Obsah (4)

§ 438§ 436§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-13975 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi M.P

§ 438

hindab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Hageja tugineb hagiavalduses AÕS § 26, KOS § 13, TsK § 477, VÕS §
3. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
4. juulit
5. a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast
6. juulit
7. a.
8. Võlgnevus tekkis M. P. ajavahemikus 07.1997 – 17.09.
9. a (tl 41-44). Seega osaliselt hõlmab ajavahemik 01.07.
10. a eelnevat aega ning langeb tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivuse aja perioodi.
11. Kuni 30.06.
12. a kehtisid TsK alusetu rikastumise sätted (TsK § 477) ning alates 01.07.
13. a kehtivad VÕS § 1027 jj alusetu rikastumise sätted.
14. Ekslikud on hageja viited nõude alusena AÕS § 26 ja KOS §
15. Kuni 30.06.
16. a kehtinud AÕS § 26 redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 redaktsiooni. KOS § 13 on aga kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.
17. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista alusetult säästetud 1 014,68 krooni. Vastavalt hageja poolt esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestusele on kostja M. P. jätnud hagejale perioodil 07.1997 -17.09.
18. a tasumata 1 014,68 krooni tarbitud soojusenergia eest (tl 40-44).
19. Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja nõuab 1 014,68 krooni teenuste eest, mis on faktiliselt arvestatud 2,10 m2 vannitoa külma siugtoru eest (tl 14). Kuna vannitoa siugtoru oli aastate vältel külm, leiab kostja, et nõuda tasu kütmata vannitoa toru eest on põhjendamatu. KÜ Puru tee 24 tõendi kohaselt kinnitab korteriühistu esimees, et korteriühistu registreerimise ajal 27.07.
20. a oli mõned päevad soojaveevarustus häiritud. Probleeme oli mõnedes korterites, kus ei soojenenud torud (konkreetseid kortereid nimetada ei ole võimalik) (tl 22).
21. Kostja selgitas kohtuistungil 21.02.
22. a, et kuna vannitoas oli radiaator külm, tegi ta vannitoa kohta eraldi arvestuse, millega võttis korteri kütmise üldpinnast maha 2, 10 m2 ja tegi ümberarvestuse palju oleks pidanud maksma keskkütte ja vee soojendamise eest (tl 46).
23. Hageja esindaja leiab, et kostja on kaasomanikuna kohustatud maksma üldkasutatavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbiva soojuse eest. Kostja korteri köetavaks jääkpinna suuruseks on arvestatud 2, 10 m2, mille eest on kostjal ka kohustus tasuda. Kütteperioodi vahelistel kuudel arvestas hageja soojaveevarustuse 4 kaudseid kulusid majandusministri 11.08.
24. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika kohaselt. Kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, mille kaasomanikuks on kõik elamu korteriomanikud, siis soojuskadude tasumise kohustus lasub ka kostjal kui korteriomanikul.
25. Kohus leiab, et keskküttesüsteemi puhul on tegemist korteriomanike kui elamu kaasomanike varaga. Vaidlusalune usstoru on keskküttesüsteemi üks osa, mis sõltumata tema asukohast (ka siis kui asub korteriomandi reaalosa piires) kuulub korteriomanike kaasomandisse.
26. KOS § 2 lg 1 sätestab korteriomandi eseme reaalosa mõiste ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Nimetatud sätetest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstakud on korteriomanike kaasomandis.
27. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstakuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest (sama seisukohta on väljendanud Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-38-05).
28. Kuni korteriomandi seaduse vastuvõtmiseni 15.11.
29. a kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 järgi korraldas elamu haldamist kuni elamu üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele eluruumide erastamise kohustatud subjekt.
30. Seega leiab kohus, et teenuse osutaja ei saanud mõjutada ega vastutada elamusisese keskküttesüsteemi korrasoleku eest.
31. Kostja, tehes ise ümberarvestuse, tasus sisuliselt sooja tarbimise eest oma äranägemise järgi. (tl 46).
32. 30.10.2002 -06.09.
33. a on hageja arvestanud kostjale soojusenergia tarbimise eest 7 903, 63 krooni, millest kostja M. P. on tasunud 6 888, 95 krooni. Seega on kostja võlg hageja ees 1 014,68 krooni ( 7 903,63 – 6 888,95 = 1 014,68 krooni).
34. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. VIII Menetluskulud 27.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

28. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

1. Kuna kohus rahuldab hagi, kannab hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud kostja M. P. 5
2. Vastavalt

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Kohtunik 6