← Eesti

3-07-2582/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2582 Haldusasi Soome riigiettevõtte Destia Tieliikelaitos vaidlustus Pärnu Teedevalitsuse 24.10.2007 käskkirja nr 127 punkti 2 peale Vaidlustatud lahend Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 12.12.2007 otsus nr 123-07/101348 Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Soome riigiettevõtte Destia Tieliikelaitos kaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja (pakkuja) – Soome riigiettevõte Destia Tieliikelaitos, esindaja advokaat Aldo Kaljurand Vastustaja (hankija) – Pärnu Teedevalitsus, esindajad advokaat Taivo Ruus ja Margus Eisenschmidt 25.06.2008 RESOLUTSIOON
  2. Jätta Soome riigiettevõtte Destia Tieliikelaitos kaebus rahuldamata ja Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  3. detsembri 2007 otsus nr 123-07/101348 vaidlustatud osas muutmata.
  4. Mõista Soome riigiettevõttelt Destia Tieliikelaitos (registrikood 804.050) välja Pärnu Teedevalitsuse (registrikood 70001596) kasuks 20 866 (kakskümmend tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus) krooni menetluskulude katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. 07.09.2007 avaldas Pärnu Teedevalitsus hanketeate nr 101348 „Lääne maakonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 2007-2015“. Soome riigiettevõte Destia Tieliikelaitos esitas pakkumuse hankemenetluses osalemiseks.
  6. Pärnu Teedevalitsuse 24.10.2007 käskkirja nr 127 punktiga 2 tunnistati pakkuja Destia Tieliikelaitos riigihankes „Lääne maakonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 3-07-2582 2007-2015“ reg nr 101348 mittekvalifitseerunuks, kuna pakkuja ei esitanud riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 3 p 2 alusel hankedokumentide punktis 11.4 ja hanketeates III 2.1 nõutud hankija asukoha järgse kohalike maksude maksuhalduri tõendit kohalike maksude tasumise kohustuste täitmise kohta ning kuna pakkuja esitatud võsa niitmise seade AJO 400 ja ekskavaator JCB 175 ei vasta RHS § 41 lg 1 p 8 alusel hanketeates III 2.3 esitatud miinimumnõuetele (võsa niitmise seade noole ulatusega vähemalt 8 m; laadur-ekskavaator (esikopp vähemalt 1,0 m3, täismass ≥ 8000 kg, kaevesügavus ≥ 5 m).
  7. 31.10.2007 esitas Destia Tieliikelaitos vaidlustuse tema kvalifitseerimata jätmise otsusele.
  8. Pärnu Teedevalitsuse 19.11.2007 käskkirjaga nr 133 tunnistati 24.10.2007 käskkirja nr 127 p 2 kehtetuks osas, milles otsustati jätta pakkuja Destia Tieliikelaitos kvalifitseerimata, kuna ta ei esitanud RHS § 38 lg 3 p 2 alusel hankedokumentide punktis 11.4 ja hanketeates III 2.1 nõutud hankija asukoha järgse kohalike maksude maksuhalduri tõendit kohalike maksude tasumise kohustuste täitmise kohta. Muus osas jäi käskkiri kehtima.
