KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- juuli 2008, Jõhvi 3-08-1024 OÜ Kaiferos kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 22.04.2008 maksuotsuse nr. 12-5/209 tühistamiseks
- juuli 2008 ja
- juuli 2008 OÜ Kaiferos esindaja Jelena Kronberg ja nõustaja Jüri Allikalt ning Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse esindajad Hiie Lekko ja Reeli Proode (01.07.2008) Resolutsioon 1.Jätta OÜ Kaiferos kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.04.2008 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr. 12-5/209 (I köite 24-61), millega kohustati OÜ Kaiferos tasuma 313 848 krooni suurust tulumaksu ja 276 403 krooni suurust käibemaksu. Maksuotsuses leiti käibemaksuseaduse § 29 lg. 1 ja 3 p. 1, § 31 lg. 1, § 38 lg. 1 ning tulumaksuseaduse § 51 lg.
- p. 3 tuginedes, et OÜ Kaiferos raamatupidamises kajastatud tehingud OÜ Tig Mets, OÜ Sikast Grupp ja Famar Desi AS pole toimunud. 23.05.2008 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitatud kaebuses (I köite 1-19) palus OÜ Kaiferos talle tehtud maksuotsus tühistada leides, et revisjoni läbiviimisel rikuti oluliselt uurimispõhimõtet ja otsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning seaduse ja asjas kogutud tõenditega vastuolus. Neid seisukohti põhjendas kaebaja väidetega, et on toiminud heauskselt ja järginud äris tavapärast hoolsust, et tal puudusid kahtlused oma tehingupartnerite suhtes, et ta pole osalenud maksupettuses ning maksuhaldur on eksinud maksuotsuse adressaadiga. Seejuures juhtis ta tähelepanu asjaoludele, et OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp seadusejärgsed esindajad on andnud osaühingute esindamiseks volituse, selle vorm ei oma tähendust ning tema ei ole vastutav nende äriühingute majandustegevuse 1 korralduse ja maksukohustuse täitmise eest. Veel märkis kaebaja, et metalli vastuvõtul olid sõidukite küljes just lepingutes näidatud registreerimismärgid ja lisas, et aasta 2006 jäätmearuande erinevus raamatupidamise andmetest oli viga, mis on aasta 2007 jäätmearuande esitamisega juba parandatud. Tulumaksu määramise osas märkis kaebaja Riigikohtu kohtuotsusele nr. 3-3-1-34-06 tuginedes, et ükski maksuotsuses viidatud asjaolu ega tõend ei viita ega kinnita tema teadmist nagu poleks OÜ Tig Mets ja Sikast Grupp tegelikud müüjad, kaubad olid kasutatavad tema ettevõtluses ja seega olid ka kulutused ettevõtlusega seoses. Famar Desi AS tehingute osas väitis kaebaja, et ostis kaupu vahendaja kaudu, sai sularaha tšekid samuti vahendaja kaudu ega saanud eeldada, et need ei osutu hiljem tõesteks, tema taotluse täiendavate menetlustoimingute tegemiseks on maksuhaldur aga tähelepanuta jätnud. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pidanud oma kirjalikus seletuses (I köite 131-134) kaebust õigeks, palus seda mitte rahuldada ning jäi maksuotsuse väidete ja nõuete juurde. Seejuures viidati Jelena Kronbergi ja Marek Allase seletustele ja juhiti tähelepanu asjaolule, et OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp tehingutes ei leidnud kõigi kaheteistkümne sõiduki puhul väidetav metallivedu kontrollimisel kinnitust. Kohtuistungitel jäid OÜ Kaiferos esindaja ja nõustaja kaebuse väidete ja taotluse juurde. Jüri Allikalt esitas kokku 74 431,20 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja väitis, et kaebaja seaduslik esindaja oskab eesti keelt halvasti, seetõttu pole seletused protokollitud nii nagu tema neid andis ning väide kaupade vastuvõtmise kohta ei tähenda nende isikliku ostmist. OÜ Tig Mets ja Sikast Grupp suhtes juhtis nõustaja tähelepanu nende suurele majandustegevusele ning lisas, et ei pea sõidukitega juhtunut oluliseks sest kaebaja tegevuse mahtu arvestades on kaksteist sõidukit väike osa. Ida maksu- ja tollikeskuse esindajad Hiie Lekko ja Reeli Proode jäi samuti kirjalikult