2-07-44375/12

Tsiviilasi nr 2-07-44375 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg

1. mai 2008, kirjalik menetlus Tsiviilasi OÜ F. hagi I.T. hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ F. , Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin, Sergei Tšurkini Advokaadibüroo OÜ, asuk Rävala pst 6-602, 10143 Tallinn Kostja: I.T. , Kostja esindaja: vandeadvokaat Tambet Mullari, asuk Advokaadibüroo Mullari ja Partnerid, Toompuiestee 4, Tallinn 10142 vastu kahju 24 122.57 krooni RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD Tartu Maakohus mõistis
4. juuni
5. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-811/04 OÜ-lt R. (registri nr 10827172) hageja kasuks välja 22 372 krooni ja 57 senti ja kohtukuluna 1750 krooni. Kohtuotsus on täitmata.
6. detsembril
7. a avaldas registripidaja Ametlikes teadaannetes hoiatuse OÜ R. sundlõpetamise kohta, kuna OÜ-l R. oli esitamata nõutav majandusaastaaruanne.
8. juunil
9. a kustutati OÜ R. äriregistrist registripidaja algatusel ÄS § 60 lg 3 alusel. Kostja oli OÜ R. juhatuse liige äriregistri andmetel
10. juunist
11. a kuni OÜ R. registrist kustutamiseni. HAGEJA NÕUE ( lk 20-21) Hageja algatas kohtuotsuse sundtäitmismenetluse kohtutäituri juures
12. septembril
13. a. Kohtutäitur kutsus kaks korda OÜ-t R. täituri juurde Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja jättis äriühingu juhatuse liikmena täitmata ÄS §-dest 179 lg 1 ja lg 4 tuleneva kohustuse majandusaasta aruannete koostamise osas. Kuna kostja jättis oma kohustuse esitada majandusaasta aruanne täitmata, kustutatigi OÜ R. registrist ja hageja ei saanud rahuldada oma nõuet OÜ R. vara arvel. Hageja nõuab tekitatud kahju hüvitamist juhatuse liikmelt sel ajal kehtinud ÄS § 187 lg 1 ja lg 2 ja ÄS § 187 lg 3 alusel. KOSTJA SEISUKOHAD (tl 37-39) Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning hageja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Äriühingu kohustuste täitmata jätmine ei too iseenesest kaasa selle juhatuse liikme vastutust. Tulenevalt ÄS § 60 sätetest oli hagejal võlausaldajana võimalik teatada oma nõudest ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist 6 kuu jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded st kuni
14. maini
15. a. Hageja seda OÜ R. võlausaldajana ei teinud. Osaühingu lõpetamine ilma likvideerimismenetluseta ei välista ÄS § 218 lg 2 kohaldamist, seega ei ole hageja huvid OÜ R. registrist kustutamisel kahjustatud. Hagejal oli/on võimalik viia läbi OÜ R. likvideerimismenetlus. Kostja ja A.R. vahelise
16. mail
17. a sõlmitud OÜ R osa müügilepingu p 3.1 kohaselt kohustus müüja A. R esitama ostjale (kostja) hiljemalt
18. maiks
19. a majandusaasta aruande
20. a majandusaasta kohta. A. R on vastutav ka hageja ees, kuna võlg tekkis enne osa müügilepingu sõlmimist. Kostja ei oma mingit puutumust hageja ees tekkinud võlgnevusega, mistõttu pole kahju tekkinud kostja süül. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt seisneb hageja kahju selles, et tema ei saanud rahuldada oma nõuet OÜ R. vastu OÜ R. vara arvel kostja kui OÜ R. juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tõttu, mis tingis OÜ R. sundlõpetamise ja registrist kustutamise. Hageja arvates sai OÜ R. sundlõpetamine ja registrist kustutamine toimuda üksnes seetõttu, et kostja juhatuse liikmena jättis täitmata oma seadusest (ÄS § 179 lg 1 ja lg 4 (
21. jaanuarini
22. a kehtinud redaktsioonis) tuleneva kohustuse. Hageja kahju seisneb OÜ R. poolt hagejale tasumata võlasummas.. Hageja on seisukohal, et kostja on oma hoolsuskohutust rikkunud kestvalt pikema aja jooksul kuni
23. juunini
24. a, mil OÜ R. kustutati registrist
25. juunil
26. Selleks hetkeks pidi olema lõplikult selge, et hageja OÜ R. võlausaldajana ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (ÄS § 187 lg 4 redaktsioon alates
27. jaanuarist
28. a ja ÄS § 187 lg 2 redaktsioon kuni
29. detsembrini
30. a). Seega tekkis hagejal hagetav kahju lõplikult
31. juunil
32. a. Hageja tugineb oma nõudes kostja kui äriühingu juhatuse liikme lepinguõiguslikule vastutusele. Osaühingu juhatuse liikme lepinguõiguslikku vastutust reguleeris kahju tekkimise ajal ÄS § 187 järgmises redaktsioonis (redaktsioon kehtivusega
