Tööraamatu väljastamist soovis hageja posti teel. Tööandja soovitud päeval töötajaga töölepingut ei lõpetanud ja tööraamatut ei väljastanud. Hageja sai 13.01.2007 tööandjalt väljastusteatega kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest
Kirjas märgiti, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007. Lõpparvet ja puhkusekompensatsiooni töötajale välja ei makstud. 21.12.2006 esitas hageja avalduse Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus lugeda tööleping lõpetatuks
alusel alates 16.12.2006, mõista välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja lõpparve ühes puhkusekompensatsiooniga. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine
alusel ebaseaduslikuks ja loeti leping lõppenuks alates 16.12.2006
Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti välja töötaja kasuks hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses 39 984 krooni, puhkusekompensatsioon 3 570 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 5 712 krooni. Kuivõrd hageja soovis töölepingu lõpetamist
alusel, puudub tööandjal õiguslik alus selle lõpetamiseks
ITLS § 29 sätestab, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ning töötaja ei soovi tööle ennistamist, loetakse tööleping lõppenuks
S § 32 lg-le 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale välja kõik tööandjalt saadaolevad summad. Hagejal on õigus puhkusekompensatsioonile 01.11.2006-16.12.2006 eest.
lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga päeva eest, kuid mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmine palk. Hageja keskmine palk on 19 992 krooni (enne palgata puhkusele jäämist). Sellest tulenevalt on saamata puhkusekompensatsioon (19 992:28)x5=3 570 krooni. Hageja palus tunnistada ebaseaduslikuks 15.12.2006 töölepingu lõpetamine
alusel ja lugeda tööleping lõppenuks alates 16.12.2006
Xtra Kaido Lesta kasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses, puhkusekompensatsioon 3570 krooni, keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest ja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 11.12.2006 sai kostja kätte hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada tööleping
Kostja ei olnud sellega nõus ja saatis 15.12.2006 hagejale kirja, milles teatas, et ei ole nõus lõpetama töölepingut
Kostja märkis, et käsitleb hageja avaldust töölepingu lõpetamiseks
11.01.2007 ei tulnud hageja kostja juurde ja viimane saatis hagejale kirja, milles märkis veelkord, et tööleping hagejaga on lõpetatud
18.01.2007 esitas hageja Töövaidluskomisjonile täiendava avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine
alusel ebaseaduslikult, lugeda tööleping lõppenuks
06.03.2007 sai kostja kätte Saarema Töövaidluskomisjoni otsuse. Selle otsusega rahuldati hageja avaldus: tunnistati töölepingu lõpetamine
alusel ebaseaduslikuks; tunnistati tööleping lõppenuks
Kostja ei ole selle otsusega nõus. Puuduvad alused lõpetada hagejaga tööleping
Hageja ei soovinud ise töötada esitades kostjale perioodiliselt avaldusi palgata puhkuse andmiseks. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, kostjal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping
alusel, võttes arvesse, et töötaja soovis töölepingut lõpetada, hüvitiste arvestused ei ole õiged, on arusaamatu, kuidas arvestused tehti. Hageja palus lõpetada töölepingu
alusel, sellest lähtudes kostjal oli võimalus hinnata, kas selleks on vastavad põhjused või mitte. Hageja avaldusest saab lugeda, et ta soovib lõpetada töölepingu
Seega ei ole hageja töölepingut lõpetanud
Tööleping lõpetati õigesti
Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas ebaseaduslikuks JobbXtra OÜ 15.12.2006 töölepingu lõpetamise Kaido Lestaga
alusel ja luges Kaido Lesta töölepingu lõppenuks alates 16.12.2006
Xtra OÜ-lt Kaido Lesta kasuks välja hüvituse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 39 984 krooni, puhkusekompensatsiooni 3 570 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 5 712 krooni. Puudub vaidlus, et hageja töötas JobbXtra OÜ-s 30.06.2005 töölepingu nr 5300601 alusel alates 01.07.2005 maalrina; töökohaks oli Rootsi Kuningriik; 11.12.2006 esitas hageja tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks
alusel – tööandja poolsete lepingu tingimuste rikkumise tõttu (tööga mitte kindlustamine) alates 16.12.2006, hageja palus tööandjal maksta talle kahe kuu hüvituse ja saata tööraamat posti teel aadressile Kungla 8 Kuressaare; soovitud päeval tööandja töötajaga töölepingut ei lõpetanud ega väljastanud tööraamatut; 13.01.2007 sai hageja tööandjalt väljastusteatega 12.01.2007 kuupäeva kandva kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest
alusel vastavalt tema 11.12.2006 avaldusele, kirjas märgiti, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007; lõpparvet ja puhkusekompensatsiooni töötajale välja ei makstud. Kohus nõustub hagejaga, et kui töötaja ei esitanud avaldust lõpetada tööleping
alusel töötaja algatusel (
p 3).
