Obsah (4)

§ 12§ 6§ 9§ 84

3-08-250 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-08-250 Haldusasi E. V.i kaebus Maksu- ja Tolliameti

§ 12lg 3 alusel.

4. Saata käesolev määrus elektrooniliselt menetlusosalistele, seejuures kaebuse esitajale koos ärakirjaga vastustaja kirjalikust seletusest. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale saam esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 12lg 3, § 471 lg 2).

2. veebruaril 2008 saabus Tallinna Halduskohtusse E. V.i kaebus, milles taotletakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
3. jaanuari 2005 korralduse nr 12-2.1/3313 õigusvastasuse tuvastamist ning kehtetuks tunnistamist.
4. märtsi 2008 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse, leides, et kaebuses formuleeritud taotlusi korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kehtetuks tunnistamiseks tuleb käsitleda haldusakti tühistamise taotlusena

§ 6lg 2 p 1 mõistes.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA KÜSIMUSES

1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuivõrd korralduse vaidlustamise vajadus ilmnes kaebuse esitajale alles Tallinna Halduskohtu menetluses olnud haldusasja 3-07-1782 menetluse käigus, kus maksuhaldur võttis omaks, et 68 114 krooni suuruse maksuvõlgnevuse sissenõudmine kaebuse esitajalt oli õigusvastane ning teatas, et on loobunud selle summa sissenõudmisest. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb
2. jaanuari 2005 korralduse vaidlustamiseks seaduses sätestatud 30-päevast tähtaega hakata lugema haldusasjas 3-07-1782 tehtud menetluse osalise lõpetamise määruse jõustumisele järgnevast päevast, st.
3. jaanuarist
4. Juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, on kaebuse esitaja taotlenud alternatiivselt kaebetähtaja ennistamist eelnimetatud põhjustel. VASUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja leiab halduskohtule
6. aprillil 2008 esitatud vastuses, et E. V.i kaebus on esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes nii korralduse tühistamise nõude kui ka korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Seejuures leiab vastustaja, et kaebuse esitajale
7. mail 2004 tehtud korralduse alusel kohtutäiturile esitatud täitemenetluse algatamise avaldusse sattunud vea (mis fikseeriti 28.11.2007 haldusasjas 3-07-1782 tehtud määruses) ja kaebuse esitajale
8. jaanuaril 2005 tehtud korralduse vahel puudub seos. Vastustaja märgib samuti, et vaidlustatud korralduse peale on kaebuse esitaja maksuhaldurile juba vaide esitanud ning korralduse aluseks oleva maksuvõla kujunemise kohta on maksuhaldur teinud vaideotsuse, kusjuures kaebuse esitaja ei ole vaideotsuse peale edasi kaevanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et E. V.i kaebus on esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Maksuhalduri

1. jaanuari 2005 korralduse näol on tegemist haldusaktiga ning E. V.i kaebuses esitatud taotlust tuleb käsitleda haldusakti tühistamise taotlusena. Vastustaja vastusest nähtuvalt on E. V. esitanud nimetatud korralduse peale Maksu- ja Tolliametile vaide, mille kohta on Maksu- ja Tolliamet teinud
2. aprillil 2005 vaideotsuse nr 54-1.

§ 9lõikest 3 tulenevalt oleks kaebuse esitajal seega olnud 31.

jaanuari 2005 korralduse nr 13-2.1/3313 tühistamise taotlusega võimalik halduskohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsusest teada saamisest arvates. Kaebuse esitaja on halduskohtu poole pöördunud aga alles

1. veebruaril 2008, seega ligi kolm aastat pärast vaideotsuse tegemist, mis tähendab, et olenemata vaideotsuse kättesaamise täpsest ajast on kaebus igal juhul esitatud 30-päevase tähtaja rikkumisega. Kuigi kohus leidis
2. märtsil 2008 tehtud kaebuse menetlusse võtmise määruses, et kaebuses formuleeritud taotlusi tuleb käsitleda ühe tühistamistaotlusena, peab kohus siiski vajalikuks märkida, et isegi juhul kui lugeda, et kaebuse esitaja on esitanud halduskohtule eraldiseisva ja korralduse tühistamise taotlusega mittehõlmatud õigusvastasuse tuvastamise taotluse, siis tuleb sedagi taotlust pidada esitatuks pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

§ 9

lg 5 kohaselt saab haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotlusega halduskohtu poole pöörduda kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Vaidlustatud korraldus on antud

1. jaanuaril 2005 ning
2. veebruaril 2008 esitatud kaebust ei saa seega pidada tähtaegselt esitatuks. Kohus ei nõustu seejuures kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud korraldus muutus õigusvastaseks alles
3. jaanuaril 2008, mil jõustus Tallinna Halduskohtu
4. novembri 2007 määrus haldusasjas 3-07-
5. Viidatud määrusega lõpetas halduskohus arusaadavalt menetluse vaidluses, mis puudutas maksuhalduri 17.05.2004 korralduse nr 15-2.1/55221 alusel sundtäitmisele pööratud maksuvõla suurust. Eelviidatud kohtumääruses ei ole asutud seisukohale, et kogu E. V.i maksuvõla suurus ükskõik kas 17.05.2004 määruses (maksuvõla suurus 13.05.2004 seisuga – 105 491 krooni) või 31.01.2005 korraldusega (maksuvõla suurus 27.01.2005 seisuga – 143 738 krooni) oleks valesti arvutatud. Haldusasjas 3-07-1782 piirdus vaidlus küsimusega, kui suure osa tuvastatud maksuvõlast võis 17.05.2004 korralduse alusel kohtutäituri kaudu sundtäitmisele pöörata. Isegi kui nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud korralduse õiguspärasust mõjutab asjaolu, et varasema korralduse alusel oli täitemenetlus algatatud 2 lubatust suuremas summas, siis on ilmne, et see asjaolu esines juba vaidlustatud korralduse andmise ajal ega tekkinud hiljem.
6. Kohus leiab samuti, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.

