elatise katteks alates 27.03.2008 poeg K `i, sündinud xxxx ülalpidamiseks 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni ja poeg I `i, sünd. xxxx ülalpidamiseks 2175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni, kuid mitte vähem kui ½ vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast K T kasuks. Menetluskulude jaotus Hagilises abieluasjas(abielulahutuse nõue) jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Elatise nõude osas hagejal tekkinud menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded Hagiavalduses esitatud nõude kohaselt soovib hageja lahutada abielu, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja tarvitab alkoholi, on hageja suhtes füüsiliselt vägivaldne, ähvardab teda, lapsi ja nendega koos elavat hageja pensioniealist ema. Seoses alkoholi tarvitamisega on kostja korduvalt viibinud ravil erinevates raviasutustes, kuid on sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist. Kostja käitumise tulemusel on halvenenud laste tervis, Ivaril on tuvastatud raske puue. Kostja vägivaldne käitumine ja sellest tingitud pingeline kodune olukord põhjustab lapsel haigushoogusid. Ivari kohta koostatud rehabilitatsiooniplaanist nähtub, et I kõrge sisepinge põhjuseks on probleemid peresuhetes. Samuti keelab kostja hagejal lastega pereterapeudi juures käimast. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole poolte tänaseks lõppenud abielusuhete taastamine enam võimalik. Abielusuhete lõppemise ajaks nimetab 2007.a. augustit. Kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud alates 01.01.
- Arvestades kostja varanduslikku seisundit ja laste vajadusi, on põhjendatud, et kostjalt mõistetakse välja elatis igakuise elatusrahana 2500 krooni kuus lapse kohta. Menetluse käigus muutis hageja elatise nõuet ja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest seaduses ettenähtud miinimumsuuuruses. Kostja vastuväited Kostja ei ole sisulist kirjalikku vastust tähtaegselt hagile esitanud. Kostja kirjaliku vastusena esitatud 14.04.2008 dokumendis märgitakse üksnes, et otsitakse kohtuvälist kompromisslahendit. Suuliselt istungil esitatu kohaselt soovib pereelu jätkata. Riiud on igas peres. Kostja leiab, et mõlemad on närvilised. Kostja tunnistab, et on viina võtnud, kuid see oli varem. Kostja soovib leppimisaega. Peale leppimisaja möödumist määratud istungil tunnistas, et leppimine ei ole õnnestunud ja et abielu säilitamine ei ole võimalik. Kostja ei nõustu hageja esitatud põhjendustega abielu lahutamiseks, kuid et ühepoolselt suhte jätkamine võimalik ei ole, ei näe ta ka vajadust vaielda põhjuse üle. Elatise maksmise osas esitab vastuväite, et kuna seni on koos elatud, siis kõiges lastele vajaminevas on ta materiaalselt osalenud, kuid ei ole pidanud vajalikuks seda dokumenteerida. Kostja leiab, et elatise tagantjärgi nõudmine on põhjendamatu ja et kuna ta siiani on vabatahtlikult laste ülalpidamises osalenud, siis puudub üldse alus elatise väljamõistmiseks. Ehkki kostja kahtleb ka selles, kas lastele kulub ülalpidamiseks elatisena seaduses miinimumsumma sätestatud suurus, kinnitab ta samas, et on teinud vähemalt alates hagi menetluses oleku ajast tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi. Kostja on nõus tasuma elatist miinimumsuuruses, kuid soovib seda teha alates kohtuotsuse tegemise päevast. Kohtu järeldused Kuna üks pool eitab suhete taastamise võimalikkust ning lahus elatakse juba piisavalt pikka aega (hageja teatel 2007 augustist, kostja teatel 2007.a. lõpust), siis ei näe ka kohus poolte lepitamisel perspektiivi. Kohus on ka kostja soovil andnud võimaluse leppimiseks, kuid hageja kinnitusel on olukord muutunud vaid hullemaks ning ka kostja kinnitusel, ei ole leppismaeg andnud loodetud tagajärgi. Asjaolu, kas lahutuse põhjuseks on kostja alkoholilembus või muudest põhjustest tingitud arusaamatused ja tülid, omab tähtsust üksnes sellest aspektist, et ehkki kostja eitab alkoholiprobleemi, ei ole ta eitanud seda, et teineteisega rahulikul viisil suhtlemine ei ole võimalik ja et igasugune suhtlemine lõpeb nääklemisega ja süüdistustega. Suhete lõppemise ajaks tuleb lugeda 31.12.2007; ehk viimane ajaline määratlus, mille üks või teine pool on nimetanud. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Hageja väitel ei ole kostja alates 2008.a. laste ülalpidamist toetanud; kostja oma kirjalikus selgituses väidab, et hageja pole tõendanud kostja mitteosalemist tagasiulatuvalt alates 01.01.
