) (RT 35/02216) V peatükk, mis sätestab tehingu tühisuse ja tühistamise alused. Hageja on ostumüügilepingu tühistamise nõude põhjendamisel tuginenud asjaolule, et sellega rikuti tema omandiõigust talle põllumajandusreformi käigus tagastatud varale. Samas on asja materjalidest (hageja enda poolt esitatud) nähtuvana otsustanud Pärsti kolhoosi reformikomisjon oma otsusega nr.25, 06.augustist 1993.a. üle anda Sassi ja Karuse lüpsilauda tervikvara AS-ile SASSI /tl.4/ ning vastav vara üleandmise akt nr.229 on sõlmitud 10.08.1993.a. /tl.5/; AS SASSI on kantud Viljandi maakonnas Pärsti vallas Kookla külas asuva Sassi lauda omanikuna Hooneregistrisse /tl.18/. Kuigi hageja on väitnud end olevat nimetatud lauda (kaas)omanik, pole ta kohtule esitanud ühtegi sellekohast tõendit. Hageja taoline ekslik seisukoht (vara kuuluvus) on ilmselt tingitud PmrS regulatsiooni ebapiisavast tundmisest ja/või põllumajandusreformi raames vormistatud dokumentides sisalduva väärast tõlgendamisest. Kohus märgib, et omandiõigus asjale ja selle kaitse on reguleeritud „Asjaõigusseadusega“ (AÕS) (RT 39/93-590), mille §68 annab omanikule õiguse asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega oli AS-il SASSI lauda omanikuna õigus võõrandada talle kuuluvat vara, mistõttu AS SASSI likvideerimise käigus Sassi lauda võõrandamine 22.10.2001.a. S.Korsar’ile oli õiguspärane ja kooskõlas seadusega ning seeläbi puudub tehingu tühistamiseks seaduslik alus. Hageja ei ole kohtule põhjendanud ega esitanud mingeidki tõendeid ei lepinguobjektiks oleva vara temale kuuluvuse kohta ning hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei anna kohtule alust eeldada seaduses ettenähtud tehingu kehtetuse muude aluste olemasolu. Siit johtuvalt leiab kohus, et hageja poolt sellekohase nõude alusena esitatud faktilistel asjaoludel ei ole vaidlustatud tehingu tühisus tuvastatav.. TsMS §3 annab isikule õiguse pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nagu eelpoolmotiveeritud, on vaidlusaluse ostu-müügilepingu poolteks AS SASSI ja S.Korsar ning pole tuvastatav fakt, et leping võiks mingilgi viisil rikkuda hageja õigusi. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole ostu-müügilepingu pooleks ning leping ei riku tema seadusega kaitstud õigusi või huve, puudub hagejal õigus vaidlustada lepingut
-i alustel. Samasele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma varasemates lahendites (nr.3-2-1128-03, nr.3-2-1-132-06, nr.3-2-1-56-07 jt.). Siit johtuvalt ei saa hageja poolt vaidlustatud leping rikkuda tema õigusi ja/või huve. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja poolt vaidlustatud tehing on sõlmitud eraõigusliku juriidilise isiku (AS SASSI) ja füüsilise isiku (S.Korsar) vahel /tl.19/.
ja „Äriseadustiku“ (ÄS) (RT 26-28/95-355) §306 sätestatust tulenevalt esindab ja juhib äriühingut (aktsiaseltsi) juhatus ning
lg.3 ja ÄS §372 lg.1 kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Eeltoodud sätete sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgi kohaselt on likvideerija (juhatus) äriühingut esindav organ, kes teostab õigustoiminguid ja sõlmib lepinguid äriühingu nimel; sõlmitud lepingutest ja/või seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest on aga siiski vastutav juriidiline isik. Siit johtuvalt ei saa kostja S.Kalam likvideerijana ja füüsilise isikuna olla vastutav äriühingu poolt sõlmitud lepingute ja/või muude tsiviilõiguslike kohustuste eest, mistõttu ei ole hageja poolt esitatud lepingu tühistamise nõue suunatav kostja kui likvideerija ja/või füüsilise isiku vastu. Kuigi kohus on eelistungil selgitanud hagejale vastavat regulatsiooni ning teinud ettepaneku kaaluda hagi aluse muutmist ja/või kostja asendamist, on hageja kohtule kinnitanud, et ei soovi seda teha ning jätkuvalt suunab nõude S.Kalam’i vastu. Kohtul puudub TsMS §5 ja §208 sätestatust tulenevalt võimalus iseseisvalt muuta menetluses esitatud nõuet ja/või menetlusosaliste ringi.
lg.1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja poolt vaidlustatud tehing on sõlmitud 22.10.2001.a.. „Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) (RT 53/02-336) §9 sätestab, et kui
-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse
-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a..