33. jaanuarist
34. a): Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 1). Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2). Lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Nimetatud sätetest nähtub, et juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab võlausaldaja nõuda üksnes osaühingule. Käesolevas asjas nõuab hageja võlausaldajana nimetatud kahju mitte osaühingule vaid endale. Seega ei vasta hageja nõue ÄS § 187 lg 4 tingimustele ja tuleb jätta kostja suhtes lepinguõigusliku vastutuse kohaldamise osas juba üksnes seetõttu rahuldamata. Kohus peab vajalikuks siinjuures osundada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-
35. Riigikohus on nimetatud lahendis selgitanud, et erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul. Selliseks erandiks võib Riigikohtu poolt toodud näite alusel olla ka seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on 2 õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Ka hagiavalduses kostjale etteheidetav majandusaasta aruannete mitteõigeaegne esitamine on käsitletav kostjapoolse õigusvastase käitumisena, kuna kostja on rikkunud ÄS § -s 179 juhatusele pandud kohustust. Seega on võimalik hageja nõuet käsitleda deliktiõigusliku vastutuse nõudena. Samas ei ole hageja tõendanud kohtule kostja suhtes deliktilise vastutuse kohaldamiseks vajalikke asjaolusid. Puuduvad tõendid selles, et hagejal tekkinud kahju on just kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Täidetud ei ole VÕS § 127 lg 4 sätestatud kahju hüvitamise üks tingimus - isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole tõendanud, et majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine oleks välistanud hagejal kahju tekkimise. Teisisõnu ei ole hageja tõendanud, et ta oleks oma nõude OÜ R. vastu saanud rahuldatud viimase vara arvel. Asjas pole kohtule esitatud tõendeid, kas OÜ R. majanduslik olukord võimaldas hageja nõuet rahuldada
36. juuni
37. a kohtuotsuse ja sellele järgnenud täitemenetluse toimumise ajal. Hageja on oma kirjalikus seisukohas kostja vastusele (lk 43) ise eeldanud, et OÜ-l R. ei olnud vara võlgade katmiseks. Juhul kui OÜ Realdex majanduslik olukord hageja nõude täitmist ei võimaldanud, ei saanud ka kostja poolse kohustuse- esitada majandusaasta aruanded- rikkumine olla põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega. Asja materjalides kohaselt toimus OÜ R. osas edutult täitemenetlus kohtuotsuse sundtäitmiseks
38. septembrist
39. a, seega peaaegu kaks aastat enne OÜ R. sundlõpetamist. OÜ-l R. vara olemasolul oleks kohtuotsuse sundtäitmine õnnestunud ka olukorras, kus kostja oleks jätnud täitmata juhatuse liikme kohustuse esitada õigeaegselt registripidajale majandusaasta aruanded. Hageja ei ole kostjale hagi alusena etteheitnud ka muud õigusvastast käitumist, mis võiks olla põhjuslikus seoses hagetava kahju tekkimisega. Ka lepinguõigusliku vastutuse kohaldamise korral tuleks kohtul hagi rahuldamiseks tuvastada põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja hoolsuskohustuse rikkumise vahel. Kostja vastuväide selles, et ta ei vastuta OÜ R.
40. a majandusaasta aruande mitteesitamise eest ei ole õige. Kostja on olnud OÜ R. juhatuse liige äriregistri andmetel ( lk 27)
41. juunist
42. a kuni registrist kustutamiseni
43. juunil
44. a. Kostja on esitanud kohtule kostja ja A.R. vahelise
45. mail
46. a sõlmitud OÜ R. osa müügilepingu, mille p 3.1 kohaselt kohustub müüja esitama ostjale hiljemalt
47. maiks
48. a majandusaasta aruande
49. a majandusaasta kohta. Nimetatud kokkulepe oli siduv võlasuhte osapooltele, kuid nimetatud kokkuleppe rikkumine A.R. poolt ei vabasta kostjat juhatuse liikme seadusega pandud kohustuste täitmisest sh majandusaasta aruande esitamisest registripidajale. Õige on kostja seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et äriühingu kohustused on jäänud täitmata, ei too iseenesest kaasa äriühingu juhatuse liikme vastutust. Hagi tuleb jätta kohtupoolsetel põhjendustel rahuldamata. TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagid rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1 ja § 165 lg.1 kannab menetluskulud kostja. Kohtunik 3