esitatu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud maksuotsuse järelduste kohaselt on üheks OÜ Kaiferos täiendava maksukohustuse määramise põhjuseks olnud OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp seonduvad kahtlused ning arvamus, et seepärast ei saa need äriühingud olla tehingute teiseks pooleks, tegelikult on kaup ostetud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ja kaebaja seaduslik esindaja teadis seda. Sellise seisukoha põhjendamisel lähtutakse eelkõige asjaolust, et maksumenetluses on nii nende äriühingute nimel tegutsenud isikud kui kaebaja seaduslik esindaja andnud vastuolulisi seletusi. Sellisel kahtlusel on ka alust. 09.11.2007 väitis OÜ Kaiferos juhatuse liige Jelena Kronberg maksuhaldurile suulisi seletusi andes (maksutoimiku lehed 204-208), et OÜ Tig Mets esindas alati Marek Allas ning OÜ Sikast Grupp Annes Kuusk, kes tulid metalliga kaasa ja kirjutasid müügilepingutele alla, metall aga toodi alati kohale suurte veoautodega. Marek Allas ise viitas maksuhaldurile 28.03.2008 antud seletuses (maksutoimiku lehed 136-141) hoopis Kaido Keppile ja väitis, et on käinud OÜ Kaiferos laoplatsil vaid ühe korra, ei suhelnud seal kellegagi, ei tea selle osaühingu juhatuse liikmest midagi, pole OÜ Tig Mets nimel metalli müünud, metallikootmatega kaasas olnud ega lepingutele alla kirjutanud. Seda kinnitas ta iga müügilepingu kohta ka eraldi (maksutoimiku lehed 106, 108, 110, 112, 114, 116, 118, 120, 122, 124, 126, 128, 130, 132 ja 134). Halduskohtul pole alust neis seletustes kahelda, sest Marek Allas on osade arvete koostamise ja allkirjastamise omaks võtnud (maksutoimiku lehed 115, 117, 119, 121, 133 ja 135) ja puudub usutav põhjendus müügilepingutel olevate allkirjade ja metalli koormatega kaasas käimise eitamiseks. OÜ Sikast Grupp juhatuse liige alates 12.10.2006 Ahti Jalakas väitis 24.10.2007 maksuhaldurile (maksutoimiku lehed 17-20), et pole OÜ Kaiferos kellegagi suhelnud ega ise kordagi metalli vastuvõtuplatsil käinud, metalli üleandmise juures OÜ Sikast Grupp esindajat ei olnud, selle viisid kohale eraisikud, kes korraldasid ka transpordi ja kirjutasid alla kohapeal koostatud müügilepingutele, mis anti Marek Allasele ja olid 2 aluseks arvete koostamisel. Seejuures võttis ta omaks ühe arve koostamise ja veel ühe allkirjastamise ning väitis, et müügilepingute alusel maksti sularaha tundmatutele kolmandatele isikutele, kellega mingeid dokumente ei vormistatud. Kohtuistungil antud tunnistuses (I köite lehed 165-166) Ahti Jalakas küll väitis, et eraisikud viisid kauba OÜ Kaiferos platsile OÜ Sikast Grupp nimel, kuid kinnitas endiselt, et mingeid dokumente ei vormistatud. Varasemast erinevalt võttis ta omaks, et käis ise kaks-kolm korda kohal, nimetas ühe arve ja lepingu, milledel on tema allkiri, viitas täiendavalt Kaido Keppile ega osanud põhjendada, miks ta maksuhaldurile teistsuguseid seletusi andis. Kaebaja esindaja väidete kohaselt OÜ Sikast Grupp nimel metalli müünud Annes Kuusk üldse eitas maksuhaldurile 16.10.2007 antud seletustes metalli müümist ja dokumentidele alla kirjutamist (maksutoimiku lehed 1-4) ning ka Ahti Jalakas pole tema suhtes väitnud enamat kui volituse olemasolu. Ida maksu- ja tollikeskus on kontrollinud mõlema osaühingu kohta vormistatud müügilepingutesse märgitud sõidukitesse puutuvaid asjaolusid ja tuvastanud, et kõik need on sõiduautod, millede omanikud eitavad nii metalli müüki kui vedu (maksutoimiku lehed 23-62). Ka juhul, kui mõni neist sõidukites siiski vedas vastavas lepingus märgitud metallikoguse OÜ Kaiferos laoplatsile, saab see usutavalt kinnitada üksnes väidet, et metalli tegelikuks müüjaks oligi eraisik. Üldse arusaamatuks jääb kaebaja nõustaja väide, et sõiduki registreerimisnumbritega juhtunu pole oluline, kuna kaebaja tegevuse suurt mahtu arvestades on kaksteist sõidukit väike osa (I köite leht 151). Vaidlusaluse maksuotsusega