) sätteid. Vastavalt
lg-le 1 hüvitatakse liikluskahju Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses ja korras isikule (kannatanule), kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt nimetatud seadusele tuleb sõlmida liikluskindlustusleping.
lg 1 kohaselt on sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustus sõiduki omanikul. Liikluskahju tekitamise eest vastutavale sõidukijuhile tema poolt endale tekitatud liikluskahju tuginedes
Kostja vastutab kahju tekkimise eest kogu ulatuses. Tulenevalt
lg-st 5 hüvitab liikluskahju kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt hüvitab kindlaks tegemata sõidukiga või kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju xxx.
lg 1 kohaselt sama seaduse §-s 2 sätestatud kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamist on xxx õigus nõuda liikluskahju põhjustanud sõiduki juhilt või selle omalikult regressi korras välja liikluskahju hüvitamise ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused.
lg 2 sätestab, et kindlustusandjal ja xxx on õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui: 1) liikluskahju on tekitatud kindlustatu tahte (otsene tahtlus) kohaselt; 2) sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule; 3) sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või oli andnud sõiduki juhtimise üle vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule; 4) kindlustusvõtja või sõiduki seaduslik valdaja ei täitnud liikluskindlustuse teostamise juhendit või kindlustuslepingu tingimusi või ei olnud tasunud ettenähtud korras kindlustusmakseid; 5) isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte; 6) sõiduki omanik või seaduslik valdaja ei esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale, politseile või xxx või ei täitnud
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Vastavalt TsK § 231 lg-le 1on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Antud juhul teistsugust protsendimäära ei ole kindlaks määratud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud 3 esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.