Obsah (6)

§ 363§ 147§ 139§ 122§ 135§ 372

2-08-19043 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 23. juuli 2008.a., Narva kohtumaja 2-08-19043 L. P.hagi G.P. vastu abi

§ 363

lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), TsMS § 363 lg 1 lg 1 p 2 hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja

§ 363

lg 1 p 3 tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on esitanud hagi abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduses palub hageja muuta registriraamatu kirjapanekut ja tunnistada hagejat korteri, aadressil Narva, xxx, omanikuks; kohustada hagejat maksta tema korteriosa eest või kohustada hagejat vahetada 1 2-08-19043 korterit, aadressil Narva xxx ühetoaliseks ja kahetoaliseks korteriks; jagada vara, mis oli omandatud abielu kestel ja jätta hageja valdusesse: teler Samsung (maksumusega 6000 krooni), pesumasina (maksumusega 3500 krooni), külmkapp (maksumusega 3500 krooni), diivan (maksumusega 3000 krooni), tugitool (maksumusega 1400 krooni), vaip (maksumusega 300 krooni), raadio (maksumusega 900 krooni); välja mõista kostjalt hageja menetluskulud antud asjas. Hageja nõuded on kohtule ebaselged. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 17 lg 5 kohaselt kui käesoleva peatüki

1. ja
2. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. PKS § 18 lg 5 järgi vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Ühisvara jagamise hagis tuleb kohtule esitada jagatava ühisvara nimekiri, hageja hinnang iga eseme väärtuse kohta ning hageja ettepanek ühisvara jagamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS § 70 lg 3 kohaselt kaasomand on kahele või emamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kohus pööras hageja tähelepanu sellele, et abikaasad on ühisomanikud, perekonnaseaduse § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata, sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Hagejal tuli esitada oma selgelt väljendatud nõue. Seega tuli täpsustada ka hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

§ 147lg 1 maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Hagihind tuleb kindlaks määrata hagiavalduse vastuvõtmisel.

§ 139

lg 2 p 1 ja lg 3 riigilõiv tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast.

§ 122lg 1 tsiviilasja hind on hagihind.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagi taotletu harilik väärtus.

§ 135

tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Seega tuli hagejal määrata hagihind.

§ 363

lg 1 p 4 tuli hagejal märkida, kas ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 2 2-08-19043 Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid on vene keeles, mis on vastuolus Eesti seadusandlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Vastavalt sama seadustiku § 33 lg 1 kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Seega tuli hagejal esitada hagiavaldusele lisatud dokumentide eestikeelsed tõlked kahes eksemplaris. 30.06.2008.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaega hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. 16.07.2008.a esitas hageja kohtule uue hagiavalduse, milles ta nõuetekohaselt puudusi ei kõrvaldanud. Hageja nõuded on kohtule jätkuvalt ebaselged. 14.05.2008.a esitatud hagiavaldusele on lisatud kokkulepe ühisvara jagamise kohta, mis on vene keeles. 30.06.2008.a määrusega andis kohus hagejale tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.h dokumentaalsete tõendite eestikeelse tõlge esitamiseks. Ühisvara jagamise kokkuleppe eestikeelset tõlget hageja tähtpäevaks kohtule ei esitanud.

§ 372

lg 2 kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtunõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kuna hageja jättis kohtunõudmise tähtpäevaks täitmata keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 4 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372, § 463 - § 466, § 661. Natalja Losevtsova Kohtunik 3