ei ole kahtluse alla seatud kogu OÜ Kaiferos tegevust ega arvutatud täiendavale tasumisele kuuluvaid maksusummasid pelgalt rikkumise osakaalu alusel. Kuna kaebaja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp ostetud metall toodi alati suurte veoautodega (I köite leht 152), kinnitab registreerimisnumbrite kuulumine sõiduautodele üksnes muudest eelnevalt juba nimetatud asjaoludest tekkinud kahtlusi. Neid kinnitab lisaks veel see, et 23.10.2007 toimunud küsitlusel (maksutoimiku lehed 209-213) ei mäletanud Jelena Kronberg, kellega ta OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp suhtles ning ei saanud esitada ka osaühingute kontaktandmeid ega esindajate dokumente. Asjaolu, et kohtuistungil väitsid kaebaja esindaja ja nõustaja justkui oleks probleem Jelena Kronbergi väheses keeleoskuses ja oma õigustest mitteteadmises ning selles, et konkreetseid küsimusi ei esitatud ega protokollitud seletusi nii nagu neid anti (I köite lehed 151-154), on tagantjärele otsitud õigustus ega vasta tegelikkusele. Koostatud protokollid (maksutoimiku lehed 205-213) sisaldavad mõlemad maksukohustuslase õiguste kirjeldust ja konkreetseid küsimusi koos vastustega ning Jelena Kronberg on neile andnud oma allkirjad ega ole esitanud mingeid pretensioone. Samuti pole ta ümber lükanud Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Reeli Proode kohtuistungil esitatud väidet, et tal oli küsitluse juures tõlgina kaasas tema oma raamatupidaja (I kõite lehed 153-154). Seega viitab maksumenetluses väljaselgitatu piisavalt selgelt sellele, et OÜ Kaiferos osales teadlikult pettuses, maksuotsuses loetletud tehingud toimusid tegelikult käibemaksukohustuslasteks mitte olevate eraisikutega ning OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks. Maksuseadustest ei tulene küll maksumaksjale kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks ja käibemaksu puhul on üldjuhul küllaldane, kui ta kontrollib vastavast registrist järele, kas arvele müüjana märgitud on tehingu toimumise ajal käibemaksukohustuslane, kuid käibemaksuseaduse § 29 lg. 3 p. 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise üheks kohustuslikuks eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Seda, et käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline, on rõhutanud haldusasja nr. 3-3-1-34-06 lahendis ka Riigikohtu halduskolleegium märkides, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba või teenuse hinnale käibemaks ja seepärast ei saa ostja tasuda käibemaksu ükskõik kellele, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Haldusasjas nr. 3-3-50-03 tehtud kohtuotsuses on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid 3 selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. OÜ Kaiferos ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud revisjoniaktist (I köite lehed 62-92) teada. Usaldusväärseid tõendeid maksuotsuses kajastatud tehingute toimumise kinnituseks pole esitatud ka kohtumenetluses. Seega pole kaebaja tõendanud õigust teostada OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine. Käibemaksuseaduse § 24 lg. 1 kohaselt peab maksukohustuslane alates registreerimise päevast täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetekohaseid arveid. Maksukorralduse seaduse § 92 lg. 1 punktis 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulumaksuseaduse § 51 lg. 1 ja 2 p.3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Vaidlusaluses maksuotsuses puuduvad väited, mis viitaksid sellele, et väidetavalt OÜ Tig Mets ja OÜ Sikast Grupp käest ostetud metall ei ole kasutatav OÜ Kaiferos ettevõtluses ning ainus põhjendus tulumaksu määramisel on asjaolu, et väljastatud arved ei kajasta reaalselt toimunud majandustehinguid, need äriühingud polnud tehingute tegelikuks teiseks pooleks ja kaebaja teadis sellest. Kohtulahendis nr. 