3-07-2636/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2008, Jõhvi 3-07-2636 V. G kaebus AS G4S Ida –Eesti linnatranspordi teenindaja poolt 22.11.2007 tehtud viivistasu otsuse nr. VTO 000370 tühistamiseks
2. märts 2008 V. G ja tema esindaja Willem Ignatjev, AS G4S Ida-Eesti esindaja Marko Tiirik ja Jõhvi Vallavalitsuse esindajad Riho Sillar ja Hermo Piirsalu Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Mõista V. G AS G4S Ida-Eesti kasuks välja õigusabi kulu 3500 (kolme tuhande viiesaja) krooni ulatuses. Kaebaja menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.11.2007 koostas AS G4S Ida-Eesti linnatranspordi teenindaja Aime Käbin viivistasu otsuse nr. VTO 000370 (t.l. 3), milles määrati liiklusseaduse § 50’ lg. 1 ja 6 tuginedes 480 krooni suurune viivistasu selle eest, et 22.11.2007 kell 15.38 oli sõiduauto Volkswagen registreerimismärgiga xxx pargitud Jõhvi linna tasulisel parkimisalal Rakvere 5 ilma parkimistasu maksmata. 28.12.2007 esitas V. G Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2), palus eelnimetatud viivistasu otsus tühistada ja leidis, et Jõhvi kesklinnas püstitatud liiklusmärgid on arusaamatud ega ole kooskõlas liikluseeskirjaga. Ta väitis, et liiklusmärkide kohaselt ei laiene tasulise parkimise tsoon Rakvere tänaval Agdec Kaubamaja ja Hansapanga osakonna vahele. Oma väite kinnituseks viitas kaebaja sellele, et ühesuunalist teed ja parkimisala tähistavad liiklusmärgid 521 ja 387 asuvad sõidutee vastaspoolel tänavavalgustuse posti küljes. Vee leidis kaebaja, et tänavavalgustuspostile paigutatud sildike „üks tund tasuta“ on kohalike liikluskorraldajate kehtetu leiutis ja märkis, et 1 liikluseeskirja kohaselt võivad tasulisel parkimisalal reguleerida tasuta parkimist vaid liiklusmärgid 872 ja
3. AS G4S Ida-Eesti kirjalikus vastuses (t.l. 19-24) ei peetud kaebust õigeks, paluti see rahuldamata jätta, viidati Jõhvi Vallavolikogu 19.04.2007 määrusele nr. 70 ning märgiti, et antud juhul ei esine ühtegi liiklusseaduse § 50 lg. 2 ja volikogu määruse § 5 lg. 2 tulenevat kaebuse esitamist õigustavat asjaolu. Seejuures selgitati oma seisukohti liiklusmärkide tähendusest ning väideti, et kuna Rakvere tänaval on majade 3 ja 5 juures ühesuunaline liiklus, kehtivad paigaldatud liikluskorraldusvahendid kogu tee ulatuses. Kolmanda isikuna kaasatud Jõhvi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 43-45) ei tunnistatud samuti kaebust, selgitati Jõhvi linnas kehtiva tasulise parkimise korraldust ja leiti, et kaebuse järeldustest tulenevalt sai kaebaja üheselt aru paigaldatud liiklusmärkide tähendusest ja asjaolust, et viibib tasulisel parkimisalal. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kirjalike väidete ja nõuete juurde ning esitasid kokku 2130 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude. Willem Ignatjev väitis, et kaebaja trahvimine on alusetu, sest parkimine üle ühe tunni ei ole tuvastatud ja vaidlustatud otsuses pole märgitud, mis kellaaegadel parkimine toimus. Veel väitis ta, et 22.11.2008 puudus Rakvere tänaval liiklusmärkide all märk 873, mis kohustab arvestama parkimise aega. V. G ise leidis, et Rakvere tänavale paigutatud märgid on vastuolulised ja viivad juhi eksitusse ning lisas, et kella kohustab kasutama valge taustaga märk või lisatahvel, paigutatud oli aga sinise taustaga märgid ja parkimiskohta näitavad märgid üldse puudusid. AS G4S Ida-Eesti ja Jõhvi Vallavalitsuse esindaja Marko Tiirik jäi samuti kirjalikult väidetu