← Eesti

2-07-23559/16

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-23559 Määruse tegemise aeg ja

  1. juunil
  2. a, Jõhvis koht Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M K avaldus lepitusmenetluseks lapsega suhtlemist korraldava 22.05.2006 kohtumääruse rikkumises M S poolt Kohtuistungi toimumise aeg
  3. juunil 2008 kell 12.00 Menetlustoiming Lepitusmenetlus lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumise korral Menetlusosalised Avaldaja: Puudutatud isik: M K (IK xxx; elukoht: xxx) M S (IK xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku M T (volikirja alusel) esindaja: Eestkosteasutuse E E esindaja: RESOLUTSIOON
  4. Tunnistada lapsevanemate M K ja M S vaheline lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.
  5. Jätta kohaldamata sunnivahendid lapsevanemate suhtes, muutmata Viru Maakohtu 22.05.2006 määrusega kehtestatud lapsega suhtlemise kord ja vanemate õigused lapse M suhtes, kuna suhtlemiskorraga ettenähtud lapse ja isa kokkusaamiste ärajäämised on toimunud eeskätt lapsest tingitud põhjustel.
  6. Margit Säärel kui lapsega kooselaval vanemal teha omaltpoolt kõik temast sõltuv, et suhtlemiskorras ettenähtud lapse kohtumised isa M K’ga ei jääks ära tingituna lapse soovidest ja tujudest. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. I Margus Kivisto avaldused 1

(4)
  1. M K esitas
  2. juunil 2007 Viru Maakohtule avalduse, milles palus kohtul võtta tarvitusele vajalikud meetmed kutsumaks korrale puudutatud isikut ja sundida teda täitma lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 22.05.2006 määrusega tsiviilasjas 2-05-617 kinnitatud avaldaja suhtlemisõigus oma tütre M K’ga, mille kohaselt on avaldajal õigus viibida koos oma tütrega iga kuu 2 ja 4 nädalavahetusel eelnevalt kokkulepitult. Kuu igal teisel nädalavahetusel võtab avaldaja lapse enda juurde laupäeviti kell 12.00 ja toob koju pühapäeval kell 20.
  3. Kuu igal neljal nädalavahetusel võtab avaldaja lapse reedeti lasteaiast (koolist) kell 17.00 ja toob lapse koju pühapäeval kell 20.
  4. Samuti on avaldajal õigus laps võtta enda juurde kolmapäeviti lasteaiast kell 17.00 ning laps tuleb avaldaja poolt koju tuua hiljemalt 20.
  5. Avalduse kohaselt teeb puudutatud isik M S avaldajale takistusi lapsega suhtlemisel, rikub seni kehtivat kohtumäärust ja mõjutab last. Avaldaja palub kohtul võtta tarvitusele vajalikud meetmed kutsumaks korrale puudutatud isikut ja sundida teda täitma kohtumäärust (tl 1).
  6. Avaldusele lisatud M K seletuskirja kohaselt on M S rikkunud lapsega suhtlemise korda 20 aprillil ja 21 aprillil
  7. Vastavalt kohtumäärusele soovis avaldaja minna lapsele
  8. aprillil 2007 lapsele järele kell 17.00, kuid laps vastas telefoni teel, et tal on vaja veel õppida ning palus tulla järgi tund aega hiljem. Avaldaja jäi last maja ette ootama ja kell 17.30 laps tuligi ja nad sõitsid koos avaldaja elukohta xxx, Kohtla-Järvel. Kell 19.00 helistas M S ja tundis huvi, kuidas lapsel läheb. Laps vestles algul avaldaja juuresolekul, läks siis teise tuppa ning siis tõi avaldajale telefoni. M S ähvardas avaldajat, et kui ta lapse kuskile viib, siis ta tuleb lapsele järele. Järgmise päeva hommikul viis avaldaja tütre oma vanemate juurde maale, kuna ta pidi ise koolitusele sõitma ja laps jäi vanavanemate juurde. Tütar helistas avaldajale kahel korral ja oli väga heas tujus. Kell 18.00 õhtul tuli M S lapsele vanavanemate juurde järele põhjendades seda vajadusega minna sünnipäevale. Avaldaja leiab, et sellise käitumisega M S ei pea kinni kohtumäärusest, kuna ei teatanud avaldajale muutustest suhtlemiskorras ja mõjutab kohtumiste ajal telefoni teel last (tl 2).
  9. M K
  10. mail 2007 avalduse kohaselt ei andnud M S kolmapäeval
  11. mail 2007 last üle, vaid lahkus kodust avaldajale teatamata. Laps anti avaldajale üle ainult tänu avaldajapoolse tunnistaja E R juuresolekule. 12-13 mai ja 19-20 mai jäi lapsega kohtumine ära. Maikuus on avaldaja saanud tütrega kohtuda ainult alla 12 tunni (tl 13).
