3-08-421/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2008, Jõhvi 3-08-421 OÜ Kirderand kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.11.2006 korralduse nr. 345 tühisuse ja kehtetuse tuvastamiseks ning tühistamiseks, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, kaebaja erastamise õiguse tunnistamiseks ja avalik õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks
2. aprill 2008 OÜ Kirderand esindajad Aleksandr Baranovski ja Gennadi Mihelson, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja Marko Tiirik ning Siseministeeriumi esindajad Armin Lastovets ja Kertu Tõnnemaa Resolutsioon 1.Lugeda OÜ Kirderand kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.11.2006 korralduse nr. 345 tühistamise nõude osas esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega. 2.Lugeda kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada tühistamisnõude osas kaebuse kohtulik menetlemine. Edasikaebamise kord Määrust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.11.2006 võttis Narva-Jõesuu Linnavalitsuas vastu korralduse nr. 345 (t.l. 11), millega kinnitati Suur-Lootsi 1A, 1B ja lähiala detailplaneeringu alusel moodustatud 4277 m2 suuruse krundi nr. 3 postiaadressiks Suur-Lootsi 1C ja määrati selle sihtotstarbeks riigikaitsemaa. 28.02.2008 esitas OÜ Kirderand Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-9) ning palus muuhulgas, et kohus 1 tühistaks selle korralduse. Kaebaja väitis, et sai vaidlustatud korraldusest teada alles Viru Maakohtu 06.02.2008 vastusest ja palus sellega seoses kaebetähtaja ennistamist. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 59-70) paluti kohaldada tühistamisnõudele aegumist ning märgiti, et kaebaja väide vaidlustatud korraldusest teada saamise aja kohta pole õige ja selle olemasolu oli talle teada alates 11.01.2007 avaldatud siseministri 21.11.2006 käskkirjast nr.
3. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud Siseministeeriumi kirjalikus vastuses (t.l. 41-44) leiti samuti, et kaebuse esitamise tähtaeg on ilma mõjuva põhjuseta mööda lastud ning viidati kaebaja poolt Tallinna Halduskohtus esitatud väitele siseministri 21.11.2006 käskkirja nr. 520 teksti teatavaks tegemise aja kohta. Kohtuistungil jäid OÜ Kirderand esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Gennadi Michelson väitis, et korralduse neid puudutavast iseloomust said nad teada Viru Maakohtu kinnistusosakonna kirja kättesaamisel, sest siis ilmnes, et korraldust on kasutatud kinnistusraamatusse kande tegemisel. Mõjuvaks põhjuseks, miks kaebetähtaeg mööda lasti nimetas ta asjaolu, et vastustaja ega ükski teine ametiasutus ei toimetanud neile korraldust kätte. Ta leidis, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu mingit seost OÜ Kirderand ja seda ei tulene ka siseministri käskkirjast. Aleksandr Baranovski lisas, et linnavalitsusest oli võimatu mistahes dokumenti leida, neid varjati ja kaide äravõtmine on kogu aeg eesmärgiks olnud. Narva-Jõesuu Linnavalisuse ja Siseministeeriumi esindajad jäid samuti kirjalikult esitatu juurde ning leidsid, et kaebaja on tühistamisnõude esitanud tähtaja ületamisega ja mõjuvaid põhjuseid selle ennistamiseks ei ole. Marko Tiirik leidis, et vaidlustatud korraldus tehti kaebajale teatavaks siseministri käskkirjas oleva viite kaudu. Kertu Tõnnemaa ei nõustunud väitega, et kui korraldust pole kätte toimetatud, siis kaebaja ei teadnudki selle olemasolust ja leidis, et kaebetähtaega tuleks arvestada siseministri käskkirja kättesaamisest. Armin Lastovets leidis, et kaebaja pole esitanud ühtegi põhjust millest lähtuvalt saaks tähtaega ennistada. Ta märkis, et vaidlustatud korraldus on siseministri käskkirja eehalduslaktiks ja leidis, et kui põhihaldusakti suhtes pole kaebetähtaega ennistatud, on eelhaldusakti kaebetähtaja ennistamine ebamõistlik. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 sätestatu kohaselt saab kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest. OÜ Kirderand väidab oma kaebuses, et NarvaJõesuu Linnavalitsus pole talle oma 08.11.2006 korraldust nr. 345 kätte toimetanud ja ta sai selle olemasolust teada alles Viru Maakohtu 06.02.2008 vastusest. Just sellest kuupäevast arvutab kaebaja tühistamisnõude esitamise tähtaega ja oma väidetes on ta veendunud, et kaebetähtaeg ei ole ületatud. Samas on ta esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebuse tähtaegne esitamine ja kaebetähtaja ennistamine on vastandlikud olukorrad, mis ei saa üheaegselt eksisteerida. Seega viitab kaebetähtaja ennistamise taotluse juurde jäämine sellele, et kaebaja ei usu ka ise, et on kaebuse esitanud seaduses kehtestatud kaebetähtaja jooksul. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.11.2006 korraldus nr. 345 on jäänud kaebajale haldusmenetluse seaduse nõuete kohaselt teatavaks tegemata. Samas väärib aga tähelepanuta asjaolu, et sellele korraldusele on selgelt viidatud siseministri 21.11.2006 käskkirjas 520 (t.l.49), mille kaebaja 10.04.2007 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega vaidlustas (t.l. 45-46). Kuna Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus oli vaidlustatud käskkirja andmise üheks aluseks, tuleb eeldada, et kaebajale pidi juba Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebuse vormistamisel selged olema nii korralduse olemasolu kui ka sisu. Vastasel juhul ei oleks ta saanud tuvastada oma õiguste rikkumist ega esitada kohtule asjakohaseid põhjendusi. Isegi siis, kui kaebaja jättis korralduse sisuga enne kaebuse esitamist tutvumata, oli selle olemasolu talle käskkirjas sisalduva viite järgi teada ning tema käesoleva kohtuasja väidetest ei selgu ühtegi põhjust, miks ta asus vaidlustatud korralduse olemasolu teadvustama ja läks seda linnavalitsusest nõudma alles pärast Viru Maakohtu kirja saamist (t.l. 89). 2 Ainus selles osas esitatud väide, et neist haldusaktidest ei selgu seost kaebajaga (t.l. 87 ja 89), on täiesti arusaamatu ega ole arvestatav, sest linnavalitsuse korralduses on nimetatud krundi täpne aadress ja siseministri käskkirjas veel ka selgelt märgitud, et riigi omandisse jäetaval maal asuvad OÜ Kirderand kuuluvad ehitised, millede suhtes alustatakse võõrandamist. Sundvõõrandamise teatis on OÜ Kirderand saadetud 11.01.2007 (t.l. 50). Selles olid ära nimetatud ehitiste aadress ja koosseis, nende kuuluvus, maatüki pindala ning siseministri korralduse olemasolu. Lisaks on väited korralduse saamise kohta alles pärast Viru Maakohtu kirja ka paljasõnalised, sest kaebaja pole neid ühegi dokumentaalse tõendiga kinnitanud, kohtutoimikusse tema poolt esitatud korraldusel (t.l. 11) puuduvad igasugused viited selle päritolule ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada, kuna ja kuidas üldse on kaebaja korralduse kätte saanud (t.l. 89). Halduskohtumenetluses on juba ammu levinud seisukoht, et kui isik on teada saanud teda puudutava haldusakti olemasolust, siis tuleb tal mõistliku aja jooksul astuda samme, et haldusorgan teeks selle talle teatavaks. Alates 01.09.2006 sisaldub see põhimõte ka halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 9, kus on kehtestatud, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil sellest teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. OÜ Kirderand on hiljemalt siseministri 21.11.2006 käskkirja nr. 520 kättesaamisest aprillis 2007 (t.l. 45) teadnud vaidlustatud korralduse olemasolust, kuid ei ole ligikaudu aasta jooksul teinud midagi selleks, et saada teada selle täpne sisu. Seega on ta kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud iseenda hooletusest. Ühtegi objektiivset põhjust, millest nähtuksid takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks pole kaebaja kohtule oma kirjalikus kaebuses ega esindajate kohtuistungil antud seletustes nimetanud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel põhjustel ja halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohtu eeltoodud järelduste kohaselt on OÜ Kirderand kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.11.2006 korralduse nr. 345 tühistamise nõude osas esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebajal ei ole ühtegi objektiivset põhjendust, millest nähtuks nõude õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused, vastav taotlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg. 3 alusel rahuldamata jätta ning kaebuse kohtulik menetlemine selles osas lõpetada. Raili Randlane Kohtunik 3