§-st 15 lg 2 p 1, p 3, TsMS §-st 162 lg 4, kohus MÄÄRAS: Jätta OÜ S. pankrotimenetlus algatamata. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud OÜ A. ja AS K. esitasid kohtule 28.03.2008 avalduse OÜ S. pankroti välja kuulutamiseks. AS K. nõue tuleneb ostu-müügilepingust summas 126 902,60 krooni ja viivis 55 710,24 krooni. OÜ A. nõue tuleneb 05.07.2007 sõlmitud töövõtulepingust summas 60 000 krooni ja viivis 4541,63 krooni. Võlgnik vaidles 22.04.2008 toimunud eelistungil pankroti algatamisele vastu. Võlgnik kinnitas, et tal on esinenud ajutised makseraskused, mille on põhjustanud majandustegevuses sõlmitud lepingute tellijapoolsete kohustuste täitmisega tekkinud vaidlused. Võlgnik on olnud kontaktis võlausaldajatega ja taotlenud võlgnevuste ajatatud maksmist. Võlgnik on tasunud AS K. võlgnevuse 126 902,60 krooni ja OÜ A. võlgnevusest 63 130 krooni 25 880 krooni, seega moodustab võlgnevus OÜ A. ees 37 250 krooni, mis on väiksem kui
lg 2 punktis 3 näidatud summa 40 000 krooni ja pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata. Võlgnik taotles jätta
Võlausaldaja kinnitas võlgniku poolt viidatud võlgnevuse tasumist. 29.04.2008 seisuga on OÜ S. viivise võlgnevus AS K. ees 55 710,24 krooni ja võlajääk OÜ A. ees kokku 41 791,63 krooni. Menetluskulude väljamõistmise osas taotles võlausaldajate esindaja kohaldada seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude jaotust reguleerivaid sätteid ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kohtu ja võlgniku esindaja menetluskulud OÜ S. kanda. Kohtu põhjendused ja järeldused
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas lõikes 2 nimetatud asjaolule.
§-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust. Kohus leiab, et AS K. ja OÜ A. avalduse alusel tuleb OÜ S. pankrotimenetlus jätta algatamata, kuna võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on pärast pankrotiavalduse kohtule esitamist 28.03.2008 tasunud võlausaldajatele võla ulatuses, et viivise võlgnevus AS K. ees moodustab 55 710,24 krooni ja põhivõla jääk OÜ A. ees 37 250 krooni ja viivis 4541,63 krooni. Lühikese perioodi jooksul võla suuremas ulatuses likvideerimine ei kinnita võlgniku alalist maksejõuetust
lg 2 järgi.
lg 2 p 3 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa osaühingu puhul 40 000 krooni. Kohus arvestades, et OÜ S. põhivõlg OÜ A. ees ei ületa 40 000 krooni ja avaldajate viivise nõudele võib võlgnik tulenevalt VÕS §-st 113 lg 8 esitada vastuväite, mis tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust, jätab
pankrotimenetluse algatamata. Võlausaldajatel on õigus oma nõuetega pöörduda võlgniku vastu hagimenetluse korras.
lg 4 kohaselt, kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.
lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud juhul kuulub menetluskulude jagamisel kohaldamisele lisaks
MS § 162 lõikes 4 sätestatu, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis pankrotimenetluse algatamata üksnes põhjusel, et võlgnik rahuldas pärast kohtule avalduse esitamist võlausaldajate nõuded ulatuses, millest järele jäänud võlajääk ei andnud enam alust pankrotimenetluse algatamiseks. Poolte esindajate selgitustest nähtub, et nad on võla tasumiseks pidanud läbirääkimisi, võlgnik on lubanud võla tasuda, aga seda teinud ei ole. Võlausaldajad on hoiatanud 01.11.2007 ja 10.12.2007 võlgnikku kavatsusest esitada tema vastu pankrotiavaldus. Võlgnik kohtuväliselt võlga ei tasunud. Seega on võlgnik põhjustanud võlausaldajatele kohtusse pöördumise vajaduse ja võlausaldajatelt
lg 4 alusel võlgniku menetluskulude väljamõistmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, mistõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.