← Eesti

2-06-1026/5

2-06-1026 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1026 Tsiviilasi xxx a

ldanud võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimised ja protokollimised. Samuti on pankrotihaldur pankrotimenetluse kestel korduvalt kohtunud vestlusteks võlgnikuga. 1.

  1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud xxx (pankrotis) pankrotimenetluses esitati tähtaegseid nõudeid kokku 808 195 krooni. hilinenult esitas nõude Vasalemma Vallavalitsus summas 13 601.85 krooni koos avaldusega tähtaja ennistamiseks. Nõuete kaitsmise koosolek luges nõude tähtaegselt esitatuks. 29.06.2006 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku 821 796.85 krooni. kõik nõuded tunnustati II järgu nõuetena. Võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: Jrk nr Võlausaldaja 1 2 3 Tunnustatud nõue kroonides Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti kaudu) Viimsi Vallavalitsus Vasalemma Vallavalitsus Kokku Rahuldamata nõue kroonides 610 736 197 459 13 601.85 821 796.85 588 440 190 250 13 106.85 791 796.85 1.
  2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotihaldur ei ole xxx pankrotimenetluses tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, samuti on puudunud vaidlused nõuete tunnustamiste üle. 1.
  3. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse on tinginud kaks asjaolu: 4

(7)2-06-1026 1) 25.09.2002 Harju Maakohtu kohtuotsusega (jõustunud 08.10.2002, kriminaaltoimik 1/1223/02) on xxx välja mõistetud tsiviilhagi katteks Viimsi Vallavalitsuse kasuks 200 000 krooni; 2) Harju Maksuameti poolt on 26.03.2001 tehtud xxx ettekirjutus summas 271 789 krooni, lisaks intressid kokku summas 334 544 krooni. Pankrotihaldur kinnitab, et on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, pankrotivara on müüdud ning hagiavaldusi ei kavas enam esitada. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsusest esitada kohtule lõpparuanne on pankrotihaldur seisukohal, et xxx (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Lõpparuande esitamise seisuga on pankrotivara saldo 11 980.00 krooni (pangakonto jääk). Teade lõpparuande koostamisest xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ja sellega tutvumise võimaluste kohta ilmus 26.03.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei ole esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et xxx (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnusega tegu või juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud võlgniku maksejõuetust põhjustanud asjaoludega.
  1. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest Rein Miller (pankrotis) pankrotimenetluses
  2. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. 5
(7)2-06-1026

§ 4

lg 2 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 20 %.

§ 4

lg 3 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 35 %. xxx (pankrotis) pankrotivarasse on pankrotimenetluses laekunud kokku 58 737.27 krooni. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo taotleb määrata tema töötasuks 9 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks (33 %) 2 970 krooni ja millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud.

§ 4

lg 2 ja 3 kohaselt moodustab 58 737.27 krooni suuruselt pankrotivaralt pankrotihalduri töötasu alammäär 11 747.45 krooni ning ülemmäär 20 558.05 krooni. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo hinnangul ei ole tegemist suuremahulise ning keerulise pankrotimenetlusega. Arvestades rahalisi vahendeid pankrotimenetluses, taotleb pankrotihaldur tasu määramist alammäärast vähemal määral. Pankrotihaldur ei ole teinud kulutusi pankrotimenetluses õigusabile ning menetluses esialgset tasu haldurile maksutud ei ole. Kohus leiab, et on pankrotihaldur Indrek Lepsoo taotlus on põhjendatud ning lähtub pankrotiavara suurusest ja võlgniku võimalustest, mistõttu kohus kinnitab pankrotihalduri tasu tema poolt taotletud suuruses. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 9 000 kroonilt kuulub maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 2 970 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks. Pankrotihaldur on tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja ja tema tulu maksustatakse TuMS § 1 lõike 1 kohaselt. Tulumaksuga maksustatakse pankrotihalduri tasu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Kuna pankrotihaldur võib saada tasu ka mujalt, siis tuleks tal maksuvaba tulu mahaarvestamiseks esitada väljamakse tegijale kirjalik avaldus. Tulenevalt TuMS § 4 lõikest 1 on pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21%. 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 7

lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega.

§ 7lg 2 kohaselt peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisi andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg. 6

(7)2-06-1026

§ 7

lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud.

§ 7

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust. Koos lõpparuandega on pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse, milles palub kinnitada xxx (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks – hüvitatud ajutise pankrotimenetluse kulud kokku summas 8 869 krooni ning pankrotimenetluses tehtud väljamaksed massikohustuste ja pankrotimenetluste kulude katteks kogusummas 7 898 krooni. Nimetatud summad koosnevad: pankrotivarast tasutud ajutise pankrotimenetluse kulud vastavalt Harju Maakohtu 01.03.2006 kohtumäärusele kokku 8 869 krooni; pankrotivarast tasutud pankrotimenetluse kulud kokku 7 898 krooni: pankrotihalduri büroo kasutus pankrotimenetluse jooksul kokku summas 6 938 krooni koos käibemaksuga; riigilõivud 900 krooni (Ametlikud Teadaanded); panga teenustasud kokku summas 60 krooni. Kulutustega on võlausaldajad ja võlgnik nõustunud. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotimenetluse kulude kinnitamiseks summas 8 869 krooni, kuna nimetatud kulutused koosnevad ajutise pankrotihalduri tasust, sellelt makstavast sotsiaalmaksust ning ajutise pankrotihalduri kantud kulutustest, mille kohus on 01.03.2006 määrusega kinnitanud ja võlgnikult välja mõistnud. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluses tehtud kulutuste kinnitamiseks summas 7 898 krooni kohus kinnitab, kuna leiab, et arvestades asja mahtu ja pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse läbiviimisel tehtud vajalikke ja põhjendatud toiminguid, on kulutused põhjendatud. Merike Varusk Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.