← Eesti

2-07-20877/12

Obsah (5)§ 162§ 657§ 654§ 652§ 405

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-20877 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Mart Reino Tsiviilasi

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt tulenevalt sellest, et kostja maksis võlgnevuse menetluse kestel vabatahtlikult. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, sest hageja kohtusse pöördumine oli tingitud asjaolust, et kostja vabatahtlikult nõuet ei täitnud. Kohus ei märganud asja menetlemisel, et hageja ei olnud tasunud riigilõivu ja oli esitanud menetlusabi taotluse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus menetlusabi taotlust ei lahendanud, kuid kohtuotsusega kuulub hagi rahuldamisele, tuleb riigilõiv käesoleva hagi menetlemise eest summas 250 krooni välja mõista kostjalt riigituludesse. Apellatsioonkaebuse põhjendused

  1. Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja jätta riigilõiv ja menetluskulud hageja kanda. Kui hageja oleks esitanud ühistust väljaastumise avalduses ka nõude ettemaksu tagastamiseks, oleks seda koheselt tehtud. Kui 800 krooni ülekandmine panga poolt kostjale oli eksitus, oleks hageja pidanud esitama nõude pangale. Apellandile on arusaamatu hagi menetlemine ilma hageja poolt riigilõivu tasumata. Viivitusintressi nõue on alusetu, kuna panga intress on 0,2% mitte 7%. Apellant ei mõista, miks tehti kohtuotsus ilma kostja osavõtuta ja miks unustati kostjale kutse saata. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Hageja leiab, et ta on korteriosaku võõrandanud ja ettemaksu tagastamise nõue on seetõttu seaduslik. Hageja ei tasunud hagi esitamisel riigilõivu, sest oli esitanud menetlusabi taotluse. Kuna vastavalt

§ 162

lg kohaselt kannab menetluskulud kaotaja, oleks kostjal tulnud riigilõiv niigi tasuda, kas siis hagejale või riigituludesse. Õige oli viivise väljamõistmisel juhindumine VÕS sätetest. Kuna kohus teatas pooltele asja lahendamisest lihtmenetluses, ei toimunud kohtuistungit ega väljastatud kohtukutseid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 13. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

  1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli kohustus tagastada hagejale hageja poolt tasutud ettemaksuna tasutud ja liikmesuse lõppemisel tasutud summad. Esitatud tõenditega on kooskõlas 3 kohtu järeldus, et kostja kohustus tasuda ettemaks muutus sissenõutavaks 06.01.
  2. Juhindudes VÕS § 113 lg-st 1 arvestas kohus viivise. Arvutuskäigule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuna kostja tagastas menetluse kestel 2372,80 krooni, oli viivise nõudes hagi rahuldamine seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulude jätmine kostja kanda oli kooskõlas

§ 162lg-ga 2.

Maakohus lahendas vaidluse

§ 405korras lihtmenetluses kohtuistungit pidamata ja ei ole rikkunud kaebaja õigusi.

Apellatsioonkaebusele lisatud tõenditest on osa esitatud varem maakohtule ja ülejäänud jätab kolleegium kooskõlas

§ 652lg-ga 4 tähelepanuta.

Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. U.Loonurm M.Reino I.Nõmm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.