Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse
lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõ väljavõtt äljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast. 1 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 24.09.2007.a. otsusega kriminaalasjas nr. 107-9155 mõisteti Andrei Bogdanov kuriteo toimepanemises süüdi KarS § 239 järgi. Vastavalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja süüdistatava 12.07.2007.a. kokkuleppele nõustus kostja süüdistuse sisu, tekitatud kahju laadi ja suurusega, milleks on GMP Grupp AS-ile tekitatud materiaalne kahju summas 44 974 krooni ja 20 senti. Eesti Vabariik hüvitas GMP Grupp ASle kahju summas 38 297 krooni ja 11 senti ning omandas nõudeõiguse kostja vastu. Hageja palus kostjal kahju hüvitada, kuid kostja hageja kirjale ei vastanud, summat ei tasunud. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 täpsustab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja tegevus oli õigusvastane ja ilma kostja õigusvastase tegevuseta poleks kannatanule kahju tekkinud. Seega on kannatanul kahju tekkimine kostja õigusvastase tegevuse otsene tagajärg ja kostja vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Hageja palub kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 38 297 krooni ja 11 senti ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad kohtuotsus, kokkulepe, võlanõue, käsundusleping, VV korraldus, õiendid, lepingud, arved, kahju hüvitamise ettepanek, käskkiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 27.02.2008.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega „ei ela sellel aadressil“. 24.03.2008.a. saatis kohus kostjale hagimaterjali kriminaalhooldajate vahendusel, kuid hagimaterjal tagastati edasiandmatult teatega, et kostja on tagaotsitav. Kohus teavitas kujunenud olukorrast hageja esindajat, kes 17.04.2008.a. esitas taotluse menetlusdokumentide kostjale avalikult kätte toimetamiseks. Kohus 17.04.2008.a. määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 20 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates.
5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 17.04.2008.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. 2 Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja süü kannatanu omandi rikkumises on tuvastatud kriminaalasja menetlemise käigus ja tekkinud kahju on kostja õigusvastase tegevuse tagajärg.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega tuleb riigilõiv 2 250 krooni kostjalt kohtukuluna välja mõista riigituludesse. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on kohtuteadete avaldamiseks riigilõivu ette tasunud 200 krooni, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 200 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus kohaldas VÕS §-de 1043, 1045 lg. 1 p. 5 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ S. Tooming Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 8. augustil 2008. a. Nooremreferent L. Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.