KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-7858 Tsivii

tja V.E (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x)

tja T.N (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu
2. detsembri 2007 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik hageja J.P menetluskulud

tja V.E kanda. 2. Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega maakohus rahuldas J.P hagi V.E ja T.N vastu ja kohustas

tjaid võõrandama korteriomandi nr xxxxxxx (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa) ning määras kindlaks otsuse täitmise aja ja viisi, so andis V.Ele ja T.Nle tähtaja kaks kuud arvates otsuse jõustumisest korteriomandi nr xxxxxxx vabatahtlikuks võõrandamiseks ning otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määras korteriomandi nr xxxxxxx võõrandamise viisiks enampakkumise täitemenetluses.

1. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
2. J.P esitas maakohtule hagi V.E ja T.N vastu, paludes kohustada

tjaid võõrandama neile kuuluv korteriomand nr xxxxxxx asukohaga Tallinnas, x ja anda tähtaeg vabatahtlikuks võõrandamiseks kaks kuud alates otsuse jõustumise päevast ning kui

tjad vabatahtlikult 2

4. tähtaja jooksul ei võõranda korteriomandit, siis määrata korteriomandi võõrandamise viisiks võõrandamine enampakkumise teel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ostis hageja
5. a juulis Tallinnas, x majas korteri nr x, mis asub elamu I korrusel. Umbes nädal pärast korteri ostmist toimus veeleke

tjatele kuuluvast korterist hageja korterisse. Suure vaevaga õnnestus korteri nr x omanikule V. E selgeks teha, et tema korteris on veetorustik katki ning tal tuleb see ära parandada. Hageja tegi oma korteris uuesti osalise remondi.

tjate korteris elab V. E antisanitaarsetes tingimustes, seal on suur hulk koduloomi. Hageja korterisse ja rõdule on siginenud prussakad, kellest on võimatu lahti saada. Hageja ei julge oma korteri tagumise toa akent avada, sest mitmel korral on ülemise korruse aknast (korterist nr x) tühjendatud uriinianumat nii, et hageja korteri aken on üle ujutatud haisva uriiniga. 07.09.2004 pöördus hageja KÜ Mustamäe x juhatuse poole avaldusega ja palus abi korteri nr x elanike korralekutsumiseks ning antisanitaarse olukorra likvideerimiseks. 02.06.2003 ühistu üldkoosolekul nõudsid korteriomanikud korteri nr x sanitaarnormidega vastavusse viimist, kuid tulemusteta. 2004. a pöördus neli sama trepikoja korteriomanikku KÜ juhatuse poole eesmärgiga kutsuda korrale korteri nr x omanikku V. E, et ta tagaks korteris normaalse sanitaarse olukorra. 27.07.2004 arutati üldkoosolekul sama korteriga seonduvaid küsimusi. Koosolekul tehti otsus ja

tjatele ettepanek korteri vabatahtlikuks võõrandamiseks ning väljakolimiseks tähtajaga kuni 01.11.2004. Otsus pandi V. E posti. Olukord ei ole muutunud.

tjate korteris on neli 4 kassi, keda lastakse joosta mööda trepikoda ja õues. Kassid märgistavad territooriumi trepikojas ja paljunevad keldris, olles sellega kirpude levitajaks ja sanitaartehnilise süsteemi ja isolatsiooni kahjustajaks. Korteris nr x elavate naabritega on kooselu võimatu.

tjad rikuvad korteriomandiseaduse (

) § 11 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. 27.03.2006 korteriomanike üldkoosolekul, kus osales enamus korteriomanikke, otsustati pöörduda kohtusse hagiga korteri nr x omanike vastu. Üldkoosoleku otsusest teavitati kõiki korteriomanikke, sh

tjaid. KÜ juhataja tahtis lahendada

tjatega küsimust korteri nr x võõrandamisest kohtuvälises korras. Selle eesmärgiga kutsuti

tjad 13.02.2007 vestlusele. Vestlusest võttis osa ainult T. N, kes teatas, et on nõus juhatuse ettepanekuga korteri võõrandamiseks kohtuvälises korras. V. E kohale ei ilmunud. 16.02.2007 arutas ühistu juhatus ja

tja T. N sama küsimust, ent V. E arutelule ei tulnud. Pooled koostasid akti.

tjate seisukohad 6.

tja V. E hagiavaldusele ei vastanud.

tja T. N hagile vastu ei vaielnud ja on nõus korteri võõrandamisega. Vastuses märkis T. N, et ta on proovinud mitu korda tekkinud olukorda teise kaasomanikuga lahendada, kuid V. E ei ole sellele reageerinud. 2003.a pakkus ta V. Ele abi korteri korrastamiseks, kuid viimane ei olnud sellega nõus. V. E ei lase T. Nd korterisse. Menetluskulud peaks kandma V. E, kuivõrd tema on põhjustanud hagiavalduses kirjeldatud olukorra. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 7. Maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud selliselt, et hageja menetluskuludest jäävad 90% V. E ja 10% T. N kanda. 8. Maakohus tuvastas, et hageja on Tallinnas, x asuvas majas korteriomandi xxxxxxx omanik (reaalosa korter nr x) ning

tjad on korteriomandi nr xxxxxxx kaasomanikud (reaalosa korter nr x) selliselt, et V. Ele kuulub ¾ mõttelist osa ja T. Nle ¼ mõttelist osa kaasomandist.

