Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses J.R. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja asus kostja juurde tööle 27.08.2007.a ehitustöölisena, kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud. Palgaks lepiti kokku 140 krooni tund netosummas. Hageja tööülesanneteks oli teha ehituseks vajalikud arvestused, ehitusmaterjalide kulu, töötajate juhendamine jms. Hageja töötas umbes 9 tundi päevas. Hageja on alates 16.10.2007.a kuni käesoleva ajani töövõimetu. Augustikuu töötasuna maksis kostja hagejale 5 tööpäeva eest 6280 krooni netos. Hagejal jäi saamata septembrikuu eest 22 400,00 krooni ja oktoobrikuu palk kuni töövõimetuseni 12 320,00 krooni, kokku summas 34 720,00 krooni. Hageja esitas töövõimetuslehe raamatupidajale, kes võttis töövõimetuslehe vastu ja lubas töövõimetushüvise üle kanda. Hiljem selgus, et tööandjal on tema eest maksmata sotsiaalmaks ja raha hageja kontole ei laekunud. Hageja on seisukohal, et kostja oma õigusvastase käitumisega, mis seisnes seaduses ettenähtud sotsiaalmaksu tasumatajätmises, tekitas hagejale materiaalse kahju kokku summas 72 576,00 krooni (34720:31=1120,00 krooni päevas x 80% = 896,00 krooni x 81 päeva) 04.01.2008.a seisuga. Hageja palub:
sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Asja materjalidest nähtub, et H. OÜ on kandnud hagejale töötasuna 17.09.2007.a üle 6280 krooni (tl 15). Kostja hageja töötamise asjaolusid vaidlustanud ei ole. Kuna kohtule on esitatud töösuhte kinnituseks ainult kontoväljavõte ja muud tõendid kohtul puuduvad, siis on kohus seisukohal, et palga ülekandmisega hagejale kostja poolt on kostja kinnitanud poolte vahel töösuhte olemasolu, olles eelnevalt kokku lepppinud töötasus ja tööülesannetes. Seega tuleb lugeda L.G. töötamine OÜ-s H. alates 27.08.2007.a töötamiseks töölepingu alusel.
S) § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Kokkulepe töötasu kohta on
Poolte vahel kirjalikku töölepingut sõlmitud ei ole ja ainsaks tõendiks töötasu kohta on kostja poolt tehtud palga ülekanne hagejale summas 6280,00 krooni (tl 15).. Ravikindlustuse seaduse § 50 lg 1 kohaselt Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Ravikindlustuse seaduse § 5 lg 1 sätestab, et kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja. 3 toimiku lk 23-24). Seega on kohtus leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel oli olemas kehtiv tööleping Töölepinguseaduse § 1 mõtte kohaselt ning töölepingu tingimustes olid pooled kokku leppinud. Kui tööandja ei täida kokkulepitud tingimusi, näiteks ei maksa palka, ei kindlusta tööga, siis tekib töötajal õigus lõpetada tööleping. Hageja on toonud üheks põhjuseks töölepingu lõpetamiseks
Samas on hageja ise kohtuistungil tunnistanud, et ta tegi raamatupidamisele avalduse tulumaksu kinnipidamise kohta. Töövaidluskomisjoni toimiku materjalide juurde lisatud töödejuhataja poolt koostatud palgaarvestusest perioodil 01.06-30.06.2007 (töövaidluskomisjoni toimik lk nr 6) nähtuvalt on hagejale makstud vähem töötasu 440 krooni. Maksekorraldusest nr 1395 nähtub, et nimetatud summa on hagejale üle kantud koos ettenähtud viivisega 27.09.2007.a (tl nr 12 ja töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 47). Seega ei leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et tööandja oleks töölepingu tingimusi muutnud või oleks täitmata jätnud kokkulepitud tingimusi, töötingimusi halvendanud või muutnud töötasustamise või töörežiimi. Tööandja eksis küll töötasu arvestusega, kuid see ei ole selline oluline rikkumine, mis tooks endaga kaasa töölepingu lõpetamise võimaluse töötaja poolt vastavalt
§-le 82. Seega puudus hagejal õiguslik alus nõuda töölepingu lõpetamist
Töölepingu seaduse § 79 lg 1 järgi lõpeb tööleping töötaja algatusel. Vastavalt
lgle 1 teatab töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähemalt üks kuu. Töölepingu seadus seob määramata ajaks sõlmitud töölepingu töötaja algatusel lõppemise vähemalt ühekuulise etteteatamise tähtajaga. Vastavalt
Töötajal on õigus töölepingu lõpetamisel
lg 1 alusel töölt lahkuda pärast ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist ilma tööandjale töölepingu lõpetamise põhjust esitamata. Kui töötaja on töötamise lõpetanud (töölt lahkunud) pärast viiepäevase etteteatamistähtaja möödumist, kuid tal puudus töölepingu lõpetamiseks
lg 1 järgi õiguslik alus, siis sellises olukorras võib töövaidlust lahendav organ lugeda töölepingu töötaja töölt ärajäämise tõttu lõppenuks
lg 1 alusel pärast kirjaliku avalduse esitamisest ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist. Töötamise lõpetamisega on töötaja avaldanud otsest tahet lõpetada töösuhe. Kuna hageja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks 26.07.2001.a, siis tuleb lugeda poolte vahel tööleping lõppenuks 25. augustil 2007.a
Hageja palub kostjalt välja mõista
Töölepinguseaduse § 119 lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Antud asjas on leidnud tuvastamist, et töötajal ei olnud õiguslikku alust lõpetada tööleping
lg 1 alusel, siis ei ole tööandja
lg-st 2 tulenevalt lõpparvet kinni pidanud ja tööandja oleks lõpparve maksmisega viivituses alates töövaidlusorgani otsuse jõustumisest. Hageja on kinnitanud, et peale töövaidluskomisjoni otsust on ta lõpparve kätte saanud. Seega ei kuulu hageja nõue lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest hüvitise nõue rahuldamisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas S OÜ poolt kantud menetluskulud täies ulatuses J.R. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.