2-06-17884/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-17884 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a., Pärnu Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuasi H.N. hagi T.N. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.N. , esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik Kostja T.N. , esindaja vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2007.a Resolutsioon Välja mõista T.N.lt elatis H.N. kasuks poeg K.N. ülalpidamiseks igakuiselt alates 01.01.2007.a. kuni 17.09.2007.a. 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 18.09.2007.a. 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni ning tütar C. ülalpidamiseks igakuiselt alates 01.01.2007.a. 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 18.09.2007.a. 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Asjaolud ja hageja nõue H.N. esitas 13.07.2006.a. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse elatise nõudes, paludes T.N.lt välja mõista elatise K.N. ja C.N. ülalpidamiseks tema kasuks alates 01.06.2006.a. kuni 31.07.2006.a. igakuiselt kummalegi lapsele 1500 krooni ning alates 01.08.2006.a. 2500 krooni. Samuti palus hageja jagada poolte ühisvara, mille kohta kohus tegi 24.10.2007.a. kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse. Hagiavalduse kohaselt pole kostja alates maist 2006.a. laste ülalpidamises osalenud. Hageja palub elatise väljamõistmisel arvestada ka sellega, et hageja üürib korterit, mis nõuab üüri maksmist. Hagejal pole kedagi, kelle hoolde lapsi jätta, kui ta on tööl. Seepärast peab ta võtma lapsehoidja, kelle tunnitasu on 25-35 krooni. Hageja on tööl 10 päeva kuus. Lapsehoidja on vajalik 8 tundi päevas, 240 krooni päevas, 2400 krooni kuus. Lapsi tuleb viia autoga kooli, lasteaeda ja trenni. K. ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus moodustavad 5505 krooni, C. ülalpidamiskulud 5015 krooni. Hagiavaldusele lisatud palga tõendi kohaselt on hageja netopalk 5727 krooni kuus. Hageja tasub igakuiselt maksegraafiku alusel pangalaenu 1761 krooni. Hageja on kohtule esitanud töögraafikud september-detsember 2006.a. (tl 56-59), veebruaraugust 2007.a. ( tl 101-107), laste kulusid tõendavaid dokumente. Kostja vastus elatise nõudele Kirjalikus vastuses 11.10.2006.a. kostja ei ole elatise väljamõistmisega nõus. Mai, kuuni, juuli 2006.a. elasid hageja ja kostja koos lastega xxxxxx x, Pärnus. Lapsed elavad seal edasi poole oma ajast, teise poole ajast hageja juures. Majas kõik kommunaalkulud maksab tema, nii nagu kõik eelnevad aastad. Alates maikuust söövad hageja ja kostja eraldi, kuid lapsed söövad mõlema juures. Kui hageja oli tööl, toitis kostja lapsi. Riideid ta nende kolme kuu jooksul küll ei ostnud, kuid hageja küsis ja ka sai riiete ostmisel tšekkide aluselt temalt raha. Augustis olid lapsed 2 või 3 nädalat xxxxxxxxx hageja vanemate juures, ülejäänud aja olid lapsed võrdselt nii tema kui hageja juures. Poeg oligi põhiliselt temaga. 31.08.2006.a. kandis ta hagejale üle 2000 krooni. Kui hageja läheb tööle enne kooli algust, toob ta lapsed eelmisel päeval tema juurde. Ta viib hommikul lapsed kooli ja lasteaeda ja lõunast toob lapse koolist ja õhtul lasteaiast. Õhtul viib poja trenni. Järgmisel hommikul jälle kooli ja lasteaeda, siis sealt edasi hageja juurde. Järgmisel õhtul jälle enda juurde jne. Trenni viib ja toob lapse enamasti tema, kuna hageja väiteil ei ole tal autol alati bensiini. 02.10.2006.a. kandis hagejale üle 3000 krooni. Lapsehoidjat ei ole laste jutu järgi siiani kasutatud. Lapsed võivad alati tema juures olla. Kostja leiab, et laste ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Kostja leiab, et tema kulutab ka laste peale 2000 krooni kuus ühele lapsele, mis teeb hagejaga võrdselt. Ta täidab ülalpidamiskohustust hagejaga võrdselt ja seega puudub alus elatise väljamõistmiseks. Varanduslik seisund on hagejal parem, sest kostja saab miinimumpalka ja elab majas, millest ¼ kuulub talle ja ¾ emale. Ta kannab samuti kommunaalkulusid nagu omaniku kulud jne, kus lapsed viibivad poole oma ajast. 17.01.2007.a. (ekslikult märgitud 11.10.2006.a.) täiendavas vastuses (tl 48) kostja märgib, et on maksnud lastele elatist lisaks enda poolt tehtud kulutustele nende ärakolimisest alates 2 augustist 2006.a.: augusti eest 2000.-, septembri eest 3000.-, oktoobri eest 2000.-, novembri eest 1100.- ja detsembri eest 2000.- (tl 53-54). Lapsed elavad endiselt tema juures poole ajast ja seega täidab ta oma kohustust elatada ja kasvatada oma lapsi võrdselt teise vanemaga. Kostja esitas oma töötasu tõendi, mille kohaselt tema 2006.a. II poolaasta kuutöötasu oli 1400 krooni. Kostja esitas K.N. treeningute osalustasu maksekorralduse 1100.