3-3-1-47-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kohtu eelnevalt juba esitatud põhjendustes tulenevalt on see Riigikohtu seisukoht täies ulatuses rakendatav ka OÜ Kaiferos kaebuse lahendamisel. Ida maksu ja tollikeskus on vaidlusaluses otsuses käsitlenud veel ka AS Famar Desi rekvisiitidega sularahaarveid ajavahemikust 01.08.2006 kuni 16.12.2006 ning jõudnud järeldusele, et tegelikult ei ole neis kajastatud tehinguid toimunud. Seejuures on lähtutud eelkõige AS Famar Desi väidetest, et sularahaarved pole nende poolt väljastatud (maksutoimiku lehed 64 ja 103) ning Jelena Kronbergi seletuste vastuolust OÜ Nowap saadud seletuste ja dokumentidega. Neis väitis kaebaja esindaja, et on kaubad vastu võtnud, nende eest isiklikult tasunud ja need on autopesula töid teostanud OÜ Nowap üle antud (maksutoimiku lehed 209-213). OÜ Nowap aga kinnitas maksuhaldurile antud suuliste seletuste ning arve-saatelehtede ja teostatud tööde vastuvõtmise aktidega, et lõpetas OÜ Kaiferos poolt tellitud tööd juba aprillis 2006 ja pole talt 2006 teisel poolaastal ehitusmaterjale ja töövahendeid vastu võtnud (maksutoimiku lehed 169-178). Maksuotsusele esitatud eriarvamuses (I köite lehed 93-106) ja kohtuistungil antud seletustes (I köite leht 153-154) muutis kaebaja seaduslik esindaja oma varasemaid seletusi väites, et ehitusmaterjalide ostmine toimus vahendajate kaudu ning tema ise asjaga ei tegelenudki. Tunnistajana kohtus üle kuulatud OÜ Kaiferos tootmisdirektor Andrey Gorshkov väitis, et ehitusmaterjal osteti Denis Sõtšovi vahendusel ning hoopis oma jõududega kontorites ja laohoones tehtud sisetööde tarbeks (I köite lehed 156-157). Vahendust kinnitas ka Deniss Sõtšov ise (I köite lehed 166). Isegi juhul, kui väide vahenduse kohta on tõene, ei saa see kuidagi ümber lükata asjaolu, et ükski Ehituse ABC Kadaka tee kauplusest OÜ Kaiferos nimele välja antud sularahaarve (maksutoimiku lehed 65-96 ) ei kajasta neis märgitud ajal selles kaupluses tegelikult toimunut (III köite lehed 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 19, 23, 27, 31, 32, 36, 41, 45, 49, 52, 57, 61, 69, 72, 75,79, 84, 88, 91, 94, 98, 100, 103, 107, 109, 111, 113, 115, 117, 118, 121, 126, 129, 132, 136, 141, 146, 150, 153, 160, 164, 166, 170, 173, 176 ja 179). Lisaks väitsid nii Deniss Sõtšov kui kaupu väidetavalt kohale vedanud Vladimir Glushkov (I köite leht 157-158), et ostud tehti hoopis Petreburi teel asuvast kaupluses. Veel äratab kahtlusi kõigi kolme viimatinimetatud 4 tunnistaja ütluste vastuolulisus kaupade kohalevedamise ning nende ja teenuse osutamise eest tasumise asjaoludes. Näiteks väitis Deniss Sõtšov, et kaup veeti põhilises osas kohale just Vladimir Glushkovi poolt, nimetatud isik ise aga kinnitas, et vedas ehitusmaterjale OÜ Kaiferos vaid paaril korral ja ka siis moodustas sellele osaühingule kuuluv kaup vaid väikese osa tema käsutuses olnud väikese veoauto veosest. Vähe usutav on samuti Deniss Sõtšovi väide Peterburi tee kauplusest küllaltki suurtes kogustes ostetud kauba Tallina teises otsas Astangu linnaosas asuvas garaažis hoidmise kohta. Kõik need asjaolud viitavad selgelt, et OÜ Kaiferos pole AS Famar Desi tegelikult mingeid ehitusmaterjale ostnud, vaid on vastavad sularahaarved oma raamatupidamise dokumentide kogumisse lisanud üksnes sisendkäibemaksu maha arvamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt pole halduskohtul õiguslikku alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 22.04.2008 maksuotsuse nr. 12-5/209 tühistamiseks. Seetõttu jääb OÜ Kaiferos kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja kokku 74 431 20 krooni suurused menetluskulud (I köite lehed 168-173) sama seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Kuna Ida maksu- ja tollikeskuse oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud (I köite leht 166), jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 5