  12. Avaldaja
  13. veebruaril 2008 avalduse kohaselt on ta peale 01.09.2007 saanud lapsega kohtuda ainult kahel korral. M S planeerib kokkusaamiste aegadele lapsele teisi üritusi ja viib tütart tema eest ära. Isa mobiiltelefonilt helistatud kõnedele tütar ei vasta. Vastab kui helistada teiselt numbrilt. Kui avaldaja last juhuslikult linnas kohtab, rebib ema lapse isa juurest ära ega lase avaldajal lapsega rääkida (tl 27). II Puudutatud isiku Margit Sääre vastus
  14. Puudutatud isiku M S kirjaliku vastuse kohaselt on M K avaldus põhjendamatu. Puudutatud isik võtab õigeks, et avaldaja helistas lapsele 20.04.2007 kell 17.00 ja lapse tegeles õppimisega ja palus tal natuke oodata. Kuid avaldaja helistas 10 minuti möödudes uuesti ja teatas lapsele närviliselt, et kui laps välja ei tule, siis ta sõidab hoopis minema. Asjaolust, et avaldaja viibib koolitusel, ei teadnud ei laps ega M S . Järgmisel päeval helistas tütar ja teatas, et isa läks koolitusele ning ta ei tea, millal isa tagasi tuleb. Kuna M S oli kutsutud sünnipäevale, kuhu M väga kaasa tahtis, otsustas puudutatud isik minna lapsele järele ja võtta ta sünnipäevale kaasa. Avaldajale ta sellest teatada ei saanud, kuna avaldaja mobiil oli välja lülitatud. M S leiab, et tema poolt kohtumääruse rikkumine ei vasta tõele. Laps veedab isaga tihemini aega kui kohtuotsus seda ette näeb. Avaldaja ise rikub lapsega suhtlemise korda pidamata kinni kellaaegadest ja tütrele antud lubadustest (tl 8,9). III Lepitusvestlused 2
(4)
  1. juunil 2007 kell 12.30
  2. Lepitusvestlusel 12.06.2007 jäi M K oma avalduse juurde. Avaldaja palus kohtul kohustada puudutatud isikut pöörduma koos temaga psühholoogi poole, et lapsega suhtlemise korda arutada, muidu avaldaja arvates ei ole lootust, et olukord paraneks.
  3. Puudutatud isik M S ja tema esindaja leidsid, et ema poolt suhtlemise korda rikutud ei ole ja isa saab lapsega kohtuda rohkemgi kui kohtumääruses lubatud. Psühholoogi juurde ei olnud puudutatud isik nõus minema, kuna ei näe sellel mingit mõtet.
  4. juunil 2008 kell 12.00
  5. Lepitusvestlusel 03.06.2008 avaldaja seletas, et ta ei saanud terve suve lapsega kohtuda. Avaldaja peatas lastekaitseinspektori E ettepanekul alates oktoobrikuust lapsega suhtlemise. Laps pärast seda enam avaldajaga ühendust ei võtnud. Avaldaja kutsus last jõuludeks enda juurde, kuid laps ei tahtnud tulla. 2008.a. on avaldaja lapsega kohtunud ainult 10 tundi. Lapse ema on avaldajat lapse silmis halvustanud. Last on nii palju mõjutatud, et laps avaldajaga suhelda ei taha. Avaldaja seletuse kohaselt lapse ema lapsega suhtlemiseks otseseid takistusi ei tee, kuid last on mõjutatud isaga mitte suhtlema. Lapsega kokkusaamise aegadel keegi kõnesid vastu ei võta. Nii kordub nädalast nädalasse. Lapsega kohtumiste üle peab olema range kontroll, muidu ei tee keegi midagi. Avaldaja seletuse kohaselt ta ei soovi lapse isiklikku ärakuulamist.
  6. Puudutatud isik M S M K väiteid ei tunnistanud. M S seletuse kohaselt tema isa ja lapse vahelisse suhtlusesse ei sekku ning pole lapsele isaga kohtumist takistanud ega pole mingit isavastast propapandat teinud. Samas ei ole puudutatud isik last isaga kokkusaamistele minema sundinud, kui laps seda ei taha. Puudutatud isik leiab, et isa käitumine on muutunud lapsele vastumeelseks, kuna isa surub end liiga lapsele peale ja lapsel on mõnikord isa pärast häbi.