  9. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni (vaidlustuskomisjoni) 12.12.2007 otsusega nr 123-07/101348 jäeti rahuldamata Destia Tieliikelaitos vaidlustus Pärnu Teedevalitsuse riigihankes „Lääne maakonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 20072015“ (reg nr 101348) antud 24.10.2007 käskkirja nr 127 punkti 2 peale. Otsuse põhjendused: 1) Kuna hankija tunnistas vaidlustaja poolt kohalike maksude maksuhalduri tõendi esitamata jätmise osas oma käskkirja kehtetuks, ei hinnanud vaidlustuskomisjon 24.10.2007 käskkirja nr 127 alap 2 osas, mis puudutab maksuhalduri tõendi esitamata jätmist vaidlustaja poolt. 2) Eksperthinnangu alusel loeti tõendatuks, et vaidlustajal on tööde tegemiseks võimalik kasutada võsa niitmise seadet ja see vastab hanketeates esitatud nõuetele - koos niidupeaga RL 150 on niiduseadme ulatus 8,3 m. Vaidlustaja esindajad selgitasid, et võsa niitmise seade vastab pärast ümberehitamist hanketeates esitatud tingimustele. Vaidlustaja esitas eksperdile kinnituse võsalõikuri AJO 400 olemasolu ja põhivarasse kuulumise kohta. Seega käskkirjas toodud vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise üks faktiline alus ei leidnud kinnitust. 3) Eksperthinnangu alusel loeti tõendatuks, et vaidlustajal on võimalik kasutada AS-le Turgel Grupp kuuluvat ratasekskavaatorit JCB JS175W, aga mitte nõutud laadur-ekskavaatorit. Ratasekskavaatorile on paigaldatud esikopp 1,0 m3, kuid selline ümberehitamine pole JCB tehase poolt lubatud. Paigaldatud 1,0 m3 esikopaga ei ole võimalik teostada laadimistöid, sest esikopp on paigaldatud masina saha mehhanismi külge, millel puuduvad kallutussilindrid või eraldi mehhanism laadurkopa kallutamiseks ja mehhanismi maksimumtõstekõrgus on 450 mm. Seda esikoppa on võimalik kasutada vaid materjali eemale lükkamiseks ja maapinna planeerimiseks. Laadur-ekskavaatorit eristab ratasekskavaatorist eelkõige see, et laadur-ekskavaatoriga on võimalik esikopas olevat laadida näiteks kallurile. 24.10.2007 käskkirja nr 127 p 2 vastab RHS §-le 39 vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise osas põhjendusel, et tema esitatud ekskavaator JCB 175 ei vasta RHS § 41 lg 1 p 8 alusel hanketeates III.2.3 esitatud miinimumnõuetele. 4) Ühest otsuses nimetatud faktiliselt alusest lähtudes on hankija vaidlustaja kvalifitseerimata jätmisel toiminud kooskõlas RHS-ga. Sellest tulenevalt ei ole asjaolu, et üks otsuses nimetatud põhjendustest ei olnud õige, aluseks vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna otsuse kehtetuks tunnistamisele järgnevalt ei saaks hankija teha sisuliselt teistsugust otsust vaidlustaja kvalifitseerimise kohta.
  10. Destia Tieliikelaitose kaebuses paluti tühistada Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni 12.12.2007 otsus nr 123-07/101348 ja teha uus otsus, millega tühistada Pärnu Teedevalitsuse poolt riigihanke nr 101348 raames tehtud 24.10.2007 käskkirja nr 127 p
  11. 1) Seoses asukohajärgsete kohalike maksude tasumist kinnitava tõendiga leidis vaidlustuskomisjon, et kuna vastustaja on nimetatud tõendi esitamata jätmise osas ise käskkirja kehtetuks 2

