← Eesti

3-05-1266/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi (eesistuja), Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2008, Tallinn Haldusasja number 3-05-1266 Haldusasi OÜ Scooter kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.08.2005 maksuotsuse nr 12-5/8 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 05.01.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonna- OÜ Scooter apellatsioonkaebus kohtus 16.06.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Scooter, esindaja advokaat Dragan Perovic Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Agris Peedu RESOLUTSIOON Jätta OÜ Scooter apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2007 otsus muutmata osas, mis puudutab Maksu- ja Tolliameti 31.08.2005 maksuotsusega nr 12-5/8 OÜ-le Scooter tulumaksu juurdemääramist. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Maksu- ja Tolliamet kontrollis OÜ Scooter käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise õigsust maksustamisperioodil jaanuar kuni detsember 2003 ning määras 31.08.2005 maksuotsusega nr 12-5/8 äriühingule täiendavalt tasumiseks 543 491 kr käibemaksu ja 1 251 823 kr tulumaksu. Maksu määramist põhjendati sellega, et osaühingute Varaspets (endine Hanzard) ja Frentiks (endine Progarden) puhul polnud tegemist reaalselt tegutsevate äriühingutega, mistõttu ei saanud toimuda tehinguid ega kaupade liikumist OÜ Scooter ja OÜ Varaspets ning OÜ Scooter ja OÜ Frentiks vahel. OÜ Scooter on viidatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu 543 491 kr mahaarvamisega rikkunud KMS § 20 lg 1 ning nimetatud arvete alusel tehtud väljamaksed kokku summas 3 513 218 kr on käsitatavad ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 2 p 3 mõttes. OÜ Varaspets ja OÜ Frentiks juhatuse liikmeid on kasutatud variisikutena, kes ei ole äriühingu tegevust juhtinud ega oma äriühingu 3-05-1266 dokumente. Kaebaja poolt osaühingute Varaspets ja Frentiks arveldusarvele kantud raha on sularahas koheselt välja võetud.
  3. OÜ Scooter esitas maksuotsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet 14.11.2005 vaideotsusega nr 194-1 rahuldamata jättis.
  4. OÜ Scooter kaebuses halduskohtule taotleti maksuotsuse tühistamist. Kaebaja väitel rikkus maksuhaldur uurimisprintsiipi ning maksuotsus ei vasta MKS § 95 lg 2 nõuetele. Maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid, sealhulgas äriühingute Varaspets ja Frentiks juhatuse liikmete A. Sidorovi ja J. Baikovi ning kaebaja endise töötaja A. I seletusi hinnanud valikuliselt ja ebaõigesti. Kaebaja on osaühingutelt Varaspets ja Frentiks kaupa (vanametalli) ostnud, selle kätte saanud ning ostetud kauba eest ka pangaülekannetega tasunud. Tehingud on toimunud, sisendkäibemaks on mahaarvatud õigesti ning väljamaksed on kaebaja ettevõtlusega seotud. Kaebajal ei lasunud kohustust kontrollida, kas kauba müüja käitub maksu- ja äriõiguslikes suhetes õiguspäraselt.
  5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja on metalli ostu-müügiga tegelev äriühing. Vaidlust pole selles, et maksuotsuses nimetatud äriühingud olid käibemaksukohustuslased, et vormiliselt olid kaebajale esitatud arved nõuetekohased ja on tasutud pangaülekandega. Eeltoodud asjaolud pole KMS § 20 lg 1 rakendamiseks ja sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piisavad, selleks peab olema kaup ka tegelikult soetatud. 2) Põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja pole arvetel näidatud tehinguid teinud. OÜ Hanzard (Varaspets) pole esitanud majandusaasta aruandeid; deklaratsioonide järgi oli A. Sidorov ainuke töötaja ning äriühingu käive perioodil märts-november 2003 oli kokku 3 117 735 kr; Hansapangas olevale kontole laekunud summad on sealt koheselt sularahas välja võetud. A. Sidorovi, kes oli OÜ Hanzard seaduslik esindaja perioodil 05.03.2003-11.08.2004, väitel ei ole ta teadlik enda juhitava äriühingu tegevusest ega tehingutest, pole midagi kuulnud OÜ-st Scooter ega tunne selle juhatuse liiget N. Tki, pole allkirjastanud lepinguid, arve-saatelehti, väljastanud neid ega andnud selleks kellelegi volitusi, pole esitanud deklaratsioone ega lähetanud kaupa, nõustus olema äriühingu juhatuse liige raha eest A. I ettepanekul ning andis viimasele pärast Hansapangas arveldusarve avamist üle sularahaautomaadikaardi ja internetipanga kasutamiseks vajalikud kasutaja tunnused. N. T, kes peaks OÜ Scooter juhatuse liikmena järgima tavapärast hoolsust seonduvalt oma väidetava tehingupartneri kindlakstegemisega, kuulis A. Sidorovi nime alles maksumenetluses. OÜ Hanzard poolt kauba müümist kaebajale ei tõenda ka kohtule esitatud nn kaaluja žurnaalid, mille pidajateks olid AS EKE Ärikeskus laohoidjad. Kaebaja rentis nimetatud äriühingult laoruume ja laohoidjate poolt peetavad kaaluja žurnaalid kajastavad vaid seda, millal on kaebaja laoplatsile mingi kaup maha või peale laaditud. Kaaluja žurnaalist ei nähtu kaebajale kaupu müünud äriühingute nimesid. 3) A. I, kes töötas kuni 27.01.2003 OÜ Scooter kommertsdirektorina, on maksuhaldurile 18.04.2005 antud seletuses väitnud, et pärast töölt lahkumist kohtas ta A. Sidorovi, kes küsis temalt informatsiooni selle kohta, kellele saab hea hinnaga metalli müüa ja et ta soovitas A. Sidorovile pöörduda OÜ Scooter kontorisse ja rääkida Vladimiriga (V. T). A. I väitis veel, et pole OÜ Hansard kaupa vastu võtnud. Põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et veebruaris 2003, mil toimus OÜ Hanzard vormistamine A. Sidorovi nimele, ei omanud A. I motivatsiooni ja huvi tegeleda äriühingu vormistamisega A. Sidorovi nimele OÜ Scooter huvides, seda enam, et A. I vabastati töölt tööandja algatusel. Seetõttu on usutav, et OÜ Hanzard juhatuse liikmeks saamist pakkus A. Sidorovile mitte A. I, nagu ta väidab, vaid 2

(6)3-05-1266 kaebaja juhatuse liikme N. Ti abikaasa V. T ja et A. Sidorov andis peale äriühingu oma nimele registreerimist kõik äriühingu dokumendid V. Ti kätte. Eeltoodu alusel saab järeldada, et OÜ Hanzard poolt väljastatud arvete näol oli tegemist fabritseeritud ja mitte tegelikke tehinguid kajastavate arvetega. 4) Samuti ei saa lugeda tehinguid toimunuks OÜ-ga Progarden (Frentiks), mille seaduslik esindaja J. Baikov ei ole tehingutest teadlik, ei tea midagi äriühingust nimega Scooter, kellele ei ütle midagi nimed N. ja V. T, kes ei ole volitanud kedagi esindama OÜ-d Progarden tehingutes teiste isikutega, kes ei ole OÜ-le Scooter arveid väljastanud ja kellele ei kuulu arvesaatelehtedel olev allkiri, kes ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioone, kes enda väitel nõustus juhatuse liikmeks hakkama raha eest (saigi mõned korrad 500 kr) A. I ettepanekul ja andis päras äriühingu pangakonto avamist sularahaautomaadikaardi ja internetipanga paroolid üle A. Ile. Kaebaja seaduslik esindaja N. T ei osanud öelda, kes esindas OÜ-d Progarden tehingutes OÜ-ga Scooter, ta ei teadnud OÜ Progarden kontaktandmeid ega asukohta ja seda vaatamata sellele, et väidetav koostöö OÜ-ga Progarden algas juba 2001 (samas kui äriühing loodi alles 2002). A. I väitel on võimalik, et tema leidis OÜ Progarden telefoni teel, võttis vastu OÜ Progarden kaupa OÜ Scooter laos Vana-Narva mnt 1, sai OÜ Progarden ostu vormistamiseks notari juures raha V. Tilt ning pärast pangas konto avamist andis kõik selle äriühinguga seotud dokumendid V. Ti kätte. A. I maksumenetluses antud seletus OÜ Progarden J. Baikovi nimele vormistamise asjaolude kohta