  7. Eestkosteasutuse esindaja E E leidis, et isa peab lapsega kokkusaamisi kooskõlastama mitte lapsega, vaid lapse emaga. Laps armastab mõlemaid vanemaid ja ei taha neile muret teha. Kujunenud olukorras peab laps kogu aja muretsema, kuidas vanemate suhtes õigesti käituda. Sellegipoolest on laps suutnud jääda optimistlikuks, õpib hästi, suhtleb teiste lastega. E.E ei nõustunud avaldaja väitega, et on teinud avaldajale ettepaneku lapsega suhtlemise katkestamiseks. Ta on soovitanud vaid, et isa ei peaks end lapsele peale suruma. IV Kohtumääruse põhjendused
  8. Kohus tutvunud esitatud avaldusega, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isiku ja eestkosteasutuse esindaja arvamused, leiab, et lapsevanemaid lepitada ei õnnestunud, kuid samas puudub ka alus sunnivahendite kohaldamiseks, suhtlemiskorra määruse või lapse suhtes vanema õiguste muutmiseks.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 1 kohaselt kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Lg 3-4 kohaselt kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatuse tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse täitmisele sundimiseks ja suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele, samuti võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Lg 5 kohaselt kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust. Lg 6 kohaselt kui kohtus ei 3
(4)saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
  1. Kohus tõdeb, et ei suutnud avaldajat M K ja puudutatud isikut M S lepitada. M K väiteid kohtumäärusega sätestatud suhtlemise korra rikkumise kohta puudutatud isik M S ei tunnistanud, perenõustaja (psühholoogi) poole koos avaldajaga pöörduma keeldub. Samuti ei saavutanud vanemad kokkulepet kohtumääruses sätestatust erinevas korras suhtlemise korraldamises. Eeltoodule vaatamata kohus leiab, et kohtul puudub alus ja vajadus ühe või teise lapsevanema suhtes sunnivahendite rakendamiseks, suhtlemist puudutava määruse muutmiseks ja/või muudatuste tegemiseks vanema õigustes lapse suhtes.
  2. Hinnates avaldaja väiteid lapsega ettenähtud kokkusaamiste ärajäämise kohta, asub seisukohale, et kui selliseid fakte on aset leidnud, siis need ei ole ära jäänud mitte puudutatud isiku M S tegevuse tõttu, vaid eeskätt lapsest M’ist tingitud põhjustel, st laps ei ole ühel või teisel subjektiivsel põhjusel soovinud isaga kokkusaamistele minna. Samas kohus leiab, et selline olukord ei ole normaalne ega aksepteeritav. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohus leiab, et kuigi puudutatud isik M S ei ole takistanud M K lapsega suhtlemast, ei ole ta ka sellele omaltpoolt piisavalt kaasa aidanud. Kohtu hinnangul on lapsega kooselaval vanemal lapse suhtes suurem mõjuvõim ja selle tasakaalustamiseks peab lapsega koos elav lapsevanem vajadusel mõjutama last, et suhtlemis-korras ettenähtud lapse kokkusaamised teise, lahuselava lapsevanemaga, lapsest tingitud subjektiivsetel põhjustel ära ei jääks. Kohus ei nõustu siinkohal puudutatud isiku M S seisukohaga, et tema ei pea lapse ja isa vahelistesse suhetesse sekkuma. Kohus leiab, et lapsega kooselav lapsevanem peab lapsele selgitama ja veenma last, et lahus elaval vanemal on ennenähtud kordadel õigus lapsega kohtuda. Kohus võtab siinkohal arvesse PkS § 50 lg 4, et vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kohus leiab, et M K ei ole oma õigusi lapsega kokkusaamiseks teostanud nii, et see oleks olnud vastuolus lapse huvidega. M S väitis, et M K teatud käitumine (lapse igahommikune koolisaatmine) on olnud lapse suhtes liialt pealetükkiv ja last koolikaaslaste silmis häbistav. Kohus möönab, et kuigi selline isa käitumine võib ealistest iseärasustest tingituna tunduda lapsele liialt pealetükkivana, tuleb emal lapsele selgitada, et see ei tee veel isa lapse jaoks halvaks ega saa olla lapsele põhjuseks, et kokkusaamisi isaga vältida. Samas peab ka isa aru saama, et 8-aastane laps võib mitte soovida ja häbeneda teistele klassikaaslastele nähtavat isapoolset liigset hoolitsemist.
  3. Juhindudes eeltoodust kutsub kohus M K ja M S oma alaealise tütre M K heaolule ja tulevikule mõeldes, tunnistama, et laps vajab nende mõlema vanema armastust ja hoolitsust, suhtuma teineteisesse vajaliku respektiga ja leidma lapsega suhtlemist korraldava 22.05.2006 kohtumääruse täitmiseks paindlikud ja teineteise huve arvestavad võimalused. Kohus möönab tõsiseid erimeelsusi lapsevanemate vahel ja omavahelise suhtlemise puudumist pikema aja jooksul, mis teeb pooltel väga raskeks saavutada mistahes uusi omavahelisi kokkuleppeid, mistõttu on mõlema lapsevanema ja ka lapse huvides äärmiselt tähtis pidada kinni kohtulikult kehtestatud suhtlemiskorrast ja tagada selle täitmine. Viktor Brügel Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.