mõttes.
sätestab, et hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.
lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesoleval juhul on vaja tuvastada, et pooled olid omavahel vahetanud pakkumise ja pakkumise nõustumise ning poolte tahe oli suunatud
sätestatud hoiulepingu sõlmimisele.
lg 3 sätestab, et ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Tartu Ülikooli raamatukogu rõivistu hoiuteenuse pakkumist tuleb lugeda ettepanekuks teha pakkumus
Rõivistu hoiuteenuse ettepanek on suunatud kindlaks määramata isikutele ja sellega pakutakse teenust mitte konkreetsele isikule, vaid kindlaksmääramata isikute ringile.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et hageja pani oma riided Tartu Ülikooli rõivistusse ilma, et oleks andnud mantli valduse otseselt üle kostja töötajale ja saanud selle vastu vastava riideeseme asukohta kindlaksmäärava žetooni. Hageja pani oma mantli Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetajate jaoks eraldatud ridadesse omakäeliselt. Kohus leiab, et sellises käitumises ei ole võimalik näha pakkumust
Kohus märgib, et hoiulepingu sõlmimiseks rõivistus on vaja rõivistu töötajale üle anda hoiulepingu ese, käesoleval juhul mantel. Mantli üleandmisega saab määratletud hoiulepingu ese. Pakkumise esitamisel lepingu sõlmiseks peab pakkumuse esitaja ehk käesoleval juhul hageja määratlema lepingu eseme ja muud olulised tingimused piisavalt selgelt, et pakkumusele oleks võimalik esitada nõustumus. Kui hageja pani oma mantli omakäeliselt nagisse, mis oli eraldatud teistest žetoonidega märgitud nagidest, ei olnud hageja käitumises määratletud ära ei lepingu ese (mantel) ega ka lepingu tingimused (nt. kui kauaks tahab hageja mantlit hoiule jätta), millega oleks rõivistu töötajal olnud võimalik tutvuda ja nõustumus esitada. Eeltoodud pinnalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud hoiulepingut
tähenduses, kuna puudub
Kohus peab aga vajalikuks märkida, et kuigi asjaolude kohaselt oli Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetajatele eraldatud rõivistu osa iseseisvalt rõivaste riidehoidu riputamiseks, ei piiranud see kuidagi hageja õigust esitada
lg-s sätestatud pakkumus rõivistu töötajale ja
lg-s 1sätestatud nõustumuse korral nõuda hoiulepingut tagava ja tõendava žetooni andmist hagejale. Hageja ei kasutanud oma rõivaesemete hoiustamiseks seda viisi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata H.M. ’e hagi Tartu Ülikooli vastu 1 889,00 krooni nõudes. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab kõik kohtukulud hageja. Kohustada H.M. ’t hüvitama kohtumenetluse käigus saadud riigi õigusabi 3905(kolm tuhat üheksasada viis ) krooni ja 80 senti täielikult kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist vastavuses 10.mai 2007 tehtud kohtunikuabi Margit Tolpinetsi määrusele 2-07-8626. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.