V. Ti ülesandel on usutav ning V. Ti seletusi ja ütlusi, kes eelnimetatut eitab, ei saa pidada usaldusväärseteks. MTA-le 29.09.2005 laekunud avaldus, millele on kirjutatud A. I nimi ja milles on tagasi võetud kõik eelnevad ütlused, ei muuda tõenditele antud hinnangut isegi siis, kui lugeda, et avalduse on tõepoolest kirjutanud A. I. A. I abikaasa on kinnitanud, et A. It mõjutati ja kirjelduse kohaselt mõjutajaks oli V. T. Seega ka OÜ Progarden poolt väljastatud arvete näol oli tegemist fabritseeritud ja mitte tegelikke tehinguid kajastavate arvetega. Äriühingu poolt tehtuks ei saa pidada tehinguid, mille on teinud tuvastamata isikud sellesama äriühingu nime kasutades. 5) Maksumenetluses ja kohtumenetluses ei ole selgunud, kes tegelikult kaebajale arvetel nimetatud kaupa müüsid. Seega ei ole võimalik ka nende tundmatute isikute seostamine OÜga Hanzard ja OÜ-ga Progarden. Maksuotsuses loetletud arved väljastanud isikud ei ole tuvastatavad kaebaja poolt esitatud tõendite alusel, mistõttu ei ole tõendatud ka OÜ-te Hanzard ja Progarden rekvisiitidega arvetel kajastatud majandustehingute tegelik toimumine. Tulumaksu määramine nimetatud arvete alusel üle kantud summade osas on põhjendatud, sest esitatud arvete alusel pole võimalik tuvastada, kellele ja mille eest maksti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Scooter apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ja maksuotsus tühistada. Apellandi väitel on kohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. Halduskohus leidis alusetult, et OÜ Hansard ja OÜ Progarden poolt kaebajale väljastatud arvete näol on tegemist fabritseeritud ja mitte tegelikke tehinguid kajastavate arvetega. Asjaolu, et OÜ-te Hanzard ja Progarden juhatuse liikmed väidavad mitte midagi teadvat enda juhitud äriühingu tegevusest, eitavad tehinguid OÜ-ga Scooter ning arvete ja lepingute allkirjastamist, veel tehingute mittetoimumist ei tõenda. Järeldades, et maksuhaldur pole kaebajat maksupettuses osalemises süüdistanud ja et puuduvad ka sellekohased tõendid, oleks pidanud kohus eeldama ostja (kaebaja) heausksust, kuid kohus on seda põhimõtet eiranud. Hoolsuskohustust on kohus käsitlenud ebaõigesti. 3
(6)3-05-1266 Kohus jättis põhjendamatult arvestamata A. Sidorovi varasemad seletused selle kohta, et OÜ Hanzard tegevusest ei teadnud ta midagi seetõttu, et osaühingu tema nimele vormistamine toimus A. I eestvedamisel, kelle kätte jäid äriühingu dokumendid, pangakaardid ja pitsat ja kes lubas hakata äriühingut ise juhtima ning A. Sidorovile juhatuse liikmeks oleku eest raha maksta. Apellandi hinnangul on ainuvõimalik järeldus, et OÜ Scooter endine töötaja A. I, mitte V. T, tegeles A. Sidorovi OÜ Hanzard juhatuse liikmeks vormistamisega ja selle võimalikuks motiiviks oli A. I soov OÜ-ga Scooter töösuhte lõppedes müüa OÜ Hanzard kaudu n.ö „mustalt“ hangitud metalltooteid, kasutades oma OÜ-s Scooter saadud töökogemusi ja oskusteavet. Sarnaste motiividega on kohus põhistanud tehingute mittetoimumist OÜ-ga Progarden, lisades juurde, et A. I poolt maksumenetluses 16.05.2005 antud seletuse järgi sai ta V. Ti käest raha OÜ Progarden vormistamiseks J. Baikovi nimele ning andis pärast konto avamist kõik äriühinguga seotud dokumendid V. Ti kätte. Kohus ei arvesta põhjendamatult A. I esialgseid seletusi J. Baikovi OÜ Progarden juhatuse liikmeks saamise asjaolude kohta, samuti V. Ti seletusi A. I vastuoluliste ütluste võimalike põhjuste kohta – isiklik kättemaks ning soov varjata enda osalust kavandatud metalli müügis OÜ-le Scooter. Kohus ei võtnud seisukohta A. I seletuse ülejäänud osa kohta, et ta on OÜ Scooter nimel teinud tehinguid OÜ-ga Progarden ning OÜ Progarden poolt saadetud kaupa vastu võtnud.