(5)3-07-2582 tunnistanud, ei hakka vaidlustuskomisjon nimetatud küsimusele õiguslikku hinnangut andma. Kaebaja nõustub antud küsimuses vaidlustuskomisjoni seisukohaga, kuid märgib, et kui kohus leiab, et antud küsimuse käsitlemine on kohtuasja raames vajalik, jääb kaebaja vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade ja argumentide juurde. 2) Kaebaja nõustub ka vaidlustuskomisjoni seisukohaga võsa lõikamise seadet puudutavas osas, kuid taotleb käskkirja tühistamist osas, millega teda jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et pakkumuses nimetatud võsa niitmise seade ei vasta hanketeates toodud tingimustele. 3) Vastustajale ja vaidlustuskomisjonile oli teada, et kaebajale kuuluvad lisaks pakkumuses nimetatud laadur-ekskavaatorile JCB 175 ka laadur-ekskavaatorid Hidromek 102S ja CASE 695 SR, mille esikopp võimaldab kallutamist ja tõuseb nii kõrgele, et sellega võib tõsta pinnast näiteks veoauto kasti. Seega on ainetud püüdlused näidata, et kaebaja on viimases hädas kinnitanud ratasekskavaatorile laadurkopa ja loodab selle abil riigihankel kvalifitseeruda. Kui vastustaja oleks sätestanud hanketingimustes laadur-ekskavaatori esikopa tõstekõrguse ja kallutamisnurga osas mingid kriteeriumid, mida pakkumuses nimetatud seade JCB 175 ei täida, oleks kaebaja nimetanud laadur-ekskavaator JCB 175 asemel kas Hidromek 102S ja CASE 695 SR. Kõiki töid saaks edukalt teostada ka modifitseerimata ratasekskavaatoriga JCB 175, kasutades laadimistöödeks selle kaevekoppa. Ekskavaatorile standardse kopa kinnitamist käsitleb vaidlustuskomisjon keelatud tegevusena. Ekspert ei käsitlenud sellist ümberehitust keelatuna, vaid märkis, et kopa paigaldamine toimub kaebaja omal riisikol. Seega ei ole eksperdi käsitluse kohaselt tegemist keelatud tegevusega. Seoses viitega, et kaebaja poolt nimetatud laadur-ekskavaatori esikoppa pole võimalik tõsta veoauto kasti ääre kõrgusele ja siis kallutada, märgib kaebaja, et selliseid tingimusi polnud vastustaja hanketeates ega hankedokumentides ette näinud, mistõttu sellise nõude esitamine on õigusvastane. 4) Õigusliku aluseta on ka väide, et üldiselt on laadur-ekskavaatori tunnuseks asjaolu, et see võimaldab kallutada esikopas sisalduva materjali üle veoauto kasti ääre. See võib kehtida ehk igapäevakeeles, kuid mitte riigihankes. Asjaolu, et kaebaja kasutab sellise esikopaga ekskavaatorit igapäevaselt oma töös, mis on sarnane hankeobjektiks olevate töödega, lükkab ümber väite, nagu poleks selline ekskavaator kasutatav. Kaebaja kasutab ekskavaatori esikoppa pinnase teisaldamise töödel, mis ei eelda pinnase laadimist üle veoauto kasti ääre, kuna see pole praktikas alati vajalik. Selleks puhuks on kaebajal laadur-ekskavaatorid Hidromek 102S ja CASE 695 SR. Kuna vastustaja ei esitanud seadme esikopa kaldenurgale või tõstekõrgusele mingeid tingimusi, esitas kaebaja juhuvaliku alusel pakkumuses ühe talle kuuluvast kolmest laadur-ekskavaatorist ja selle osas kaebajale etteheidete tegemine on õigusvastane. Kuna kaebaja nimetatud laadur-ekskavaator JCB 175 vastab ekspertarvamuse kohaselt kõigile hanketeates esitatud tingimustele (kopa mahu, kaevesügavuse ja täismassi osas), siis puudus alus kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks 7. Pärnu Teedevalitsus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. 1) Komisjon jättis ebaõigesti tähelepanuta hankija põhjaliku juriidilise analüüsi selle kohta, et isetehtud või ümberehitatud võsa niitmise seadet ei ole tööde tegemisel võimalik kasutada, kui seade ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Ilma seadme osas teostatud ohutuse vastavuse kontrolli ja väljastatud vastavussertifikaadita ei ole võimalik veenduda, et ümberehitatud seade on ohutu ja seda saab hankelepingu täitmisel kasutada. Kui kaebaja on omavoliliselt ümberehitanud seadme, peab ta ka tõendama (sh esitama vastavad dokumendid), et tegemist on õigusaktidele vastava seadmega ja seda on võimalik reaalselt kasutada. 2) Kuna vastustajal tekkis kahtlus ekskavaatori nõuetele vastavuse osas, sooritati ekskavaatori kohta päring selle valmistajatehase esindajale Eestis. Ekskavaatori kohta JCB Eesti esindaja teabe kohaselt ei ole pakkumuses nimetatud ekskavaatorit markeeringuga JCB 175 olemas. Sarnase markeeringuga on ratasekskavaator JCB JS175W, mis ei ole aga hankedokumentides nõutud laadur-ekskavaator vaid ühekopaline ratasekskavaator. Ka 14.11.2007 ülevaatuse käigus selgus, et kaebajal puudub laadur-ekskavaator ja nimetatud seadme puhul on tegemist 3
