← Eesti

2-07-24557/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-24557 Tsiviilasi MV(endine nimi K ) hagi TZ vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja MV(endine nimi K ; isikukood XXX elukoht XXX) kostja TZ(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada MV(endine nimi K ) hagi TZ vastu elatise saamiseks tagaseljaotsusega. Välja mõista TZ’ilt MV(endine nimi K ) kasuks elatusraha 1800 (üks tuhat kaheksasada krooni) krooni kuus tütar AZ’i (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates 02.07.2007.a kuni AZ’i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta TZ’i kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib vastavalt TsMS § 415 lg 2 esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest (st 28 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Kajalt tuleb vastavalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal
  2. Asjaolud ja menetluse käik MV(endine nimi K ) esitas kohtule 02.07.2007.a. hagi TZ’i vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 1800 krooni tütar AZ’i ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX.a. tütar AZ. Poolte kooselu lõppes 19.06.2006.a. ning tütar jäi elama hageja juurde. Peale kooselu lõppu ei ole lapse ülalpidamiskohustusi täitnud. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2008.a. Kostja ei ole esitanud tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2008.a. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu tuleb kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1800 kooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatusraha summas 1800 krooni tütar AZ’i (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 02.07.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o.XXX.a. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kuna antud asjas ei ole kostja kohtule vastanud, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Taimi Kollom Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.