nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte 1 2-08-1241 vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. Hageja nõue ja selle põhjendused 15.01.2008.a. esitas SV kohtule hagi MV`i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abikaasad. Abielu on registreeritud XX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX Abielust on pooltel XXX.a sündinud tütar DV, kes elab koos emaga aadressil XXX. Hageja väitel ei täida kostja vabatahtlikult vanema kohustusi ega osuta hagejale vajalikku materiaalset abi lapse ülalpidamiseks. Pooled elavad faktiliselt lahus ja ühist majapidamist ei oma. Abielu kestel on abikaasad võtnud ühiselt pangalaenu ja saanud muid võlakohustusi, mille eest kannab vastutust hageja, kelle nimele on lepingud vormistatud. Kuigi liisitud vara kasutab peamiselt kostja, on ta jätnud liisingumaksed hageja kanda. Igakuiselt peab hageja tasuma lepingute alusel kokku 10 158 krooni ning üksi kandma kõik lapse kasvatamisega seotud kulud. Poolte ühise lapse vajadused moodustavad keskmiselt 4 000,00 krooni kuus (sh toidukulud 1200 krooni, riided/jalatsid 300 krooni, ravimid 150 krooni, lasteaiatasu 800 krooni, lapse osa kommunaalmaksetest 1000 krooni, sõidukulud 500 krooni, mänguasjad, loomaaed, veepark ja muud meelelahutused 350 krooni, ettenägematud kulud 500 krooni). Kuna oma palka hageja kulutab abikaasade ühise võlakohustuse täitmiseks ning järelejäänud summast ei piisa tema ja lapse igakuisteks vajadusteks, palub hageja kõrvale kalduda PkS § 61 lg 2 sätestatud vanemate võrdsuse printsiibist ning panna lapse ülalpidamiskulud summas 4 000,00 krooni kuus kostja kanda. Seoses eeltooduga palub hageja tütre DV`i ülalpidamiseks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 4 000,00 krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale on kohtukutse ja hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja on kohtule elektronposti teel kirjalikult teatanud, et ta võtab hagi õigeks, kostja on nõus, et temalt mõistetakse välja igakuine elatis 4 000,00 krooni tütre DV`i ülalpidamiseks. Kostja 13.03.2008.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas kohtule, et ta ei saa istungile tulla ja soovib tagaseljaotsust. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama seaduse § 61 lg 2 2 2-08-1241 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja on kirjalikult hagi õigeks võtnud, kostja teatas, et on nõus, et temalt mõistetakse välja igakuine elatis 4 000,00 krooni tütre DV`i ülalpidamiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 4 000,00 krooni kuus tütre Diana ülalpidamiseks alates elatise hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on ühe kuu elatis 4 000,00 krooni. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.