← Eesti

2-08-4044/13

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-4044 20. juuni 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindaj

§ 60paneb oma laste ülalpidamiskohustuse mõlemale vanemale võrdsetes osades.

Vaatamata sellele, et põhikoormus on ikkagi sel vanemal, kelle juures laps elab,

§ 61lg 3 kehtestab ikkagi elatise summa maksmise arvestuse korra.

Nii määratakse elatis lapse vajadustest lähtudes, samuti vanemate materiaalset olukorda arvestades. Lapse vajadused koosnevad: Toitlustamine - 1500 krooni kuus ehk 50 krooni päevas. Eluase (vee, elektri, kanalisatsiooni, kütte kasutamine) - keskmiselt 550 krooni kuus. Riietus - 700 krooni kuus. Jalanõud - 700 krooni kuus. Mänguasjad - 400 krooni kuus. Vitamiinind ja muud ravimid ja hügieenitarbed - 550 krooni kuus. Kokku: 4400 krooni kuus. Arvestades

§ 60

sätteid, peab iga lapsevanem kandma kulusid, mis moodustavad poole kulude üldsummast, st. 4400 krooni kuus. Oma kohustust täidab hageja nõuetekohaselt, kuna laps on söödud, tal on rõivad ja jalanõud, kuid osa kulusid pole hageja võimeline kandma, millega seoses on laps jäänud ilma võimalusest saada kasvuvitamiine, mitte alati pole tal võimalust soetada soovitavat raamatud või videokassetti. Kostja materiaalne olukord lubab oma lapst ülal pidada 4400 krooni ulatuses kuus. Ülaltoodu arvestusega palub hageja välja mõista kostjalt elatis lapse A.K, isikukood xxxxxxxxxx ülalpidamiseks hageja kasuks 2175 krooni ulatuses igakuiselt ja välja mõista kostjalt kohtukulud. KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastusele hagile (tl 14) kostja on osaliselt nõus esitatud nõudega. Kostja avalduse alusel, mille ta on esitanud Perekonnaseisuametile 19.12.2007.a, tehti aktikanne A.A (sündinud xx.xx.xxxx.a) sünni kohta (hagis on tütre perekonnanimi valesti märgitud). Elatise suuruse küsimuses ei ole pooled kokkulepet saavutanud.

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja ei ole esitanud oma varalise seisundi tõendeid. Hagis märgitud lapse (kelle vanus ei ületa 5 aastat) ülalpidamiskulud ei ole kostja arvates põhjendatud. On ilmselt üle paisutatud kulutuste summa vitamiinide ja hügieenitarvete ostmiseks (550 krooni). Hageja poolt esitatud arstitõendi kohaselt on laps 2007 aastal 6 korda pöördunud arstiabi saamiseks arstide poole. Seejuures ei ole aga märgitud haiguse iseloomu ega ravimite võtmise vajadust. Kostja arvab, et hageja pole põhjendanud kulutusi summas 1400 krooni väiksele lapsele riiete ja jalatsite ostmiseks. Hageja ei ole esitanud objektiivseid tõendeid, mis kinnitaks, et lapse igakuine mänguasjade vajadus tingib kulutused 400 krooni. Ilmselt erineb tegelikust ka igakuisete kulude summa lapse eest kommunaalmaksete tasumiseks, milleks on märgitud 550 krooni. Koos hagejaga elab korteris viis inimest. Keskmine kuutasu korteri eest on 1048 krooni. Seepärast ei saa lapse eest kommunaalmaksete kulud olla 550 krooni kuus. Kostja keskmine kuupalk (neto) on 8041 krooni. Peale poole tütre on kostja ülalpidamisel ka tütar D - sündinud xx.xx.xxxx.a ja poeg I - sündinud xx.xx.xxxx.a, aga samuti kostja abikaasa O.A, kes on alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kostja nooremal pojal on tihti 2