- (tl 55), Kohtuistungil 22.08.2007.a. esitas kostja kohtule elatise maksmist tõendavate dokumentidena ülekanded hagejale, 07.02.2007.a. 3000.-, 08.03.2007.a. 2000.-, 05.04.2007.a. 2000.- (tl 108), 10.05.2007.a. 2000.-, 17.06.2007.a. 2500.-, 16.07.2007.a. 3000.-, 14.08.2007.a. 3000.- (tl 109). 11.10.2007.a. kirjalikus vastuses kostja võtab elatise nõude osaliselt õigeks. Ta selgitab, et hageja ei luba lapsi enam tema juurde. Kostja on nõus maksma elatist kummagi lapse ülalpidamiseks 1250 krooni kuus, kuna näeb lapsi harva ja teeb seega ka kulutusi vähem. Laste jutu järgi ei ole lapsehoidjat siiani kasutatud. Kostja leiab, et praegu kulub kahe lapse ülalpidamiseks 5260 krooni. Kostja leiab, et puhul on alust elatis alla alammäära mõista, kuivõed on 40% ulatuses töövõimetu. Ta saab endiselt miinimumpalka. Kohtuistung Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde elatis välja mõista alates 01.06.2006.a. kuni 31.07.2006.a. 1500 krooni igakuiselt kummalegi lapsele ja alates 01.08.2006.a. 2500 krooni igakuiselt kummalegi lapsele. Samas lisab, et elatist ei tohiks välja mõista vähem kui 1800 krooni ehk seadusega ettenähtud miinimum suurus. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja on maksnud iga kuu, ainult oktoobris 2007.a. ei ole. Hageja leiab, et puudub põhjus elatise suurust vähendada. Kostja on 60% töövõimeline ja tal on olemas raha, et maksta ühisvara jagamisel kompensatsiooni. Kostja kohtuistungil on nõus elatise väljamõistmisega alates 01.01.2007.a. 1250 krooni igakuiselt kummagi lapse ülalpidamiseks. 01.06.-31.07.2006.a. elatise väljamõistmine pole põhjendatud, sest võttis võrdselt hagejaga laste elatamisest osa. Kostja palub lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmise vähendamisel alla miinimummäära tema osaline töövõimetus 40%. Kostja annab lastele elatist ka rohkem, seda vanaema kaudu, juures lapsed käivad. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pooltel on alaealised lapsed K. ja C. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt elatise välja. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 3 Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.06.-31.07.2006.a. kummagi lapse ülalpidamiseks 1500 krooni ja alates 01.08.2006.a. 2500 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Kostja on elatise väljamõistmisega nõus alates 01.01.2007.a. suuruses 1250 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Kostja palub elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest tal on osaline töövõime kaotus 40 %. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
4. lõikes nimetatud asjaolusid. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja maksis perioodil august 2006.a. kuni september 2007.a. lapse ülalpidamiseks elatist. Kohtule on esitatud tõendid, et 2006.a. augustikuu eest maksis kostja hagejale 2000.-, septembri eest 3000.-, oktoobri eest 2000.-, novembri eest 1100.-, detsembri eest 2000.-, 2007.a. jaanuari eest 3000.-, veebruari eest 2000.-, märtsi eest 2000.-, aprilli eest 2000.-, mai eest 2500.-, juuni eest 3000.-, juuli eest 3000.-. Augusti, septembri ja oktoobri kuu eest tasumise kohta kirjalikke tõendeid kohtule esitatud ei ole, aga hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja on tasunud ka edasi, ainult oktoobris ei olnud veel makset teinud. Hageja leiab, et kostja on andnud elatist ebapiisavalt. Riigikohus oma lahendites 3-2-1-57-04 ja 3-2-1-7-05, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus leiab, et lähtudes vanemate varanduslikust seisundist ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine seaduses sätestatud miinimummäärast enamas suuruses. Kohtule esitatud kostja töötasutõendite ja tema enda seletuse kohaselt saab ta miinimumpalka (tl 51). Hageja ei ole tõendanud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja saaks suuremat töötasu. Hageja töötasu tõendavaks dokumendiks on 2006.a. töötasu tõend, mille kohaselt hageja netopalk on 5727 krooni kuus (tl 10). Vaidlust ei ole, et hageja elab koos lastega üürikorteris. Hageja ja T.L. vahel sõlmitud üürilepingu (tl 65-66) kohaselt üürib hageja alates 01.08.2006.a. 3-toalist möbleeritud keskküttega korterit aadressil xxx xx xx , Pärnus, igakuise üüritasuga 2000 krooni. Lepingu p 2.1 kohaselt üürnik kohustub tasuma kommunaalmaksed, vee- ja elektriarved, maamakse. Seega on tõendatud, et hagejal on kohustus maksta ka kõik korteriga seotud maksed. Kohus leiab arvestades laste vajadusi, et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates 01.01.2007.a. kuni 17.09.2007.a. seadusega sätestatud miinimummääras, s.o. 1800 krooni ühe lapse ülalpidamiseks ja alates 18.09.2007.a. 1500 krooni igakuiselt ühe