1 2 – 06 – 3832 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „12“mail 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 3832 Tsiviilasi

§8

lg.1, 2, 3, 41 ja 5 sätteid, mille kohaselt on vee – ettevõtja klient Ühisveevärgi ja –

tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee – ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee – ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Ühisveevärgi ja –

§8

lg.4 p.6 nimetatud vee andmise ning reo – ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee – ettevõtte ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee – ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende 5 volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee – ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Ühisveevärgi ja –

§13

kohaselt müüakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust kliendi ja vee – ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. AÕS §72 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS §75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Korteriomandiseaduse §15 lg.1 ja 2 kohaselt valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt summas 8 442.45 krooni. 6 Ülejäänud osas, summas 30 081.65 krooni, pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et kostjad: O L, I D, T D ja S O olid ühiselt tasunud 30 081.65 krooni Aktsiaseltsile Viru Vesi vabatahtlikult juba enne kohtuistungit. Kohus luges tõendatuks, et 30 081.65 krooni vabatahtliku tasumisega Aktsiaseltsile Viru Vesi tunnistasid kostjad: O L, I D T D ja S O haginõuet, mille tõttu asus kohus seisukohale, et kostjad: O L, I D, T D ja S O on solidaarsed võlgnikud Aktsiaseltsi Viru Vesi ees, aga samuti kuulub kostjatelt täiendavalt välja mõistmisele ülejäänud võlgnevus, summas 8 442.45 krooni. Kohus luges tõendatuks, et paljukorteriline elumaja, asukohaga: xxx Kohtla – Järve linn, oli Aktsiaseltsi Viru Vesi, kui vee – ettevõtja, klient Ühisveevärgi ja –

tähenduses. Vee – ettevõtja kliendiks on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu. Kohus luges tõendatuks, et maatükk, millel paiknes paljukorteriline elumaja, asukohaga: xxx, oli kõigi korteriomanike sh ka O L, I D, T D ja S O kaasomandis. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee – ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS §75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Kohus selgitab O L, I D, T D ja S O, et neil on õigus esitada regressi korras kohtusse hagi tegelikult võlgu olevate korteromanike vastu, vastavalt nende võla suurusele. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsil Viru Vesi on, vastavalt kehtivale seadusandlusele, õigus valida, milliste konkreetsete solidaarsete võlgnike vastu Aktsiaselts Viru Vesi hagi esitab. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta hageja, Aktsiaseltsi Viru Vesi, enda kanda. 7 Johannes Külaots Kohtunik