(5)Tsiviilasi nr 2-08-4044 ägedad respiratoorsed haigused, mida tüsistavad bronhiidid adenoidide ja allergilise dermatiidi foonil. Juhul, kui mõistetakse välja elatis hageja nimetatud ulatuses, jäävad kostja kaks last varaliselt vähem kindlustatuks, kui kostja ja hageja tütar. Ülaltoodud asjaolusid arvesse võttes on kostja nõus maksma hageja kasuks elatist 1610 krooni kuus. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta toetab hageja oma nõuet täies ulatuses. Hageja arvab, et kostja vastus ei ole põhjendatud ning ei vasta kehtivale seadusandlusele ja

le. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde ning palus kostjalt välja mõista elatis summas 2175 krooni kuus. Hageja seletas, et peale lapse sündi ta ei tööta, kuna laps on kogu aeg haige. Hageja elab korteris koos oma vanematega ja tütrega. Kostja ei ole kordagi maksnud elatist tütre ülalpidamiseks. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud elatise suurusega. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning jäi oma vastuväidete juurde. Kostja omab 1998 väljalaseaasta sõiduautot. Korter, kus elab praegu kostja, kuulub abikaasale. Muu vara kostjal puudub. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:  et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar A.A ning tema isa on D.A ja ema on K. K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0355894 (tl 2)  et kostja D.A xx.xx.xxxx sõlmis abielu O.R-ga (R) ja naine sai perekonnanimeks „A“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0112838 (tl 16)  et D.A-l ja O.A-l on xx.xx.xxxx sündinud tütar D.A ja xx.xx.xxxx poeg I. A. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud D.A sünnitunnistusega CL 0354445 (tl 17) ja I.A sünnitunnistusega CL 0294648 (tl 18).

(PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib 3

(5)Tsiviilasi nr 2-08-4044 kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 1600 krooni, kuna tal on veel kaks last ja abikaasa on kuni 3 aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel, kostja peab ka teda ülal pidama. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse%2% C3%BClalpidamisk_SM.ppt#58). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid.

mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Lähtudes PKS § 61 lg-st 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja ei esitanud kohtule andmeid oma varalise seisundi kohta. Tema sõnade järgi ta ei tööta. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 29.01.2008 tõendile nr 7.V45-2/382 (tl 3) saab hageja lapse A.A eest lapsetoetust suuruses 300 krooni kuus. Enda ja oma pere sissetuleku suuruse tõendamiseks esitas kostja Sotsiaalkindlustusameti 26.02.2008 tõendi nr 7.V45-2/750 (tl 19), mille kohaselt O.A (kostja abikaasa) on Virumaa Pensioniametis arvel ja saab laste D.A ja I.A eest lapsetoetust 600 krooni kuus ja lapsehooldustasu 900 krooni kuus. Alstom Estonia AS 21.01.2008 palgatõendi nr N.SUF-2 (tl 21) kohaselt ajavahemikul 01.01.2007-31.12.2007 oli D. A tulu (palk) keskmiselt 8041,10 krooni. Seega võrdub kostja ülalpidamisvõime 1908, 22 krooniga (8041,10 krooni + 1500 krooni) : 5 (kostja ja tema 4 ülalpeetavat: poolte tütar A.A, abikaasa, 2 last teisest abielust). Kohus loeb kostja ülalpeetavaks tema abikaasa, kuna vastavalt PKS § 21 abikaasa on kohustatud abi vajavat 4

(5)Tsiviilasi nr 2-08-4044 töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Poolte varalist seisundit iseloomustavad mitte ainult sissetulekud, kuid ka vallas- ja kinnisvara olemasolu. Kostja sõnade järgi omab ta sõiduautot FORD Escort, 1998 väljalaskeaasta ja elab abikaasa korteris. Hageja ei esitanud andmed oma varalise seisundi kohta. Kohus ei arvesta mõlema poole poolt esitatud arstitõendid nende laste haiguse kohta (tl-d 4, 20, 45-47), kuna mõlemad pooled kannavad kulutusi laste ravimiseks ja kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et ühe poole ravikulud oleks tunduvalt suuremad kui teisel. Kohus ei arvesta ka hageja poolt esitatud tõendid kommunaalkulude kohta, kuna neid kannab ka kostja. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 2175 krooni on põhjendatud osaliselt ja kuulub ka osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja ülalpidamisvõime võrdub 1908, 22 krooniga iga ülalpeetava kohta, seega elatise väljamõistmisel summas 2175 krooni hageja kasuks osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise hagi esitamisest (PKS § 70 lg 1) seega alates 05.02.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud hagejat ülal. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 1908, 22 krooni alates 05.02.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 22.05.
  1. Vastavalt PKS § 63 lg 2 kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud alustel. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab D.A, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg
  2. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.