  1. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse motiveering seoses hoolsuskohustuse rikkumisega ei ole küll täpne, kuid see ebatäpsus ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Maksuotsus on kantud järeldusest, et tehinguid maksuotsuses märgitud äriühingute vahel pole üldse toimunud ning maksuhaldur jääb selle seisukoha juurde. Apellant pole esitanud vastuväiteid kohtu järeldusele, et kui kaebaja endine töötaja A. I ongi oma esialgseid ütlusi muutnud, siis on teda selleks mõjutatud ning isikute hulgas, kes käisid I. Ia seletuse kohaselt abikaasat ähvardamas, oli V. T.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri 2007 otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati vaidlustatud maksuotsus tulumaksu osas. Ringkonnakohus leidis järgmist. Tegemaks järeldust, et tehinguid tegelikkuses ei sooritatud, peab maksuhaldur tõendama kaebaja osavõttu maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksust või muid asjaolusid, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Kui arveldused on toimunud pangaülekannetega, siis tuleks kontrollida, kas mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole kauba tegeliku müüjaga, või kas ostja on osalenud maksupettuses. Ringkonnakohus leidis, et tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis toetavad maksuhalduri seisukohta tehingute mittetoimumisest ning vastupidist pole kaebaja tõendanud. Asjaolud viitavad sellele, et kaebaja pidi teadma, et osaühingud Hanzard ja Progarden pole kauba tegelikud müüjad. Eeltoodu alusel oli ringkonnakohus seisukohal, et maksuotsus on käibemaksu osas õiguspärane. Tulumaksu osas pidas ringkonnakohus oluliseks, et vastuses apellatsioonkaebusele on maksuhaldur märkinud, et möönab vaidlusalustel arve-saatelehtedel märgitud kauba reaalset liikumist ja kaebaja poolt kätte saamist. Kuna kaebaja põhitegevuseks kontrollitaval perioodil oli metalli ost-müük ning arvesaatelehtedel märgitud kaubaks olid erinevad metallitooted, siis ei saa üldsõnaliselt väita, et osaühingute Hanzard ja Progarden arve-saatelehtede alusel tehtud väljamaksed pole kaebaja ettevõtlusega seotud. Järelikult tuleb vaidlusalune maksuotsus tulumaksu puudutavas osas tühistada.
  4. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.veebruari 2008 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus tulumaksu osas ja saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et käesolevas asjas on tulumaksu määramise õigsuse kontrollimisel olulised Riigikohtu
  5. oktoobri 2003 otsuses nr 3-3-1-50-03 p-s 11,
  6. oktoobri 2004 otsuse nr 3-3-1-48-04 p-s 14 ja 4
(6)3-05-1266
  1. juuni 2006 otsuse nr 3-3-1-34-06 p-des 13-15 avaldatud seisukohad. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline – käibemaksu määramist õigeks lugedes on ringkonnakohus tuvastanud, et kaebaja pidi teadma, et osaühingud Hanzard ja Progarden pole tegelikud müüjad, vaatamata sellele tühistas aga maksuotsuse tulumaksu osas. Kui kaebajal oli teave selle kohta, et osaühingud pole tegelikud müüjad, on maksuotsus tulumaksu osas õige. Riigikohtu juhiste kohaselt tuli anda menetlusosalistele võimalus esitada uusi tõendeid ja seisukohti. Riigikohtu arvates võis käesolevas asjas selguda, et vaidlusalused väljamaksed on kvalifitseeritavad kasumieraldisteks vastavalt TuMS §-le 50 või võimaldaks kaasaaitamiskohustuse ulatuslik täitmine maksuhalduril määrata maksusumma hindamise teel.
  2. Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule seisukohtade täiendamiseks esitas kaebaja arvesaatelehed ja selgituse, tõendamaks, et OÜ-delt Hanzard ja Progarden ostetud kaup oli olemas ja leidis kasutamist kaebaja ettevõtluses – vanametall on realiseeritud kaebaja erinevatele klientidele ning kaebaja on selle eest saanud tasu.