lapse ülalpidamiseks. Veel väiksemas summas elatise väljamõistmise korral, nagu on taotlenud kostja, jääksid laste 4 vajadused oluliselt rahuldamata. Kohus on seisukohal, et puudub vajadus tõendada lapse vajadusi, kui elatise väljamõistmine ei ületa seadusega kehtestatud miinimummäära. Asja kohtuliku arutamise käigus on leidnud tõendamist, et kuni 01.01.2007.a. osalesid hageja ja kostja võrdselt laste ülalpidamisega. Pooled elasid koos lastega elamus xxxxxx x , Pärnus kuni augustikuuni 2006.a., mil hageja lastega ära kolis. Tunnistaja E,N. ütlustega on tõendamist leidnud, et kuni augustikuuni 2006.a. elasid lapsed koos vanematega, alates augustikuust 2006.a. kuni jaanuarikuuni 2007.a. elasid lapsed nii ema kui isa juures võrdselt. Kostja juures olid lapsed tavaliselt kolm päeva järjest, siis jälle ema juures. Jaanuarikuust 2007.a. enam lapsi nii tihti tema ja kostja juurde ei lubata. Tunnistaja A.K. ütlustega on samuti tõendamist leidnud, et kuni 2006.a. lõpuni olid lapsed pidevalt kostja juures. Hageja tööajagraafikutega on tõendatud, et hageja käis vahetustega tööl ja tegi 16-tunniseid tööpäevi. Kohtule on küll esitatud lapsehoidmise vahendusteenuse leping (tl 14), kus hageja on avaldanud soovi lapsehoidja teenuse saamiseks, kuid tõendatud ei ole, et hageja oleks lapsehoidja teenust kasutanud. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine alates 01.06.2006.a. kuni 01.01.2007.a. Alates 01.01.2007.a. kuni 17.09.2007.a. tuleb kostjalt välja mõista elatis 1800 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Alates 18.09.2007.a. tuleb elatis välja mõista 1500 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamisega, rakendades PkS § 61 lg 6 sätteid. PkS § 61 lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule on esitatud tõend, mille kohaselt 18.09.2007.a. arstliku ekspertiisi otsuse nr 371059 kohaselt on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 40%. Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sama tuleneb ka riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS). Töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Vastavalt RPKS § 16 lg-le 1 võib püsiv töövõimetus olla osaline või täielik. Isik on RPKS § 16 lg 2 järgi täielikult töövõimetu, kui tal esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Osaliselt töövõimetu on aga RPKS § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses. Riigikohus on leidnud, et PkS § 61 lg 6 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust ka kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud. 5 Elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista vaid siis, kui lisaks isiku töövõime kaotusele ei ole vanemal ka tema tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PkS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Kohus on tuvastanud, et kostjal on tuvastatud alates 18.09.2007.a. töövõimekaotus 40%. Kostja väitel oli tema ainuke sissetulek miinimumtöötasu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja saaks suuremat töötasu. Kostja omandis on ¼ mõttelist osa kinnistust xxxxxx x , Pärnus, mis on kostja eluase. Muu vara olemasolu, millele sissenõuet pöörata, kohus tuvastanud ei ole. Kuivõrd kohus mõistab elatise välja alates 01.01.2007.a., siis kuulub arvestamisele ka kostja poolt sel perioodil tasutud elatis. Kohtule on esitatud tõendeid seitsme kuu eest tasutud elatise kohta summas 17 500 krooni (jaanuari eest 3000.-, veebruari eest 2000.-, märtsi eest 2000.-, aprilli eest 2000.-, mai eest 2500.-, juuni eest 3000.-, juuli eest 3000.-). Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1, 4, § 162 lg 3 ja § 164 lg 3 sätteid kohaldades nende endi kanda. Ülalpidamisasjas kui hagilises perekonnaasjas ei ole kohus menetluskulude jaotamisel seotud üldiste põhimõtetega (näiteks võimaldab TsMS § 164 lg 3 jaotada menetluskulusid sõltumata vaidluse lahendamise tulemustest). Menetluskulude jaotust hagimenetluses reguleerib TsMS § 162 lg 1, millest tuleneb põhimõte, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui nende väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjalt menetluskulude väljamõistmine olukorras, kus kohus vähendas elatist alla kehtestatud miinimummäära, oleks selgelt ebaõiglane. Anu Tammeniit Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2008.a. kohtuotsuse resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu
5. novembri 2007.a. otsus H.N. hagis T.N. vastu lastele elatise väljamõistmiseks osaliselt- alates
6. septembrist 2007.a. väljamõistetud elatise suuruse osas. 6 Tühistatud osas teha uus otsus, määrates elatise suuruseks alates sellest ajast 1800 krooni lapse kohta kuus. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. 7