) § 423 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused. Esimese lõike p 9 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimele hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt kohtulahendis esitatakse üksnes menetluskulude jaotus ning menetluskulude rahaline väljamõistmine toimub peale lahendi jõustumist menetlusosaliste avalduste põhjal (
lg 1, § 174 lg 1).
reguleerib menetluskulude jaotuse asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul. Nimetatud paragrahvi lõige 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisti. Kohus jätab menetluskulud avalduse esitaja kanda, sealhulgas ka tasutud riigilõivu. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.