← Eesti

3-08-1448/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis Eda Muts Määruse tegemise aeg ja koht 31.07.2008, Tartu Haldusasja number 3-08-1448 Haldusasi Regina Bogdanova kaebus notar Tiina Tombergi poolt 14.07.2008 koostatud notariaaltoimingu tegemise edasilükkamise akti ebaseaduslikuks tuinnistamiseks. RESOLUTSIOON

  1. Tagastada kaebus Regina Bogdanovale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
  2. Tagastada Regina Bogdanovale tasutud riigilõiv 80 krooni. kaebuse esitamisel
  3. Selgitada, et määruse jõustumisel on kaebuse esitajal õigus pöörduda riigilõivu tagasi saamiseks Kohtute raamatupidamiskeskuse poole. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates Asjaolud 09.märtsil 2007 surnud Praskovia Fedorova määras testamendiga kogu oma vara pärijaks Regina Bogdanova. Notar Tiina Tomberg on 14.07.2008 koostanud notariaaltoimingu tegemise edasilükkamise akti, milles on lükanud P.Fedorova pärimisasjas pärimistunnistuse väljaandmise edasi kuni pärijate poolt esitatakse dokumendid selle kohta, kas Andres Laidvee on või ei ole õigustatud pärima sundosa pärandvarast. Regina Bogdanova on esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb: 1) Välja nõuda notar Tiina Tombergilt Praskovia Fedorova päranditoimik, 2) Tunnistada notar Tiina Tombergi toiming ebaseaduslikuks ja kohustada välja andma kaebuse esitajale pärimistunnistus Praskovia Fedorova pärandvarale. 1 Kaebaja märgib, et notari tegevus pärimistunnistuse väljaandmise edasilükkamiseks on põhjendamata ja ebaseaduslik ning ei ole kooskõlas notariaadiseaduse § 37 lg 1 p 1 ja 3 sätetega. Kohtu seisukoht R.Bogdanova poolt esitatud kaebusest tulenevalt on kaebaja eesmärgiks, et halduskohus kohustaks notarit väljastama talle pärimistunnistus P.Fedorova pärandvarale, kuna A.Laidvee ei ole õigustatud pärima sundosa P.Fedorova pärandvarast. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 kohaselt on halduskohtu pädevuses: 1) avalikõiguslike vaidluste lahendamine, 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Notariaadiseaduse (NotS) § 40 lg 4 sätestab, et isik, kellele notar keeldus ametitoimingut tegemast, võib nõuda selle tegemist halduskohtumenetluse korras. Seega saab notariaadiseadusest tulenevalt halduskohtus vaidlustada notari keeldumist notariaaltoimingu tegemisest, mitte notari ametitoimingu edasilükkamist. Notariaaltoimingu edasilükkamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna sellega ei ole keeldutud pärimistunnistuse andmisest. Selle vaidlustamine ei ole kaebaja pärimisõiguse kaitse efektiivseks vahendiks, kuna selle toimingu vaidlustamisega ei saa halduskohus kohustada notarit väljastama kaebuse esitajale pärimistunnistust. Notariaaltoimingu edasi lükkamine on tulenenud vajadusest teha kindlaks pärijate ring ehk pärimisõigusliku olukorra kindlaks tegemiseks. Sellise akti väljaandmise puhul on tegemist notari ametitoiminguga NotS § 29 lg 2 mõttes, millele vastavalt NotS § 1 lg-le 3 ei kohaldu haldusmenetluse seadus. Sellise asjaolu tuvastamine, kes pärimisavalduse esitanutest on õigustatud pärima, ehk kellele tuleb välja anda pärimistunnistus, ei ole halduskohtu pädevuses. Pärimisõiguse tuvastamise hagi kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Nii on Riigikohtu halduskolleegium 04.05.2006 määruses nr 3-3-1-35-06 märkinud, et tegeliku pärimisõigusliku olukorra tuvastamine on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavad asjaolud tuleb tuvastada üldkohtus. Kaebusest ei nähtu, et notar oleks keeldunud kaebajale pärimistunnistuse väljaandmisest, järelikult ei saa selle tegemist nõuda halduskohtumenetluse korras notariaadiseaduse (NotS) § 40 lg 4 alusel. Ka juhul kui notar on keeldunud ametitoimingu tegemisest, ei saa halduskohus kohustada notarit taotletud ametitoimingut sooritama, vaid kohus võib teha notarile ettekirjutuse vaadata temale esitatud taotlus ametitoimingu tegemiseks uuesti läbi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Regina Bogdanova kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuleb kaebajale tagastada HKMS § 11 lg 4 alusel. Kuna kaebus käesolevas asjas tagastatakse HKMS § 11 lg 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni kaebuse esitajale tagastada HKMS § 84 lõike 4 punkti 2 alusel. Eda Muts kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.