KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-24382 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 1

) § 79). Muid asjaolusid, millest tuleneks kostjate õigus pööningut kasutada, kostjad esile ei ole toonud, mistõttu nende valdus tuleb lugeda omavoliliseks (

§ 40lg 2).

Kostjad on omavoliliselt rikkunud hagejate omandiõigust vaidlusaluste kinnisasjade (korteriomandite) mõtteliste osade kasutamisega eluruumina, omamata selleks hagejate nõusolekut. Hagejate nõue kostjate vastu kohustamaks neid vabastama korteriomandite kaasomandi esemesse kuuluv ehitise osa (katusekorrus) on seetõttu põhjendatud (

§ 80lg 1 ja 2) ja kuulub rahuldamisele.

Kostjad ei väitnud, et nad edaspidi valdust rohkem ei riku, seega on hagejatel alust eeldada rikkumise kordumist. Hagejate nõue kohustamaks kostjaid hoiduma hagejate valduse edasisest rikkumisest on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (

§ 44lg 1).

Kuivõrd hagejad on esitanud nõuded oma seadusest tulenevate õiguste kaitseks, on kostja mõttekäik hagiavalduse pahatahtlikust esitamisest põhjendamatu. R. Kilumetsal on õigus tulenevalt majas teostatud töödest esitada nõue alusetu rikastumise normide alusel kinnisasja mõttelise osa kaasomanike vastu. Kohtuotsuse täitmise ajaks määras kohus neli kuud otsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Raimo Kilumets ja Sirle Ley esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud oluliselt protsessiõigusnormi, kuna jättis kaasamata pooled kaasomanikest kaasomandi valitsemisega seotud vaidlusesse. R. Kilumets esitas kohtule kirjaliku taotluse kaasata menetlusse ka x asuvate korteriomandite omanikud Priit Paesalu ja Asta Kilumets, kuid kohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 463 lg 1 kohustab menetlusosaliste menetluslikud taotlused lahendama määrusega, kohus seda nõuet ei järginud. Ka kohtuotsusest ei selgu, miks kohus otsustas nelja kaasomanikuga elamus tekkinud (omandi)vaidlusesse jätta kaasamata kaks kaasomanikku. Liiatigi kuulub kaasamata jäetud omanikele pool kogu elamust. Seega on kaasamata jäetud isikud otseselt õigustatud väljendama seisukohta pööningu kasutamise osas. Maakohus jättis järgimata TsMS § 4 lg 4 nõude, mille kohaselt kohus peab tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendatakse kokkuleppega, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Asjas on võimalik saavutada kokkulepe, ent selleks peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud. Ainult kõigi kaasomanike vahel on võimalik kindlaks määrata pööningu kasutuskord, seega ka kõnesolev vaidlus sisuliselt lahendada. Kohtuotsusest ei selgu, kas R. Kilumetsa poolt pööningu osaline kasutamine ka tegelikult rikub hagejate kui kaasomanike huve. Kohus jättis tähelepanuta R. Kilumetsa ettepaneku korraldada paikvaatlus, et välja selgitada, milles tegelikult seisneb hagejate väidetavate õiguste rikkumine ning kas seda üldse toimub. Seega jättis kohus sisuliselt välja selgitamata, kas kostja tegevuse tulemus elamu pööningukorrusel ka tegelikult takistab hagejate kaasomandi kaaskasutamist. Kohus ei selgitanud välja, milles seisneb

§ 72nõuete väidetav rikkumine ning kas see üldse aset on leidnud.

Tsiviilõiguses kehtiva hea usu põhimõtte rikkumine hagejate poolt seisneb oma õiguse teostamises, mille eesmärgiks oli kahju tekitamine kostjale. Ainult sellisena saab käsitleda hagejate poolt kohtule esitatud kirjalikku nõuet tasuda nende õiguste rikkumise eest 3

§ 46

kohaselt võib valdaja käesoleva seaduse §-dest 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et kostjad ei ole tõendanud, et neil oli õigus valdust rikkuda. Maakohus leidis, et kostjad on omavoliliselt rikkunud hagejate omandiõigust vaidlusaluste kinnisasjade (korteriomandite) juurde kuuluvate mõtteliste osade kasutamisega eluruumina, omamata selleks hagejate nõusolekut.

§ 40

lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil on valdus omavoliline. Vaidlus puudub ka selles, et kaasomanike vahel on kindlaks määramata kaasomandi kasutuskord. Kohus ei pidanud antud tsiviilvaidluses kindlaks määrama kaasomandi kasutuskorda, sest kostjad ei ole kaasomanikud ja tegemist ei ole kaasomanike vahelise vaidlusega. Kostjad ei ole tõendanud, et neil oli kõigi kaasomanike või kaasomanike enamuse nõusolek kinnistul asuva elumaja katusekorrusele korteri ehitamiseks ja sinna elama asumiseks. Valdusekaitse hagi võib aga esitada mittekaasomaniku vastu igaüks, kellele kuulub mõtteline osa kaasomandist. Kuna kostjad ei ole vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud ja pole tõendanud, et nad valdavad asja õiguslikul alusel, siis ei pidanud kohus ka hinnangut andma, millisel määral kostjate poolt katusealuse väljaehitamine korteriks ja seal elamine otseselt rikub hagejate õigusi ja ei pidanud ka paikvaatlust asjas tegema. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda solidaarselt. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4