juurde, esitas 6903 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude ja märkis, et kaebaja pole nimetanud ühtegi õigusakti, mida viivistasu otsus rikub. Ka Jõhvi Vallavalitsuse esindajad jäid kirjaliku vastuse juurde. Riho Sillar märkis, et märk 873 pole asjakohane, kuna see näitab lubatud pikimat parkimiskestust. KOHTU PÕHJENDUSED Sõidukite parkimisega seonduv on reguleeritud liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud liikluseeskirjas. Liiklusseaduse § 50 lg. 4 lg. 5 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik, kes on õigustatud kehtestama ka tasulist parkimist. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused tasulise parkimise korraldamisel on kehtestatud sama seaduse § 50’ lg. 1, 2, 3 ja
4. Muuhulgas võimaldavad need kehtestada tasulise parkimise ala, parkimistasu määrad ja parkimissoodustused ning anda parkimise järelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ja viivistasu määramise halduslepinguga üle eraõiguslikule juriidilisele isikule. Jõhvi Vallavolikogu 19.04.2007 määrusest nr. 70 (t.l. 35-38) nähtub, et Rakvere tänava majade 3, 5, 7 ja 9 esine ala on arvatud Jõhvi linna avaliku tasulise parkimisala koosseisu. Kohapeal kinnitavad seda ala algusesse paigaldatud liiklusmärgid 387 ja 578 a (t.l. 66). Esimesena nimetatu on liikluseeskirja kohaselt mõjualamärk ja tähendab seda, et sellel kujutatud parkimist lubav märk kehtib kogu alal. Teine teeb osutusmärgina teatavaks, millisel ajal ja määrades on parkimine tasuline. Liikluseeskirja lisa 2 kohaselt on just märk 578 see, millega tuleb tähistada tasulist parkimist. Kaebuses nimetatud märgid 872 ja 873 aga on lisateatetahvlid, mis täpsustavad või piiravad liiklusmärgi mõju. Kohtuistungil kaebuse esitamise põhjusena ära nimetatud tahvli 873 puudumine ei saa käesoleva juhtumi puhul kuidagi anda alust kaebuse nõude rahuldamisele, sest sellega tehakse teatavaks lubatud pikim parkimiskestus, Jõhvi Vallavolikogu pole aga oma 19.04.2007 määruses nr. 70 parkimisaega ühelgi tasulisel parkimisalal piiranud. Liikluseeskirja liiklusmärke käsitlevas lisas 2 ei sisaldu märke, mis tähistaks otseselt parkimiskella kasutamise või muul viisil parkimisaja märkimise kohustust. Ka sellekohane selgitus on selles lisas toodud vaid asjasse mittepuutuvate parkimiskestust tähistava osutusmärgi 577 ja lisateatetahvli 873 juures. Muude tasulist parkimist reguleerivate märkide puhul tuleb seega lähtuda liiklusseadusest, 2 mille § 50’ lg. 4 ja 4’ on sõnaselgelt kehtestatud, et parkimistasu tuleb maksta enne või vahetult peale parkimise alustamist, kui aga mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil sõiduki esiklaasil või armatuurlaual teada andnud, tekib tal parkimistasu maksmise kohustus alles 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Seega tuleneb parkimise algusaja teatavaks tegemise kohustus otseselt kõigile liiklejaile täitmiseks kohustuslikust liiklusseadusest. Põhimõtteliselt sama parkimistasu maksmise kord on ära toodud ka eelnevalt juba nimetatud Jõhvi Vallavolikogu otsuse § 4 punktides 1 –
5. Neis sätetes on kehtestatud ühe tunni pikkune tasuta parkimise õigus ja märgitud, et kui mootorsõiduki juht pole parkimise alustamisel parkimise algusaega teatanud, tekib tal parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Arusaamatud ja õigusaktide sätetest mittetulenevad on kaebuse esitaja väited selle kohta, et tasulise parkimise ala laienes vaid tee paremale poolele, et ühesuunalist liiklust tähistav märk 521 on parkimisala tähistava märgiga 387 vastuolus ning parkimisala tähistava märgi juures peavad olema ka parklat ja parkimiskorda tähistavad märgid 575a ja 576c (t.l. 2 ja 56-57). Liikluseeskirja § 141 kehtestatu kohustab küll üldreeglina parkima sõiduki asulas sõidutee paremale poolele, kuid lubab seda ühesuunalise tee puhul teha ka vasakul poolel. Seega ei välista ühesuunalist liiklust tähistav märk parkimist tee kummalgi poolel ega saa ka vähimalgi määral parkimisala märgiga vastuolus olla. Osutusmärgid 575 ja 576 tähistavad parklat ja selles kehtivat parkimise korda. Antud juhul on parkimist tähistav märk kogu ala suhtes kehtival mõjuala märgil 387 olemas ning liikluseeskirja § 148 kehtestatu võimaldab ka olukorda, et parkimiskohad pole tähistatud. Kaebaja poolt esitatud fotodelt (t.l. 66) ei nähtu vallavolikogu otsuse kohast ühe tunni pikkust tasuta parkimist. Kuna kaebaja oma parkimise algusaega ettenähtud korra kohaselt ei märgistanud, ei tekkinud tal tasuta parkimise õigust ja tema nõude lahendamise seisukohalt pole tähendust, kas ja kuidas oli see asjaolu liiklejatele teatavaks tehtud. Liiklusseaduse § 502 lg. 1 kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimise aeg on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või paigaldatud. Käesolevas asjas pole vaidlust selles, V. G parkis talle kuuluva sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx (t.l. 26) 22.11.2007 kell 15.38 Jõhvi linnas Rakvere tänaval alal, mis on määratletud tasulise parkimise alana, kuid ei tasunud parkimistasu ega paigutanud sõidukile ka parkimisaja algust tähistavat parkimiskella või muud kirjalikku teavet. Seega ei laienenud talle tasuta parkimise aeg, parkimise järelevalvet teostanud isik oli õigustatud viivistasu määrama ega pidanudki vastavasse otsusesse parkimise kestust ning selle alguse ja lõpu aegu märkima. Eeltoodust tulenevalt on V. G kaebus põhjendamatu ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse alusetusest tulenevalt jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt rahuldamata ka kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 2130 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõue (t.l. 6061). AS G4S Ida-Eesti poolt õigusabi saamiseks tehtud 6903 krooni suurune kulutus (t.l. 62-63) on asja keerukuse astet, koostatud vastuse mahtu ja kohtuistungile kulunud aega arvestades küll igati tõepärane, kuid kaebaja suhtes ebaõiglane. Kuna esitatud väidete (t.l. 58) ja pensioniraamatu kannete (t.l. 64-65) kohaselt on tegemist inimesega, kes saab töövõimetuspensioni ega tööta, on põhjendatud kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 10, jätta AS G4S Ida-Eesti kulud ligikaudu pooles ulatuses tema enda kanda ja mõista V. G välja vaid 3500 krooni. Parkimise järelevalve teostamine tasulisel parkimisalal, parkimistasude maksmise kontroll, viivistasu määramise otsuste tegemine ja vaidluste lahendamisel osalemine on Jõhvi Vallavalitsusega sõlmitud halduslepingu (t.l.28-33) järgi AS G4S Ida-Eestile üle antud avalik-õiguslik ülesanne. Seega tuleneb vaidlus selle äriühingu tavapärasest tegevusest, mille jaoks polnud nii suures ulatuses 3 õigusabi teenuse väljast ostmine tingimata vajalik. Kolmanda isikuna kaasatud Jõhvi Vallavalitsus oma kulude kohta nõuet ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 58), seega jäävad võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 alusel tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 4