(5)3-07-2582 omavoliliselt ümberehitatud laadimisfunktsioonita ratasekskavaatoriga. Seega esitas kaebaja pakkumuses valeandmeid. Kaebaja moonutas asjas teostatud ekspertiisi tulemusi, märkides, et eksperthinnangu kohaselt vastab tema pakutud laadur-ekskavaator hanketeates märgitud nõudmistele. Ekspert märkis selgesõnaliselt, et kaebaja poolt pakutud ekskavaator on ratasekskavaator mitte laadur-ekskavaator, sest sellel puudub laadimisfunktsioon. Ekspert märkis ka, et ratasekskavaatori omavoliline ümberehitamine ei ole lubatud. Kuna kaebajapoolne ratasekskavaatori ümberehitamine ei ole valmistajatehase poolt lubatud, ei saa tehas garanteerida masina ohtust ja väljastada kehtiva õigusega nõutud vastavussertifikaati. Tähtsust ei oma see, et kaebaja masinapargis on seadmeid, mis võiksid vastata hanketeates esitatud tingimustele, kuna kaebaja pakkumuses neid ei esitanud. Võimalus korrigeerida pakkumuses esinenud mittevastavused hilisema kirjavahetuse või vaidlustuse raames oleks vastuolus RHS § 3 p-ga
  1. 3) Kaebaja poolt hanketeates ettenähtud seadmete osas valeandmete esitamisest ning hankedokumentide p-s 11.4 ja hanketeates III 2.1 nõutud hankija asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri tõendi kohalike maksude tasumise kohustuste täitmise kohta esitamata jätmisest tulenevalt leidis hankija, et esinevad RHS § 38 lg 1 p 6 ja § 38 lg 3 p 2 sätestatud alused ning kõrvaldas kaebaja 19.11.2007 käskkirjaga edasisest hankemenetlusest. Vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustuse käskkirja sisulisele põhistusele hinnangut andmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja vaidlustas ringkonnakohtus vaidlustuskomisjoni 12.12.2007 otsuse nr 123-07/ 101348 ja palus tühistada Pärnu Teedevalitsuse 24.10.2007 käskkirja nr 127 punkti
  3. Samas märkis kaebaja, et nõustub vaidlustuskomisjoni seisukohaga õigusliku hinnangu andmata jätmise osas tema poolt asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri tõendi esitamata jätmise kohta põhjusel, et vastustaja oli oma käskkirja selles osas ise kehtetuks tunnistanud. Seega on kaebaja vaidlustanud ringkonnakohtus vaidlustuskomisjoni 12.12.2007 otsuse osaliselt ja taotleb Pärnu Teedevalitsuse 24.10.2007 käskkirja nr 127 punkti 2 tühistamist osas, millega teda jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et pakkumuses nimetatud ekskavaator JCB 175 ei vasta hanketeates toodud tingimustele. Muus osas kaebaja vaidlustuskomisjoni otsust ei vaidlusta.
  4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Lisaks ei nõustunud vastustaja vaidlustuskomisjoni seisukohtadega võsa lõikamise seadet puudutavas osas ja heitis vaidlustuskomisjonile ette tema juriidilise analüüsi tähelepanuta jätmist selles osas. Veel leidis vastustaja, et vaidlustuskomisjon jättis otsuses andmata hinnangu käskkirja põhistusele seoses kaebaja poolt hanketeates ettenähtud seadmete osas valeandmete esitamisega ja asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri tõendi kohalike maksude tasumise kohustuste täitmise kohta esitamata jätmisega.
