6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja OÜ Pisanta Ehitus ajavahemikul 01.02. – 31.05.2007.a. hagejalt erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Kostja kohustus tasuma talle esitatud arved ja tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis talle esitatud arved tähtaegselt tasumata, mistõttu kostja võlgneb hagejale seisuga 03.01.2008.a. kaupade eest 25 627 krooni ja 20 senti ning viiviseid 28 540 krooni ja 30 senti. Kuna kostja juhi G S ’uga on sõlmitud käendusleping vastutusega OÜ Pisanta Ehitus kohustuste täitmise eest, siis pööras hageja nõude mõlema kostja vastu. Toetudes VÕS §-de 76 lg. 1, 100, 108 lg. 1, 113 lg. 1, 142 lg. 1 sätteile hageja palub kostja G S ’ult võlgnevus ja tasutud riigilõiv välja mõista. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 07.01.2008.a. võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul. 28.02.2008.a. saabus kostja Pisanta Ehitus OÜ seadusliku esindaja taotlus hagi kostja suhtes läbi vaatamata jätmiseks PankrS § 43 lg. 2 alusel. Kostja G.S ei ole kohtule kirjalikku vastust saatnud, mistõttu kohus määras eelistungi toimumise aja. Kostja on kohtukutse kätte saanud 12.05.2008.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile kohtu antud tähtajaks ei saatnud, vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Hageja seaduslik esindaja eelistungil vähendab nõutava viivise summat poolele viivisesummale ja palub asjas teha tagaseljaotsus ning hagi tagaseljaotsusega rahuldada G S ’u vastu kokku summas 39 897 krooni ja 35 senti. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus ja hagi on põhjendatud tagaseljaotsusega rahuldada kostja G S ’u vastu hageja taotletud summas. Kostja eelistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud
järgi, et kohus võib kohaloleva hageja taotlusel asjas teha tagaseljaotsuse, kui kostja kohtuistungile ei ilmu.
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt 2 omaksvõetuks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Hageja ja kostja Pisanata Ehitus OÜ vahel on 11.09.2006.a. sõlmitud ehitus, viimistlus- ja sisustusmaterjalide ostu-müügileping ning sama lepingu kohta on hagejal kostja G.S ’uga sõlmitud käendusleping. VÕS § 208 lg. 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg. 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud selle tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja esitas kostjale Pisanata Ehitus OÜ arved, kuid kostja jättis arved osaliselt tasumata ja lepingulise kohustuse täitmata. Kostja Pisanata Ehitus OÜ (pankrotis) suhtes on hagi kohtumäärusega jäetud läbi vaatamata. VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on põhjendatud hagi rahuldada kostja G.S ’u kui käendaja vastu. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ja tingimusel, et summa on muutnud sissenõutavaks. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivist) seaduses sätestatud suuruseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 04.01.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 0,025% päevas. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt kostja G.S ’u vastu hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja eelistungil nimetatud ulatuses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni, millest pool summas 875 krooni on hagejale tagastatud kohtumääruse alusel seoses hagi läbi vaatamata jätmisega ühe kostja Pisanta Ehitus OÜ (pankrotis) vastu ja teine pool summas 875 krooni on põhjendatud kostja G.S ’ult kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 145, § 208, sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent S.Tooming I.Golubev Kohtuotsus jõustus 21. augustil 2008.a Nooremreferent I.Golubev I 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.