§ 10

lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega ning lg 2 järgi on korteriomanikul õigus kasutada 3 kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Samas vastab sellele õigusele ka vastav kohustus ning

11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus luges tõendatuks asjaolu, et korteris x on antisanitaarne olukord, mille mõjutused häirivad teisi sama elamu elanikke ja korteriomandite omanikke. V. E peab hulganisti kasse, kelle üle puudub kontroll ja kes mustavad maja koridori. Korteris on parasiitputukad, kelle hävitamisele V. E kaasa ei aita.

tja ei ole hoidunud kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja mis tähendab, et ta on rikkunud

§ 11

lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust.

tja T. Nl ei ole õnnestunud märgitud olukorda muuta, millest tulenevalt kannab ta teiste korteriomanike ees samasugust vastutust kui teine kaasomanik.

§ 14

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

§ 14

lg 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel (

§ 14lg 3) ja nimetatud tingimus on täidetud.

Kuivõrd korteriomand nr xxxxxxx on siiani võõrandamata, on hageja kui korteriomandi nr xxxxxxx omanik õigustatud nõudma

14 lg 5 alusel, et kohus otsustaks võõrandamise. Nimelt sätestab

§ 14

lg 5, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. 9. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus määrata kindlaks, et

tjatel on kohustus võõrandada korteriomand kahe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest ning kui seda vabatahtlikult ei täideta, määrata kindlaks, et omandi võõrandamine toimub täitemenetluses enampakkumise teel. Märgitule ei olnud

tjatel vastuväiteid ning seega määrab kohus kindlaks ka otsuse täitmise aja ja viisi hageja taotletud ulatuses. 10. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 järgi siis, kui otsus on tehtud kaashagejate või -

tjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -

tjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud

tjate kanda kohtu määramisel järgmiselt: V. E kanda jäävad menetluskulud 90% osas ja T. N kanda 10% osas. Apellatsioonkaebuse taotlus ja põhjendused

1. T.N palus kohtuotsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud 100% ulatuses V. E kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud apellandil võimalik V. E tegevuse tõttu enda korteriomandile ligi pääseda ega olukorda lahendada. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata.

tja V. E apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so menetluskulude jaotuse osas. 4
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
3. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või –

tjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –

tjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Seega võimaldab TsMS § 165 lg 1 jaotada kaaskostjate vahel menetluskulusid ka muul viisil kui võrdsetes osades, nagu leidis õigesti ka maakohus. TsMS 165 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu poolt nõuab diskretsiooniotsuse tegemist, sest kohtul tuleb kaaluda, millises ulatuses on kaaskostjad menetluses osalenud. Seega tuleb kohtul ka diskretsiooniotsust põhjendada, mida maakohus antud asjas ei teinud. Maakohus jättis otsust tehes hinnangu andmata

tja T. N taotlusele jätta kõik menetluskulud kaaskostja V. E kanda, kes on põhjustanud hagi esitamise kohtusse. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. 16. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulude osaline

tja T. N kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid. Vaidlust ei olnud selle üle, et kuigi T. N on korteriomandi, mille reaalosaks on korter asukohaga x, kaasomanik, ei ole tal olnud teise kaasomaniku V. E poolt tehtud takistuste tõttu seda võimalik kasutada ning isegi mitte korterisse siseneda. T. N ei ole põhjustanud olukorda, mis tingis hagi esitamise kohtusse, so ta ei ole mingil viisil rikkunud

§ 11lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust.

KÜ juhatus ja T. N tegid olukorra lahendamiseks koostööd ning T. N oli nõus korteriomandi võõrandamisega kohtuvälises korras, mida ta aga ilma V. Eta teha ei saa. Hagiavalduses esitatud nõuetele T. N vastu ei vaielnud ja ta on jätkuvalt nõus korteri võõrandamisega. Iseenesest asjaolu, et T. N on vaidlusaluse korteriomandi kaasomanik ja kohus pidi tegema hagi rahuldava otsuse mõlema kaasomaniku kohta, ei võimalda pidada maakohtu otsust menetluskulude jaotamise osas õiglaseks ega ka mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane jätta kõik hageja menetluskulud

tja V. E kanda, kes põhjustas kohtumenetluse ja kelle tõttu tekkisid hagejale menetluskulud. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav