2-06-21556 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 149

lg-le 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 13.

§ 396

lg-le 1 kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 9 tuvastanud, et laenu- ja käenduslepingu punkti 2.2 kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaaja kasutusse ja käsutusse, kandes selle laenusaaja pangakontole nr 332069940002 Sampo Pangas hiljemalt

1. juulil
2. a. ning nimetatud lepingu punkti 2.3 järgi kohustub laenusaaja laenusumma tagastama hiljemalt
3. aprillil
4. a. Tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 ja osundatud pooltevahelise kokkuleppe järgi on laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eelduseks, et laenusumma oleks laenusaajale osaühing OOO...Grupp&Partnerid üle antud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et laenusumma oleks vastavalt laenu- ja käenduslepingu punktile 2.2 antud põhivõlgniku kasutusse ja käsutusse, kandes selle laenusaaja pangakontole nr 332069940002 Sampo Pangas. Osundatud pangakonto väljavõttest ajavahemikus
5. märtsist
6. a.-
7. juuli
8. a. ei nähtu (tl 15-19, I kd), et kostja oleks kokkulepitud laenusumma nimetatud kontole kandnud. Kostja väitel oli laenu- ja käenduslepingu kohaselt poolte tahteks fikseerida kostja poolt osaühingule OOO…Grupp&Partnerid laenu andmise tingimused, sealhulgas ka tingimuste fikseerimise ajaks tegelikult üle antud laenu summad. Kohtu hinnangul ei ole kostja tuginenud asjaolule ega tõendanud, et sõlmitud laenu- ja käenduslepingus väljendatud tahteavaldused ei vasta poolte tegelikule tahtele ning et tegelikkuses soovinuks pooled reguleerida mingeid varasemaid võlasuhteid. Samuti väidab kostja, et laenulepingu notariaalse tõestamise hetkeks oli osa laenust juba tegelikkuses lähtudes osaühingu OOO…Grupp&Partnerid vajadustest üle antud. Kostja on esitanud osaühingu OOO…Grupp&Partnerid Hansapanga arvelduskonto nr 221020735134 väljavõtte perioodil
9. jaanuarist
10. a. –
11. veebruarini
12. a. (tl 115-130, I kd). Antud väljavõtte kohaselt on kostja osundatud kontole teinud nii mitmeid ülekandeid kui ka sularaha sissemakseid erinevates summades nii enne kui ka pärast laenu- ja käenduslepingu p 2.
13. sätestatud laenusumma üleandmise tähtpäeva
14. juulil
15. a. ning selgitustena on märgitud 5 nt “J.T. SS“, “J.T. SS sularaha sissemaks“, “Tischler SS“. Antud tõenditest aga ei nähtu, et raha üleandmine kostja poolt osaühingule OOO…Grupp&Partnerid oleks toimunud
16. aprilli
17. a. laenu- ja käenduslepingu täitmisena.
18. Kostja on esitanud
19. mail
20. a. täiendavate tõenditena tsiviilasjas nr 2-08-15167 Harju Maakohtule osaühingu OOO…Grupp&Partnerid pankrotimenetluses esitatud ajutise pankrotihalduri aruande ja osaühingu OOO…Grupp&Partnerid
21. märtsi
22. a. juhatuse kinnituse J.T.ile (tl 63-68, II kd). Kohus leiab, et ka nimetatud tõendid ei anna alust veenvalt järeldada, et kostja oleks osaühingule OOO…Grupp&Partnerid
23. aprilli
24. a. laenu- ja käenduslepingu täitmisena laenusumma üle andnud. Ajutise pankrotihalduri aruande III jaos “VÕLAD“ on märgitud, et …//Võlgnik (Osaühing OOO…Grupp&Partnerid) on oma majandustegevust finantseerinud ühe osaniku J.T.iga
25. aprillil
26. a. sõlmitud laenu- ja käenduslepingu baasil, mille alusel on ka J. Tischleri nõue 197 600 krooni, millele lisanduvad lepingus kokku lepitud intress ja viivised, tekkinud. Muid krediidi-, laenu- ega finantseerimislepinguid võlgnik sõlminud ei ole// (tl 65, II kd). Kohtu hinnangul ei saa ajutise pankrotihalduri aruandega tõendada mingite õigussuhete olemasolu, sest aruandest ei nähtu, millest lähtudes haldur sellisele järeldusele on jõudnud ning ajutise halduri aruanne kajastab vaid viimase arvamust õigussuhete olemasolu kohta. Ka võlausaldajale J.T.ile antud osaühingu OOO…Grupp&Partnerid
27. märtsi
28. a. juhatuse kinnitus ei tõenda kohtu arvates laenusumma üleandmist kooskõlas laenu- ja käenduslepingu p-iga 2.2 (tl 68, II kd). Osundatud tõendis on märge, et käesolev kinnitus on käsitatav ka saldokinnitusena. Kostja ise on seisukohal, et antud kinnituse näol on tegemist täitmise kviitungiga VÕS § 95 mõistes (tl 76 pöördel, II kd). Saldo on võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahe (VÕS § 203 lg 1 teine lause) ning kohus leiab, et saldokinnitust ei saa käsitleda võlatunnistusena, milles oleks avaldatud põhivõlgniku õiguslikult siduv tahe, mistõttu ei saa kõne all oleva saldokinnituse andmisest teha järeldust, et osaühing OOO…Grupp & Partnerid OÜ on tunnustanud sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolu kostja ees.
29. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et laenusaaja oleks andnud VÕS § 89 lg 1 mõttes nõusoleku täitmise asendamiseks ja võtnud vastu laenu- ja käenduslepingu punkti 2.2 täitmisena sularaha üleandmist või rahasummade ülekandmist osaühingu OOO…Grupp & Partnerid OÜ teistele pangakontodele.
30. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et
31. oktoobril
32. a. osaühingu OOO…Grupp & Partnerid poolt Sampo Panga arvelduskontolt 65 000 krooni suuruse makse tegemisest kostjale saaks järeldada (tl 113, I kd ja tl 76 pöördel; II kd), et osaühing OOO…Grupp & Partnerid on tunnustanud sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolu kostja ees eelkõige põhjusel, et põhivõlgniku vastuväidetest loobumine ei välista käendaja vastuväiteid võlausaldaja nõudele (VÕS § 149 lg 1). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et esineb alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastavalt TMS § 221 lg-le 1 ning hagi tuleb rahuldada.
33. Vastuseks hageja väitele
34. aprilli
35. a. osade pandilepingu eseme väärtuse vähenemise kohta märgib kohus, et antud asjaolu ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 149

lg-le 6 saaks käendaja, kes on põhivõlgniku kohustuse tagamiseks seadnud pandiõiguse, nõuda kuni pandieseme müügi toimumiseni tema vastu algatatud täitemenetluse peatamist.

2. septembri
3. a. käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on Harju Maakohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamiseks peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 034/2006/
4. Kohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa 6 kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 7