) § 242 lg 1 kohaselt ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Vastavalt ülalmainitud lepingu punktile 2.3. oli kostja kohustatud alustama tasumata jäänud summa 11 500 krooni maksmist võrdsete maksetena ajavahemikul 06.12.2001 kuni 06.05.2002.
lg-s 1 sätestati ka kaupade järelmaksuga müügi regulatsioon, mille kohaselt pikema kasutamisajaga kaupu võivad jaekaubandusorganisatsioonid kodanikele müüa järelmaksuga (ositi maksmisega) NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlusega kindlaksmääratud juhtudel ja korras. Lepingus nr 37 on fikseeritud, et üheks lepingu pooleks oli kostja ja saatelehes (t.l. 5) on fikseeritud, et kostja sai kauba kätte. Vaidlust ei ole selles, et põhivõla suuruseks on 2000 krooni. Kohus ei nõustu aga kostjaga selles, et kohus hagi rahuldamisel peaks või saaks ilma hageja taotluseta kahju välja mõista solidaarselt kostjalt ja Z.lt. Seda välistab ka
.
lg 1 kohaselt solidaarse kohustuse korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt.
lg 1 kohaselt leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Juhindudes 06.11.2001 ostu-müügilepingu nr 37 punktist 2.4., maksete õigeaegse tasumata jätmise ning rahalise kohustuse mittetäitmisel võib müüja nõuda ostjalt alates kohustuse tekkimisest kuni selle nõuetekohase täitmiseni viivise tasumist 1, 0% tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt seisuga 20.12.2004 moodustab viiviste summa 16 037.50 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja kohustub viiviseid hagejale tasuma (kohtuistungiprotokoll t.l. 39), kostja taotleb aga viivisnõude vähendamist, kuna leiab, et see on ebamõistlikult suur. 3
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes ja see peab olema võlgniku poolse lepingu rikkumisega proportsionaalne. Kohus nõustub kostjaga selles, et 2000 krooniselt põhinõudelt hageja poolt esitatud 16 037.50 kroonine viivisnõue on ülemäära suur ja ei ole proportsionaalne. Leppetrahvi sissenõudmine ei tohi kreeditorile muutuda tulu saamise allikaks ega asetada võlgnikku liigselt raskesse olukorda. Kostjal oli tasumata diivani ja tugitoolide hinnast (s.o. 16 500 krooni) üksnes 2000 krooni. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt peab kohus võimalikuks viivist vähendada. põhinõude suuruseni, s.o. 2000 kroonini. Kokkuvõtvalt kohus rahuldab hageja 2000 kroonise põhinõude ja viivisnõude 2000 krooni ulatuses. Seega kostjalt G. G.lt tuleb hageja OÜ A. kasuks välja mõista kokku 4000 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja on tasunud riigilõivu 1400 krooni põhi - ja viivisnõudelt. Kohus rahuldas hageja 2000 kroonise põhi - ja viivisnõude 2000 krooni ulatuses, s.o. kokku 4000 krooni ulatuses ja nimetatud summalt mõistab kohus välja riigilõivu 280 krooni kui menetluskulu kostjalt hageja kasuks. Osas, milles kohus hagi ei rahuldanud, jääb hageja poolt selle eest tasutud riigilõiv, s.o. 1120 krooni (1400-280=1120) krooni, hageja enda kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 434-436, 438, 441-442, 452453, 456. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.