lg 1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Vaidlust ei ole, et töötaja palus kirjalikus avalduses lõpetada töölepingu
Tööandjal oli vaidlusaluses olukorras võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel
lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Tööandja ei ole töölepingu lõpetamist
Samale seisukohale asus ka Riigikohus otsustes nr 3-2-1-95-03 ja nr 3-2-1-120-
Hageja ei soovinud ise töötada, esitades kostjale perioodiliselt avaldusi palgata puhkuse andmiseks. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping
Hageja palus lõpetada töölepingu
alusel, sellest lähtudes oli apellandil võimalus hinnata, kas selleks on vastavad põhjused või mitte. Hageja avaldusest saab lugeda, et ta soovib lõpetada töölepingu
Seega ei lõpetanud hageja töölepingut
Tööleping on õigesti ja seaduslikult lõpetatud
Maakohus ei andnud hinnangut kostja poolt tõenditele, otsus ei ole põhjendatud. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus töölepingus kokkulepitut või tööandja kohustusi, mille tõttu oli hagejal õigus lõpetada tööleping
Puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kostja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamist
Kostja vaidlustas töölepingu lõpetamise
Vastus apellatsioonkaebusele Kaido Lest ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. 4
järgi.
lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata ajaks sõlmitud töölepingu kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ja lõige 2 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel 1. lõikes toodud alustel maksab tööandja töötajatele hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.
§ § 49 p 1 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. Asjaolu, et eelnevalt on hageja olnud palgata puhkusel, ei vabasta kostjat kohustusest tagada hagejale töö pärast puhkuse lõppu. Vaidlust ei ole, et palgata puhkus lõppes 31.10.2006 ja alates sellele järgnevast tööpäevast pidi kostja tagama hagejale lepingus kokkulepitud töö. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud õigust lõpetada tööleping
alusel.
Sellel viisil töölepingu lõpetamine on võimalik juhul, kui töötaja esitab
Vaidlust ei ole, et hageja sellist avaldust ei ole esitanud. Hageja on 11.12.2006 esitatud avalduses (tlk 56) sõnaselgelt soovinud töölepingut lõpetada
Ebaõige on apellandi väide, et tööandjal on õigus hinnata, kas lõpetada leping
alusel ja juhul, kui ta selleks alust ei näe, lõpetada leping
Maakohus on õigesti leidnud, et sellisel juhul peab tööandja töölepingu lõpetama
lg 1 alusel, kuid tal on õigus vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Kui töövaidlusorganis selguks, et töötajal puudus õigus lõpetada tööleping
lg 1 alusel, kuid töötaja on pärast lühendatud etteteatamistähtaega töölt lahkunud (
lg 1), võiks tööandjal tõusetuda sellest tulenev nõue töötaja vastu
Hageja 11.12.2006 avaldusest ei nähtu, et hageja ei olnud kindel oma soovis lõpetada tööleping
Kostja selline tõlgendus hageja avaldusele on meelevaldne. Apellant on kaebuses väitnud, et kohus ei andnud hinnangut tema poolt esitatud tõenditele, kuid pole kaebuses märkinud, milliseid tõendeid kohus ei hinnanud. Kolleegiumil ei ole võimalik apellandi umbmäärasele väitele vastata. Ebaõige on väide, et kostja on vaidlustanud hageja poolt töölepingu lõpetamise
Kostja sellesisulist nõuet töövaidluskomisjonile esitanud ei ole. Vastuväidete esitamist hageja avaldusele ei saa käsitada nõude esitamisena. Esitatud vastuväiteid on kohus hinnanud ja leidnud, et need ei ole põhjendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Ülle Jänes Margo Klaar Urmas Reinola 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.