) § 143. Aegumise vastuväitele vastab hageja, et
lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks ja rendimaksete näol on tegemist kokkulepitud tasu maksmisega. Seega ei ole nõuded aegunud. Lisaks eelnevale taotleb kostja viiviste vähendamist või üldse rahuldamata jätmist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 juhul, kui ta peab hagis märgitud alusel maksma mingi osa põhivõlast, kuna hageja nõue on viiviste osas ülemäära suur. Hageja esitas hagi alles novembris 2007.a ehk kolm aastat ja viis kuud pärast rendilepingu lõppemist ning viivise nõue on seetõttu pahauskne, liiatigi arvestades maksemeeldetuletusi, kus võla suurus oli märgitud oluliselt väiksemana kui haginõudes. Kui kohus peab võimalikuks viivise nõuet rahuldada, palub kostja seda vähendada kuni VÕS § 94 ja § 113 lg 1 sätestatud määrani. Kohtu põhjendused, tuvastatud asjaolud, kohaldatavad õigusnormid Kohus käsitleb esmalt aegumise vastuväitega seonduvat.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning see algab
lg 1 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (milliseks aegumise vastuväide kahtlemata on), siis leiab kohus, et asjas on leidnud tuvastamist aegumise katkemine, kuigi kumbki pool sellele ei viita.
lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Kuna hageja on esitanud tõendi (maksekorraldus), et 17.03.2005.a on kostja tasunud pooltevahelise rendilepingu eest 232.29 krooni (tl 60), on sellel päeval tehingust tulenevate nõuete aegumine katkenud ja alanud uuesti. Nimetatud maksekorralduselt on selgelt näha, et kostja on teinud makse just vaidlusaluse rendilepingu eest – selgituses on toodud lepingu number. Kuivõrd hageja esitas hagi 14.11.2007.a, milliseks ajaks ei olnud täitunud kolme aastat viimase makse tegemisest, mis katkestas eeltoodud põhjustel aegumise, 3
lg 3 kohaselt) ei oma asjas tähtsust ning kohus neid eelnevalt tuvastatu tõttu ei käsitle. Rendimaksete võlgnevus. Selles osas leiab kohus, et nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja viidatud summas 9629.39 krooni. Kostja väide, et sõiduki tagastamisega lõppes pooltevaheline rendileping ja järgnenud arvelduste käigus kustutati kostja võlg hageja ees, on paljasõnaline. Ühtki sellekohast arveldust kinnitavat tõendit ei ole kostja esitanud. Kohus leiab, et hageja väited maksemeeldetuletustel esinevate kahe lepingu (nii rendileping kui leping nr L02101975 kanafarmi seadmete osas) erinevate võlgnevuste osas inimliku eksituse tegemises on piisavalt veenvad ning põhjendab seda alljärgnevaga: 1)
lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi; 2) kostja on 16.08.2004.a tasunud lepingu nr L02101975 kohaselt hagejale 22 083.77 krooni, mida kinnitab esitatud maksekorraldus (tl 59). Esimesel, 09.09.2004.a esitatud, maksemeeldetuletusel on sama summa märgitud rendilepingu nr L02108298 kohase (selgitusega Lada Samara 21093, mis oli lepingu objekt) võlgnevusena. Järgmistel (vastavalt 27.09.2004, 11.10.2004, 04.06.2005) maksemeeldetuletustel on nimetatud võlgnevusest alles jäänud vaid 77 senti, samal ajal kui kanafarmi seadmete võlgnevus on alates esimesest maksemeeldetuletusest sama – 15 761.68 krooni. Kogusumma on maksemeeldetuletustel muus osas muutunud vaid viivise summa osas; 3) kostja on 17.03.2005.a tasunud sõiduki rendilepingu nr L02108298 alusel hagejale veel 232.29 krooni, samas ei ole ta väitnud, et see summa oleks tasutud liikluskindlustuse makse eest, makse selgitusest ei saa samuti midagi peale lepingu numbri välja lugeda; 4) kohus leiab, et kuigi hageja tahteavaldused osas, milline on kostja tegelik võlgnevus kõnesoleva sõiduki rendilepingu eest, ei olnud üheselt selged, näitab kostja enda käitumine kahe ülalmärgitud makse tegemisel, et ta oli teadlik oma võlgnevusest mõlema lepingu järgi. Vastasel korral puudunuks vajadus 17.03.2005.a makse tegemiseks sellises summas, kui kostja olnuks veendunud, et lepingujärgne võlgnevus on 77 senti. Kohus on arvamusel, et kostja pidi mõistliku isikuna vaatamata ekslikele maksemeeldetuletustele aru saama, et 22 083.77-kroonine võlgnevus oli tal kanafarmi seadmete eest (mille ta ka tasus ja mis kajastus hageja esitatus mõningase hilinemisega) ning 15 761.68-kroonine võlg on sõiduki rendi eest. Liikluskindlustuse makse. Selles osas on kostja sisuliselt hagi õigeks võtnud ning nõue tuleb rahuldada summas 965 krooni. Teisaldustasu. Siinkohal nõustub kohus kostjaga, et nõue ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole osutanud vara enda valdusse võtmise teenust omaenda hinnakirja mõttes. Tõlgendades hinnakirja kui tüüptingimust VÕS § 35 lg 1 mõttes (hinnakiri on eelnevalt välja töötatud ja seda ei ole eraldi läbi räägitud) leiab kohus, et mõistlik isik peaks hinnakirjas sätestatud sõnastusest „Lepingu rikkumisel Ühisliisingule kuuluva vara võtmine Ühisliisingu valdusse“ aru saama selliselt, et teenuse osutamine toimub Ühisliisingu poolt vara valduse tagasisaamise 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.