Siit johtuvalt lõppes ostu-müügilepingu vaidlustamiseks nõude esitamise tähtaeg 01.07.2005.a., kuid hageja on sellekohase nõude kohtule esitanud alles 27.11.2006.a. /tl.1/.
kohaselt võtab vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on nii eelmenetluses kohtule saadetud kirjalikus vastuses /tl.28-29,42-44/ ja eelistungil taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Seega ei ole hagejal võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. Kahjuhüvitusnõuet lepinguvälise kohustusena reguleerib VÕS 10.osa. VÕS §1043 sätestatu kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus selgitab, et kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastustuse tekkeks on vajalik nelja koosseisulise elemendi – kahju olemasolu, kahju tekitaja õigusvastane käitumine, põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase käitumise ja seeläbi kannatanul tekkinud kahju vahel ning kahju tekitaja süü – olemasolu. Hageja pole kohtule esitanud mingeidki põhjendusi ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul tuvastada eelnimetatud elementide esinemist ja/või kahju suurust. Hageja poolt esitatud faktilised asjaolud ei võimalda eeldada hagejal kostja vastu kahjuhüvitisnõude olemasolu ka muudel (lisaks kahju õigusvastasele tekitamisele) õiguslikel alustel. Ülalmotiveerituga on kohus põhjendanud vaidlustatud ostumüügilepinguga hõlmatud kohustusosaliste ringi ja nendevaheliste õiguste-kohustuste õigusmõju. Kohtu sellekohaste järeldusotsustuste transformeerimisel kahjuhüvitusnõude rahuldamise võimalikkuse hindamisele, ei ole hageja poolt sellekohase nõude alusena esitatud faktilistel asjaoludel kahjuhüvitusnõue realiseeritav. Kohus lisab, et
lg.1 sätestatu kohaselt on kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asja materjalidest nähtuvana on hageja osalenud 06.08.1993.a. Pärsti kolhoosi reformikomisjoni koosolekul, kus otsustati Sassi lüpsikarjalauda üleandmine AS-le SASSI /tl.4,11/ ning hageja on 29.03.1996.a. kätte saanud reformihalduri teate Pärsti kolhoosi varade üleandmise kohta /tl.14/. Hageja on kohtule tõenditena esitanud Sassi lauda võõrandamistehingut ja –kuuluvust kajastavad dokumendid dateeringutega „oktoober 2001.a.“, milline võimaldab kohtul eeldada nende dokumentide asumist hageja valduses vahetult pärast dokumentide vormistamist. Seega võis ja pidi hageja olema teadlik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt 2001.a. novembrikuus. Arvestades nimetatud perioodist kahjuhüvitisnõude esitamise tähtaja kulgemist (vt. ülaltoodud motiveering nõude aegumise kohta) ei ole hagejal võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. Reformihalduri 20.08.1996.a. otsuse nr.1/96 seadusvastaseks tunnistamise osas märgib kohus, et PmrS §28 reguleerib sellekohaste vaidluste lahendamist. Nimetatud paragrahvi lg.1 p.2 annab põllumajandusreformi õigustatud subjektile õiguse reformikomisjoni või reformihalduri otsuse peale edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule ning sama paragrahvi lg.2 sätestab kaebetähtajana 1 kuu ajast, millal õigustatud subjektile otsus kirjalikult teatavaks tehti. PmrS §28 lg.3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse peale võimalik edasi kaevata „Halduskohtumenetluse seadustikus“ sätestatud korras. Siit johtuvalt ei ole maakohus pädev tsiviilasja läbivaatamisel hindama reformihalduri otsuse seaduslikkust, mistõttu ei ole hagejal võimalik sellekohase nõude osas saavutada taotletavat eesmärki kohtulikku kaitset. Eeltoodud põhistuste tõttu asub kohus veendunult seisukohale, et hageja poolt hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ja/või taotletavat õiguskaitset ei ole võimalik saavutada hagimenetluse teel, mistõttu jätab kohus hagi läbivaatamata. Menetluskulud TsMS §150 lg.1 p.3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hageja on maksnud riigilõivu summas 4 250 krooni /tl.27/. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4 250 krooni. A.Kaldma kohtunik 19.06.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.