  3. Maksuhaldur leidis vastuseks kaebaja poolt esitatud tõenditele ja seisukohtadele, et esitatud edasimüügiarved ei tõenda, et konkreetse varifirmale tehtud väljamakse eest soetati just edasimüügiarvetel näidatud kaupa. OÜ-l Scooter puudub laoarvestus, mis näitaks, milline oli laoseis vahetult enne maksuhalduri poolt kontrollitud kontrolliperioodi. Edasimüügiarvetel näidatud kaup võis olla varem kaebaja laoplatsil. Samuti ei saa edasimüügiarvete alusel teha kindlaks, milline oli kauba hind soetamisel, sest müüja lisab reeglina kaubale edasimüügiprotsendi. Lisaks nähtub esitatud dokumentidest, et makse varifirmade arvele ja sularaha väljavõtt on osadel juhtudel toimunud hiljem, kui edasimüügiarvete kohaselt kaupa edasi müüdi. Seega pole võimalik, et kaebaja ostis välja võetud sularaha eest klientidele edasimüüdud kaupa. Varifirmade arvetel ja edasimüügi arvetel kirjeldatud tooted ei kattu, erinedes näiteks teraslehe pikkuse osas. Eeltoodu annab aluse arvamuseks, et kaebaja püüab üksnes leida skeeme, kuidas oma tulumaksu kohustust vähendada või vältida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vaidlus maksuotsuse õiguspärasuse üle juurde määratud käibemaksu osas lõppes Riigikohtu otsusega. Käesolevas apellatsioonimenetluses tuleb kontrollida üksnes seda, kas maksuotsus on õiguspärane tulumaksu osas. Ka selles osas on ringkonnakohus käibemaksu määramist kontrollides juba olulised asjaolud tuvastanud. Ringkonnakohus tuvastas käibemaksu juurdemääramise õiguspärasust kontrollides kogutud tõendite põhjal, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et kauba tegelikuks müüjaks ei ole OÜ-d Hanzard ja Progarden.
  5. Käesolevas apellatsioonimenetluses ei ole esitatud täiendavaid seisukohti ega tõendeid, mis annaksid aluse pidada kohtute poolt varem tuvastatud seisukohta valeks. Kaebaja endine töötaja A. I on maksumenetluses andnud küll erinevaid seletusi, kuid ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et 16.05.2005 seletus on enam kooskõlas teiste tõenditega ning 29.09.2005 maksuhaldurile saadetud avaldus oma ütlustest loobumise kohta on ilmselt antud tunnistaja mõjutamise tõttu. Kaebaja on just viidatud varifirmade puhul pidanud võimalikuks oluliselt rikkuda arvete tasumise tähtaegu, mis viitab sellele, et kaebaja oli veendunud, et hilinemisele sanktsioone ei järgne. Apellatsioonkaebuse seisukoht, et A. I tegeles A. Sidorovi OÜ Hanzard juhatuse liikmeks vormistamisega ja selle võimalikuks motiiviks oli A. I soov OÜ-ga Scooter töösuhte lõppedes müüa OÜ Hanzard kaudu n.ö „mustalt“ hangitud metalltooteid, kasutades oma OÜ-s Scooter saadud töökogemusi ja oskusteavet, ei ole usutav. Kuna OÜ Hanzard ei olnud tegutsev ettevõte, poleks sellise äriühingu kasutamine andnud A. Ile mingeid eeliseid. Eelised käibemaksu tasumisel ja raha väljaviimisel firmast tekkisid käesoleval juhul üksnes kaebajal. A. I ütlustele tuginedes on võimalik järeldada, et kaebaja 5
(6)3-05-1266 juhatuse liikme abikaasa V. T organiseeris mõlema varifirma tegevust ning ilmne on, et kaebaja juhatuse liige oli varifirmade kasutamisest teadlik.
  1. Seega on kaebaja teinud teadvalt väljamakseid varifirmadele. Kuna varifirmad ei olnud arvetel näidatud kauba tegelikeks müüjateks, pole teada, mille eest väljamakseid tehti ja väljamaksete seotus kaebaja ettevõtlusega pole tõendatud. Kaebaja poolt esitatud arvesaatelehed, millest nähtub varifirmade arvetel näidatud metall-toodete edasimüük klientidele, ei tõenda seda, et varifirmade arvetelt väljavõetud sularaha kasutati metall-toodete ostmiseks. Kaebajal puudub laoarvestus, mille põhjal saaks kindlaks teha laoseisu enne jaanuari 2003, s.o enne maksuhalduri poolt määratud kontrolliperioodi. Seepärast pole võimalik kindlaks teha, kas edasimüüdud kaubad osteti kontrolliperioodi jooksul või olid laos juba enne seda. Isegi kui eeldada, et mingi osa edasimüüdud kaupadest osteti tundmatutelt isikutelt varifirmade arvelt välja võetud sularaha eest, pole teada selle kauba hind ega kogus. Selliseid andmeid valdab üksnes kaebaja. Kaebaja ei ole soovinud täita kaasaaitamiskohustust ning seepärast pole maksu määramine olnud võimalik ka hindamise teel. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel TuMS § 51 lg 1 ja 2 kohaselt maksta tulumaksu, kuna kantud kuludelt pole makstud tulumaksu ka mitte TuMS §-de 48-50 kohaselt.
  2. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maksuotsuse tühistamiseks tulumaksu osas. Seega jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.