1 alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Edasikaebe kord Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus (
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise korral 30 päeva.(
lg 3) Resolutsioon Aleksandr Dorožko on esitanud halduskaebuse Tartu Halduskohtule, milles soovib vaidlustada justiitsministri määrusega nr. 72/30.11.2000 kinnitatud „Vangla Sisekorraeeskiri“ § 57 lg 3 sätet, kuna justiitsminister on ületanud volituse piire ning kehtestanud kinnipeetavate isiklike asjade piirkaalu. Kaebuse kohaselt annab Vangistusseaduse § 15 lg 3 justiitsministrile volitused kehtestada keelatud asjade loetelu, kuid puudub volitus selleks, et kehtestada isiklike asjade piirkaal. Kaebaja on leidnud, et justiitsminister on ületanud oma pädevuse piire ning taotleb kohtult selle õigusvastasuse tuvastamist tuues ära põhjendatud huvi alusena hilisema kahju nõude esitamise. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kujul ei kuulu kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse, kuna halduskohtul puudub pädevus abstraktse normikontrolli raames normi põhiseadusele vastavust arutada, sellesisuline pädevus on Õiguskantsleril tulenevalt õiguskantsleri seadusest ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest. Kui kinnipeetav oleks soovinud abstraktset normikontrolli, tulnuks pöörduda tal Õiguskantsleri poole. Kohtud teostavad ainult konkreetset normikontrolli, mis tähendab seda, et normi hindamise ajendiks on kaebus üksikakti või toimingu peale ning seda menetletava kohtuasja pinnalt. Vastustaja on viidanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.05.2008 määrusele 3-4-1-4-08. Kohtu seisukohad: Kaebaja vaidlustab justiitsministri määrusega nr. 72/30.11.2000 kinnitatud „Vangla Sisekorraeeskirja“ § 57 lg 3 sätet, millega on kehtestatud , et kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei tohi ületada 30 kilogrammi. Nimetatud säte on kehtestatud Vangistusseaduse § 15 lg 3 alusel, mille kohaselt alates 01.06.2008 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt „Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu , enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega“. Kaebaja on esitanud kaebuse enne 01.06.2008, mille kohaselt oli sätestatud VangS § 15 lg 3 järgnevalt: „Kinnises või avavanglas kiinipeetavale keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega“. Kohus on asja menetlusse võtnud selgitamaks välja kaebaja tegeliku tahte ning võimalike õiguste rikkumise ning määranud selleks kohtuistungi. Kohtuistungil jääb kaebaja sama taotluse juurde, et justiitsministril on puudunud volitus , et kehtestada kinnipeetavate asjade suhtes piirkaal ning kaebaja on olnud sunnitud seetõttu varasemalt teistest vanglatest, kus ta on viibinud, välja viima oma isiklikke asju. Kohus ja vastustaja esindaja selgitasid kohtuistungil kaebajale, mis alustel ja kuidas on võimalik kaebajal kaebust esitada oma eesmärgi saavutamiseks ning kaebajal tekkis arusaam, et halduskohus ei ole pädev esitatud kujul tema kaebust lahendama ning esitas kaebusest loobumise avalduse ning märkis taotluses, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Vahetult pärast kohtuistungit esitas kaebaja uue taotluse, milles palus tühistada tema loobumise avaldus ning kaebaja jääb esialgse taotluse juurde tuvastada asjaolu, et justiitsminister on ületanud volituse piire kinnipeetava isiklike asjade piirkaalu kehtestamisel. Tulenevalt
lg 1 kohaselt võib kaebuse esitaja loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kaebusest ning kohus kinnitab kaebusest loobumise kohtumäärusega. Kuna kohus ei ole kaebusest loobumist kinnitanud, peab kohus otstarbekaks lähtuda kaebusest loobumise tühistamise taotlusest ning lähtuda esialgselt esitatud kaebusest ja vastustaja seisukohtadest kaebuse kohta.. Kuna kaebaja jäi kaebuse juurde, lähtub kohus esitatust ja nõustub vastustaja seisukohaga, et antud asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning menetlus kuulub lõpetamisele
1 alusel. Halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine , seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguteks loa andmine, seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine ning halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.(
lg 1 ja lg 2).
sätestab taotlused ja nõuded ,mida halduskohtusse saab esitada, milleks on nõue tühistada haldusakt või selle osa, nõuda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, nõuda peatatud või peatamata toimingu sooritamist, taotleda toimingu või haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist ning nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist ja avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist Antud juhul ei ole vaidlustatud kaebaja poolt haldusakti ega toimingut seonduvalt Vangla Sisekorraeeskirja § 57 lg 3 sättega, mistõttu ei saa ka kohus selles asjas õiguslikku hinnangut anda. Konkreetne normikontroll saab alguse konkreetsest kohtuasjast – üldjuhul isiku õiguste ja vabaduste kaitseks toimuvast kohtuasjast ning selle menetlemisel peab olema tekkinud kahtlus asjassepuutuva õigusakti põhiseaduspärasuses. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul tulnuks kaebajal pöörduda esitatud küsimuses Õiguskantsleri poole. Põhiseaduse § 139 kohaselt teostab õiguskantsler järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle. Lähtudes eeltoodust lõpetab kohus menetluse haldusasjas 3-08-752
1 alusel seoses sellega, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.