§ 12

lg 3 kohaselt ennistab halduskohus kaebuse eistamise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi asjaolu, mis takistanuks E. V.il

1. jaanuari 2005 korralduse tähtaegselt vaidlustamist. Nimetatud korraldusest nähtub kaebuse esitajale omistatud kogu maksuvõla suurus (143 738 krooni), samuti on seal märgitud kui suur osa sellest võlast on pööratud sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (105 491 krooni) ning lahutustehte tulemusena on määratud korralduse alusel tasumisele kuuluva maksuvõla suurus (38 247 krooni). Sisuliselt väidab kaebuse esitaja, et vaidlustatud korralduses on ekslikult märgitud, nagu oleks kohtutäituri kaudu sissenõudmisel 105 491 krooni suurune maksuvõlg. Samas ei ole kaebuse esitaja mitte kuidagi põhjendanud seda, miks tal ei olnud võimalik vaidlustatud korralduse saamisel kohe seda eksimust avastada. Kaebuse esitajal oleks olnud soovi korral võimalik 31.01.2005 korraldus tähtaegselt vaidlustada näiteks põhjendusel, et kuna 14.05.2004 korralduse alusel on kohtutäituri kaudu sundtäitmisele pööratud lubatust suurem summa, siis on ka 31.01.2005 korralduses kohtutäituri kaudu sundtäitmisele pööratud summa märgitud kaebuse esitaja hinnangul valesti. Kaebuse esitaja ilmselt ei süvenenud käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse saamisel piisava põhjalikkusega selle sisusse ning seetõttu jäi tal tähelepanuta, et kohtutäiturile sissenõudmiseks esitatud summana oli märgitud suurem summa kui kaebuse esitajale teadaolevate varasemate korralduste resolutsioonides näidatud summad. Seda ei saa aga pidada objektiivseks takistuseks halduskohtu poole pöördumisel. Seega leiab kohus, et kaebuse esitajal ei esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja mööda laskmiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole seetõttu põhjendatud.
2. Kohus märgib lisaks, et ilmselgelt ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks vaidlustatud korralduses näidatud kogu maksuvõla suurus 143 738 krooni saadud sel moel, et 06.01.2003 korralduses märgitud 37 377 krooni suurusele võlale on liidetud kohtutäiturile esitatud avalduses märgitud summa 68 114 krooni ning sellele omakorda vaidlustatud korralduses märgitud 38 247 krooni. Kohus jubib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et maksuhalduri korraldused maksuvõla tasumiseks ei ole maksuvõla tekkimise aluseks ning maksuvõla kogusuurus ei sõltu põhimõtteliselt sellest, kas või kui suures ulatuses on isikule tehtud korraldusi maksuvõla tasumiseks või kui suures summas on nimetatud korralduste alusel alustatud täitemenetlust. See tähendab seda, et isegi kui asuda seisukohale, et 31.01.2005 korraldus oli õigusvastane seetõttu, et 14.05.2004 korralduse alusel oli täitemenetlust alustatud suuremas summas kui nimetatud korralduse resolutsioonis märgitud, siis ei vähendaks see iseenesest kaebuse esitaja kogu maksuvõla suurust. Seega kui vaidlustatud korralduses oleks kohtutäituri kaudu varem sundtäitmisele pööratud maksuvõla summa näidatud sellisena nagu see nähtus täitemenetluse aluseks olevate korralduste resolutsioonidest (st. 37 377 + 14 450 = 51 827 krooni), siis ei tähendaks see korralduses märgitud kogu maksuvõla suuruse muutumist, vaid teoreetiliselt oleks võinud teistsuguseks kujuneda konkreetse 31.01.2005 korraldusega nõutava võlasumma suurus ning seejuures oleks see suurenenud, sest korraldusega nõutava võla suurus oleks moodustunud sel teel, et kogu võla suurusest (143 738 krooni) oleks lahutatud kohtutäituri kaudu õiguspäraselt sundtäitmisele pööranud nõude suurus (51 827 krooni) ning seega olnuks kaebuse esitajalt alust nõuda 91 911 krooni suuruse võla tasumist. 7.

§ 84

lg 4 punktist 4 tulenevalt tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Riigilõivu tagastamist reguleerib rahandusministri

1. detsembri
2. a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord,“ mille kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada avaldus, milles märgitakse eelnimetatud korra §-s 11 sätestatud andmed. Praktikas tagastatakse 3 riigilõivu ka ilma eraldi avalduse esitamiseta, kui haldusasja toimikust nähtuvad kõik riigilõivu tagastamiseks vajalikud andmed. Kuivõrd käesoleval juhul on aga kaebuse esitaja osa riigilõivust tasunud sularahas ning teise osa on kaebuse esitaja eest tasunud teine isik, siis saa kohus riigilõivu tagastamist otsustada enne kui kaebuse esitaja teatab kohtule, millisele arveldusarvele tuleb tagastatav riigilõiv kanda. Ülejäänud riigilõivu tagastamiseks vajalikud ja eelnimetatud rahandusministri määruses loetletud andmed on kohtutoimikust nähtavad. Kristjan Siigur Kohtunik 4