Obsah (8)

§ 113§ 8§ 23§ 76§ 399§ 101§ 397§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-07-3764

§ 113lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0.030%).

1. Jätta rahuldamata AS Hansapank hagi S.P. i vastu osas, mis puudutab menetlustasu väljamõistmist S.P. ilt summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.
2. Jätta AS-i Hansapank menetluskulud S.P. i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Asjaolud ja hageja nõue 31.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 05-233575-VL summas 50 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 06.11.2009, Hageja kandis laenusumma kostja laenukontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu
3. kuupäeval summas 1479.46 krooni. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast alates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 06.11.
4. Alates mainitud kuupäevast kuni 06.03.2007 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. 23.02.2007 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes kogu võla tasuda hiljemalt 08.03.2007 ning hoiatas, et juhul, kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles, lisades võlgnevusele ka trahvi 1% varaliste kohustuste summast ning nõuab kogu väikelaenusumma kohest tasumist. 09.03.2007 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja oma ülejäänud võlgnevust hageja ees ei kustutanud. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 18.09.2007 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 51 596.81 krooni, millest põhiosa on 41 741.99 krooni, intress 4571 krooni, põhiosa viivis 2465.47 krooni, leppetrahv 300 krooni, leppetrahvi viivis 18.27 krooni ja menetlustasu 2500 krooni. 19.09.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, kus palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 51 596.81 krooni ning viivis protsendina põhinõudelt (41 741.99 krooni) alates 19.09.2007 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited 14.02.2008 kohtule edastatud vastuses märgib kostja, et tal ei ole hagiavaldusele vastuväiteid ning tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Kostja selgitab, et ta ei olnud võimeline tasuma hagejale igakuiseid laenu tagasimakseid, kuna jäi kümneks kuuks töötuks. Vastuse esitamise seisuga on kostja taas maksevõimeline ning avaldab soovi tasuda võlgnevus hagejale osamaksetena 1500 krooni kuus iga kuu 15.-ks kuupäevaks. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (

) § 396 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 8

lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 23

lg 1 sätestab, et kohustused määratakse kindlaks lepingus või seaduses ning

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale laen tagasi igakuiste osamaksetena vastavalt graafikule, mis on laenulepingu p. 8.2 järgi selle lahutamatuks osaks ning mis nägi kostjale ette tasumiskohustuse summas 1479.46 krooni iga kuu 06.-ks kuupäevaks.

§ 399

lg 1 p 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Laenulepingu p. 3.1.2 sätestas hageja õiguse öelda leping üles, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Alates 06.11.2006 jäi kostja maksmisega viivitusse ning ei tasunud laenu kuni 06.03.2007, rikkudes seega oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei reageerinud ka hageja kirjale lepingu võlgnevuse suuruse kohta ning ei tasunud võlgnevust ettenähtud kuupäevaks. Kostja ei teatanud hagejale oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust ning selle mõjust vastavalt

§-le

1. Hageja ütles lepingu üles 09.03.
2. Lepingu ülesütlemisel muutus sissenõutavaks kogu kostjapoolne võlgnevus.

§ 101

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 järgi rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p. 10.1 nägi ette viivise arvestamise ja tasumise korra, mille kohaselt hagejal oli juhul, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (välja arvatud intressi) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõppes lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja poolt on tasumata põhivõlg summas 41.741.99 krooni. Hageja on arvestanud välja sissenõutavaks muutunud viivise

§ 113lg 1 alusel kuni hagi esitamise kuupäevani 19.09.2007 summas 2465.47 krooni.

Kuna hagejal ei olnud hagiavalduse koostamisel teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei olnud tal võimalik esitada kogu viivise nõuet, seega palub ta kohtul teha otsus viivisenõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama paragrahvi lg 3 järgi intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen 3 tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenulepinguga oli ette nähtud intressimäär 18 % aastas. Lepingu p. 7.1 sätestas, et intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja alustas intressi arvestamist laenusumma arvelduskontole kandmise päevast ning kostja kohustus igakuiselt tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu p.-st 7.2 tulenes kostja kohustus omada õigeaegselt arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat ning intressi tasumisega viivitamisel 60 päeva tasuda hageja nõudmisel hagejale ühekordset trahvi summas kuni 300 krooni.

§ 115

järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale lepingust ning hageja hinnakirjast tulenevalt tasumata intressi 4571.08 krooni ning leppetrahvi 300 krooni. Lisaks arvestas hageja viivist tasumata leppetrahvilt summas 18.27 krooni. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja nõuetele põhivõla, viivise, intressi, leppetrahvi ning leppetrahvi viiviste suhtes. Kohus leiab, et hageja vastavad nõuded on mõistlikud ja põhjendatud ja need tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 49 096.81 krooni, millest põhiosa on 41 741.99 krooni, intress 4571 krooni, põhiosa viivis 2465.47 krooni, leppetrahv 300 krooni ja leppetrahvi viivis 18.27 krooni, samuti viivis protsendina põhinõudelt (41 741.99 krooni) alates 19.09.2007 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja avaldas oma vastuses soovi tasuda võlgnevus hagejale osamaksetena 1500 krooni kuus iga kuu 15.-ks kuupäevaks. Hageja edastas kohtule 04.03.2008 oma seisukoha, kus leidis, et mainitud lahendus ei ole võimalik järgmistel põhjustel:

1. Hageja esindajal on volitus sõlmida kostjaga kokkulepe võla tasumiseks tähtajaga 12 kuud. Kostja võlgnevus hagi esitamisel seisuga 18.09.2007 oli 51 596.81 krooni. Nimetatud võlgnevuse korral kujuneb 12 kuulise tähtaja jooksul igakuiseks tagasimakseks 4722 krooni.
2. Kostja isiklik konto Hansapangas, mille kaudu peaks toimuma võla tasumine, on arestitud erinevate kohtutäiturite poolt.
3. Kostjal on võimalus võlgnevust kustutada nii enne kui peale kohtuotsuse tegemist vabatahtlikult talle vastuvõetavas suuruses, tehes ülekande AS Hansapank vahekontole nr
4. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse kostja varasemat käitumist laenumaksete tagastamisel ning hageja põhjendusi, tuleb kostja vastav taotlus jätta rahuldamata. Kostjal on võimalik likvideerida oma võlgnevused ühel eelmainitud viisidest ning kokkuleppel hagejaga. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata menetlustasu nõude osas summas 2500 krooni. Tegemist on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga, mis mõistetakse kostjalt välja menetluskulude korras. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 4 või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kõik hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 5