KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-13630 Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli
- a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi E K´i hagi L K vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
- juuli
- a Menetlusosalised Hageja: E K (IK xxx) Kostja: L K (IK xxx) Eestkosteasutus: Eestkosteasutuse esindaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001046) Allan Valk (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Tuvastada, et M K (IK xxx ), kelle sünd on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses xxx.a (kande nr xxx), põlvneb E K’ist (IK xxx, elukoht: xxx).
- Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1
(4)E K esitas 09.04.2007 Viru Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks. Viru Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei saa E K´i poolt esitatud avaldust menetleda hagita menetluses, vaid hagimenetluses. 22.10.2007 esitas E K Viru Maakohtule hagi L K vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Avalduse kohaselt sündis hageja ja M K suhtest xxx.a tütar M K. Hageja ja M K ei ole omavahel abielus olnud, ega koos elanud. Lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehtud. Lapse ema M K suri xxx.a. Kuna lapse sünniaktis isa kohta kanne puudus, määrati peale M K surma lapse eestkostjaks L K (M K õde). Hageja taotleb DNA analüüsi läbiviimist, et tõendada M K põlvnemist temast. KOSTJA VASTUS Oma 12.11.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista ja on kategooriliselt vastu DNA analüüsi läbiviimisele. MOLEKULAARGENEETILINE EKSPERTIIS
- novembri 2007 kohtumäärusega määras kohus asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi (DNA analüüside võrdlemise teel). Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Ida-Eesti osakonnale. 08.02.2008.a ekspertiisiaktist nr GE-0109-08/0327 nähtub, et 99,99999 % tõenäosusega saab E K olla M K bioloogiline isa. Kostja taotlusel määrati asjas 02.04.2008.a kordusekspertiis. Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 26.05.2008.a ekspertiisiaktist nr GE-0627-08/1762 nähtub, et 99,99998 % tõenäosusega saab E K olla M K bioloogiline isa. KOHTUISTUNGID Kohtuistungil
- aprillil 2008.a esitas kostja taotluse alaealisele M K riigi õigusabi andmiseks ja kordusekspertiisi määramiseks. Kohus määras asjas kordusekspertiisi. Kohus jättis kostja taotluse M K riigi õigusabi andmiseks rahuldamata, kuna alaealise menetlusse kaasamiseta ei riku kohus alaealise õigusi ning menetlust saab jätkata ka alaealist menetlusse kaasamata. Kohtuistungil
- juulil 2008.a jäi hageja oma nõude juurde. Kostja tunnistas, et ekspertiisiaktide alusel on hageja M K bioloogiline isa. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja vastuväiteid hagile ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
(4)Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. E K esitas kohtule hagi L K vastu põlvnemise tuvastamiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 41 lg 4 p 1 tuvastab kohus põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus isa avalduse alusel, kui lapse ema on surnud. Toimiku materjalidest selgub, et lapse ema M K on xxx.a surnud /tl. 19/. Kooskõlas PKS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kohtu tuvastas, et M K (sündinud xxx.a), sünd on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses 28. augustil 2003.a, kande nr xxx /tl. 4/. Sünnitunnistusele on emana kantud M K, isa kohta kanne puudub. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus määras asjas kaks molekulaargeneetilist ekspertiisi 15.11.2007.a ja 02.04.2008.a. Ekspertiisiaktidest nähtub, et ühel juhul 99,99999% ja teisel juhul 99,99998% tõenäosusega saab E K olla M K bioloogiline isa. Seega on asjas tõendamist leidnud, et M K põlvneb E Kst. Kostja poolt vastuväidetena esitatud väited, et hageja on oma tegudega kaasa toonud lapse ema surma, hageja on lapse ema eluajal keeldunud last tunnistamast ning teda materiaalselt toetamast ning, et hageja sekkub lubamatult lapse ellu, püüdes teda vägivaldselt armastatud inimestest lahutada, ei anna antud vaidluse puhul alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lastekaiseseaduse § 9 lg1 kohaselt /…/ sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. M K, kes on sündinud vallaslapsena põlvnemise tuvastamine on lapse huvides ning see ei kahjusta lapse õigusi ja huve. Lastekaitseseaduse § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulistega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad põlvnemise asjas kantud menetluskulud poolte enda kanda. 3
(4)Helgi Vinni Kohtunik: 4
(4)