- Kostja kinnitusel on seni lapsi koos kasvatatud ja vastavad kulutused sõltuvad sissetulekute suurusest. 10 aastat, kui abikaasa oli kodune, pidas kostja perekonda ülal. Kostja kinnitusel ei ole ta kunagi keeldunud laste ülalpidamisest ja seetõttu ei ole elatusraha väljamõistmiseks alust. Vastusele lisatud palgatõendi kohaselt on kostja töötasu OÜ-s xxxxVirumaa 6000 krooni kuus, samuti on lisatud töötasutõend OÜ-s xxxx töötamise kohta kuni 15.03.2008, töötasuga 3600 krooni kuus ning arstliku ekspertiisi otsus, mille kohaselt kostjale on määratud töövõimekaotus 50% ulatuses, taasläbivaatustähtajaga 01.04.
- PerekS § 61 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus leiab, et elatise asjas peab tõendamiskoormus langema sellele, kes väidab positiivset asjaolu, ehk tegevust ehk antud juhul tuleb kostjal tõendada, et ta on laste ülalpidamises osalenud. Ülalpidamises osalemine loetakse toimunuks siis, kui see on toimunud regulaarselt ja piisavas ulatuses. Seda asjaolu on võimalik tõendada. Kostja ei ole esitanud asjaolu, et hagis oleks laste vajadustena nimetatud summad põhjendamatud, kostja on menetluse lõpuks olnud nõus elatise maksmisega seaduses sätestatud miinimumsuuruses ning tehes tema enda väitel lastele kulutusi tuhandetes kroonides, on kostja kohtu hinnangul sellega ka aktsepteerinud laste põhjendatud vajadusi. Kostja ei ole esitanud väidet, et tema sissetulek ei võimaldaks laste ülalpidamises osaleda ulatuses, mida on hageja põhjendatuks pidanud taotleda. Kostja on üksnes esitanud väite, et ta on seni ülalpidamises osalenud. Kohus leiab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea hageja, kes soovib elatist seaduses ettenähtud miinimumsuruuses, tõendama seda, et see summa on laste vajadusi arvestades põhjendatud, samuti ei ole kohtupraktika kohaselt elatise miinimumsummma nõude esitamisel vajalik, et hageja tõendaks selles summas kulutuste tegemist. Kostja väitega, et ta on teinud lastele kulutusi tuhandetes kroonides, on kohtu arvates ka põhistatud asjaolu, et tema sissetulek, varanduslik seisund võimaldab maksta elatist miinimumsuuruses. Kostja vaidleb selle üle, kas ta oleks pidanud koguma ja esitama tõendid selle kohta, et ta on täitnud laste ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et teades hageja poolt esitatud nõuet, mille kohaselt ta nõudis elatist tagantjärele ( ja mida hageja menetluse kestel muutis kostjale soodsamaks nõudeks ”alates hagi esitamisest”)- oli kostjal igati võimalik, vähemalt alates hagimaterjalaide kättesaamisest, valmistada end ette selleks, et vajadusel tõendada tema poolt elatise maksmise kohustuse täitmist. Kostja väide, et ta seda ei teinud suhete jätkumise lootuses, ei ole arvestatav. Sõltumata täiskasvanud osapoolte suhete jätkumisest või lõppemisest, säilib lapsevanemal kohustus osaleda oma alaealiste laste ülalpidamises. Seega saanuks kostja vajadusel säilitada kõik tšekid, arved toimingute kohta, mida ta seostab laste ülalpidamises osalemisega. Kui kostja ei pidanud vajalikuks suhelda hagejaga kontoarvete kaudu ehk maksta elatiseks soovitud summa hageja pangakontole, siis riigikohtu otsuste nr. 3-2-1-26-99, 3-2-1-24-02 kohaselt maksekohustuse täitmise tõendamise koormis lasub maksjal ehk et kostja pidanuks end varustama tõendiga täitmise kohta. Asjaolu, et kohustuste täitmise üle on vaidlus, oli kostjal teada vähemalt alates 29.03.2008 ehk alates hagimaterjalide kättesaamisest. Seega vähemalt sellest ajast tehtud kulutused saanuks kostja tõendada. Kohtu poolt tõendite esitamiseks antud tähtajal on kostja esitanud küll oma varandusliku seisundi kohta tõendeid, kuid mitte tõendeid selle kohta, mis ajast alates ja kui suures ulatuses on ta laste ülalpidamises osalenud. Ja seetõttu ei saa kohus lähtuda kostja paljasõnalisest väitest elatise maksmise kohustuse täitmise kohta. Tõendid Menetluse käigus uuritud tõenditeks on laste sünnitunnistuse ärakirjad; abielutunnistus; I T arstliku ekspertiisi otsus ja rehabilitatsiooniplaan, mis kinnitavad hagis esitatud asjaolu lapse tervisliku seisundi kohta; kostja töötasu suurust kinnitavad tõendid OÜ-st xxxx ja OÜ-st xxxx ning kostja tervislikku seisundit fikseeriv arstliku ekspertiisi otsus, mille kohta kostja väide, et see tervislik seisund on põhjustatud abielulahutusprotsessist. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus
- augustil 2008.a Nooremreferent /allkiri/ M. Leimann I.Golubev I.Golubev