  5. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt RHS §-st 129 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 34 lg-st 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras vaidlustuskomisjoni otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Vastuväited ei saa väljuda kaebuse piiridest. Kuna vastustaja ei ole esitanud kaebust vaidlustuskomisjoni otsuse peale, siis ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas vastustaja etteheited tema juriidilise analüüsi tähelepanuta jätmise ning hinnangu andmata jätmise kohta käskkirja põhistustele valeandmete esitamise ja maksuhalduri tõendi esitamata jätmise kohta olid põhjendatud, ega anda hinnangut vaidlustuskomisjoni otsuse seisukohtadele võsa lõikamise seadet puudutavas osas.
  6. Ringkonnakohus on jätkuvalt (nii nagu esialgse õiguskaitse taotlust lahendades) seisukohal, et kaebaja pakkumuses märgitud ekskavaator JCB 175 ei vasta hanketeate p-s III.2.3 esitatud tingimusele. 4
(5)3-07-2582 RHS § 41 lg 1 p 8 kohaselt võib hankija vastavalt hankelepingu alusel tellitavate teenuste või tööde olemusele nõuda hanketeates pakkuja kinnitust töö- või liiklusvahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks, mida pakkuja või taotleja saab hankelepingu täitmisel kasutada. Hanketeate III osa punktis III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ oli esitatud muuhulgas tingimus, mille kohaselt peab pakkujal olema tööde tegemiseks võimalik kasutada ühte laadurekskavaatorit (esikopp vähemalt 1,0 m3, täismass ≥ 8000 kg, kaevesügavus ≥ 5 m). Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks RHS § 117 lg 2 p 1 alusel vaidlustanud vaidlustuskomisjonis vastustaja hanketeate (selles esitatud tingimused). Kaebaja pakkumuses märgitud ekskavaatori JCB 175 näol ei ole tegemist hanketeates nõutud laadur-ekskavaatoriga. Asjaolu, et kaebaja on pakkumuses märgitud (ratas)ekskavaatori ümber ehitanud ja kasutab seda hankeobjektiks olevate töödega sarnastes töödes, ei anna alust käsitada pakkumuses märgitud ekskavaatorit hanketeates nõutud laadur-ekskavaatorina. Kaebaja pakkumust ei muuda hanketeates esitatud nõuetele vastavaks kaebajal lisaks pakkumuses märgitud ekskavaatorile ka laadur-ekskavaatorite olemasolu, sest pakkumuses ei informeeritud vastustajat nende kasutamise võimalusest. Pakkumuse sisu muutmise võimaldamine pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva oleks ilmselgelt vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
  1. Asjaolu, et kaebaja pakkumuses märgitud masin ei ole hanketeate p-s III.2.3 nõutud laadurekskavaator, kinnitas ka ekspert 06.12.2007 eksperthinnangus. Vastuseks vaidlustuskomisjoni esitatud küsimustele kaebaja pakkumuses esitatud masina kohta märkis ekspert, et JCB ei tooda masinat kaebaja märgitud tähistusega laadur-ekskavaator JCB 175 (vastuse p 2) ja kaebaja poolt pakutud masin ei ole laadur-ekskavaator, vaid on ratasekskavaator JCB JS175W (vastuse p 3.2), millele on paigaldatud esikopp (vastuse p 3). Esikopa kohta märkis ekspert täiendavalt, et sellega ei ole võimalik teostada laadimistöid. Samas nõudis vastustaja hanketeates just nimelt laadur-ekskavaatorit. See, et kaebaja pakutud masin vastab ekspertarvamuse kohaselt hanketeates märgitud tingimustele esikopa mahu, täismassi ja kaevesügavuse osas, ei muuda kaebaja pakutud masinat hanketeates nõutud laadur-ekskavaatoriks.
  2. Kuna kaebaja pakkumuses märgitud ekskavaator JCB 175 ei vastanud hanketeate p-s III.2.3 esitatud tingimusele, oli kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsus põhjendatud.
  3. Neil põhjendustel jääb kaebus rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni 12.12.2007 otsus nr 12307/101348 vaidlustatud osas muutmata.
  4. Vastustaja taotles kaebajalt 20 886 krooni menetluskulu väljamõistmist, esitas menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude kandmist tõendavad dokumendid. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kaebajalt HKMS § 93 lg 5 alusel välja mõista. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.