Tsiviilasi nr 2-07-9757 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov teatavaks 25. juuni 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Otsuse avalikult tegemise a

) § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2006.aastal Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 328 § 1 kohaselt oli kuupalga alammääraks 3000 krooni. Pool sellest on 1500 krooni.
3. aastal Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määruse nr 273 § 1 kohaselt oli kuupalga alammääraks 3600 krooni. Pool selles on 1800 krooni. 2008.aastal Vabariigi Valitsuse
6. detsembri
7. a määrus nr 254 § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4350 krooni. Pool sellest on 2175 krooni. Hagiavalduse kohaselt igakuiselt lapse ülalpidamiseks on igakuiselt lapse ülalpidamiseks vaja: kooli toiduraha 400 krooni kuus; kodu toiduraha, maiustused, puuviljad 1200 krooni miinimum; kirjatarbed 250 krooni; taskuraha 150 krooni; hügieentarbed 150 krooni; korteri ja kommunaalteenustes tasumine 300 krooni; ekskursioonid ja mobiiltelefoni kõned 300 krooni kuus; riided ja jalatsid 3500 krooni igas kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati kvartalis, moodustab summa 1166 krooni kuus. Hagi kohaselt nõnda moodustavad igakuised alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused 4016 krooni.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga (

1. aasta veebruar). Riigikohus on tsiviilkolleegiumi
2. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud 3

§ 61

lg 4), mis on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.aastal on kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek ei ole selleks piisav (t.l. 34), samuti on tal teine laps. J. A. sünnitunnistusega on tõendatud, et kostjal on teine laps sündinud 02. juulil 2002.a. (t.l. 36)

§ 61

lg 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lõige 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle, et lapse vajadused on muutunud. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et lapse vajadused on muutunud ning arvestades perekonnaseaduses sätestatud elatise alammäära muutumist, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, loeb kohus tuvastatuks, et lapse vajadused muutunud ja hagejal on õigus pöörduda kohtusse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et lapsevanemad peavad oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma lapsi ülal pidada, mitte rajama elu lootuses, et keegi neid pidevalt aitab. Kohus võtab teise lapse vajaduste arvestamisel, et ta ei osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps samuti seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Samas on põhjendatud kohaldada kostja taotletud

§ 61

lg 5 sätteid, sest hagi taotletud määras rahuldamisel juhtuks nõnda, et kostja teine laps jääks kostja poolt vähem kindlustatuks, kui hageja juures elav laps. Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka

§ 61

lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4

§ 60

lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus leiab et kostja teine laps on mõjuvaks põhjuseks selleks, et hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt välja elatis igakuise elatusrahana ulatuses, mis vastab ¼-le Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. poja J.i ülalpidamiseks. Hageja nõue lisada elatisele tulumaks ei tulene seadusest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja varanduslik olukord võimaldab tal tasuda elatist hageja nõutud määras. Perekonnaseaduse (

) § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustuse täitmist, sest kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatisesumma juhul kui kostja ei tööta, samas on ta aga töövõimeline, on ebapiisav lapse ülalpidamiseks. Hagi on esitatud kohtusse 15.03.2007.a. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue põhjendatud ja võimalik on nõude rahuldamine tagasiulatuvalt, kuid mitte hageja nõutud kuupäevast alates 13.03.2006.a. vaid alates 15.03.2006.a. mis on tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi kohtule esitamist kuupäeval 15.03.2007.a. Seega kohus suurendab kostjalt välja mõistava elatise summat igakuiselt lapse J.A. ülalpidamiseks hageja kasuks 750 (s.o. 1500:2) krooni alates 15.03.2006.a. kuni 31.12.2006.a., 900 (s.o. 1800:2) krooni alates 01.01.2007 kuni 01.01.2008.a. ning 1087.50 (s.o. 2175:2) krooni kuni lapse J. täisealiseks saamiseni s.o. kuni 04.06.2008.a. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab ta menetluskulud täielikult TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda KOHTUOTSUSE TÄITMINE 5